9.1 C
Rapla
Pühapäev, 26 sept. 2021

„Ooperikino” panustab muusika- ja teatrihuvi arendamisse

Stina Andok / foto: Toivo Matkevicius.

Eelmisel aastal alguse saanud avalik üritustesari „Ooperikino” pakub omanäolist meelelahutust ning koondab nii äsja ooperi avastanuid kui ka pikaajalisi huvilisi.

Kümme aastat tagasi avastas praegune Kaerepere külaelanik ja üritustesarja „Ooperikino” eestvedaja Teele Ojasalu enda jaoks juhuslikult ooperi, kui sõber soovitas tal minna Tallinnas Coca-Cola Plazasse Metropolitan Opera ülekannet vaatama. Enne seda oli Teelel üksnes üks hägune lapsepõlvemälestus ooperikülastusest, mis eredat jälge ei jätnud. Metropolitan Opera ülekanded hakkasid talle aga väga meeldima ja ta satub siiani neid kinosaali vaatama.
Kuna ka koduriiulil seisid ooperite DVD-d, otsis ta viisi, kuidas neid oleks kõige toredam vaadata. „Üksi on nüri vaadata,” ütleb Teele ning jätkab siis: „Kaereperre kolides avastasime, et siin on äge seltsimaja. Mõtlesime, et äkki saaks väikese kambaga seal oopereid vaadata suurel ekraanil, ja rääkisime seltsimaja juhatajaga. Tema aga pakkus, et võiks teha avaliku ürituse.”
Teele tõdeb, et ooper on väga ni imeelelahutus ning ta oleks olnud juba rahul sellega, kui veel paar inimest peale tema oleks kohale tulnud. Esimene ooperikino õhtu, mil näidati Donizetti koomilist ooperit „Armujook” („L’Elisir d’Amore”), Viini Riigiooperi 2005. aasta etendust, oli aga väga edukas. Kohale tuli kakskümmend huvilist.
Ooperikino vaatamise eest tasu ei võeta, küll aga kogutakse pisut kohvilaua ja kava koostamise ja trükkimise kulude katmiseks. Teele rõhutab, et üritustesarja eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid kohaliku kultuuriprogrammi mitmekesistamine. Tänaseks on kujunenud kümmekonnast inimesest koosnev püsivaatajaskond, kuid tasapisi tuleb juurde ka uusi huvilisi.
„Kunagi ei ole liiga hilja, aga mina arvan, et kunagi ei ole liiga vara,” muigab Teele ooperihuvi tärkamisest rääkides. Ooperikino vaatamiseks on püütud luua kodust olemist elegantses võtmes. Saalis on linadega kaetud lauad, küünlad ja nautida saab etendust kohvitassi kõrval. „Samas ei ole vajadust end üles lüüa. Inimesed tulevad ja tunnevad end mugavalt,” ütleb Teele.

Ooper esindab kõiki kunstiliike koos

Miks siis ooper ikkagi on niivõrd ni iüritus, mida paljud pigem pelgavad? On ju ooper teada-tuntud pikk, tunde kestev teatrietendus, mida täidavad võõrkeelsed lauluviisid. „Ooper vajab pingutust. See ei ole meelelahutus, kuhu inimene läheb, maha potsatab ja mõtte välja lülitab. Inimesed tarbivad meelelahutust, et põgeneda oma igapäevamõtetest. Ooper vajab kaasamõtlemist. Just selles peitubki eriti hea viis oma elust välja lülituda, lähed täiesti teise maailma,” räägib Teele.
Samuti on ooperi teemad igavikulised, aegumatud ning nende läbi on võimalik oma elu analüüsida. „On suhkruseid, romantilisi, seebiooperlikke, naeruväärse süžeega oopereid, aga on ka väga tõsiseid, poliitiliste alateemadega oopereid ja selliseid, mis analüüsivad, mida tähendab olla inimene,” kirjeldab Teele. Korraldaja usub, et „Ooperikino” sobib suurepäraselt nii n-ö ooperivõhikutele kui ka ooperikunsti suurtele austajatele.
Neid, kes kardavad, et ei mõista ooperi sisu, julgustab Teele, et muusika aitab lugu jutustada ja ooperid on siiski lavastatud selliselt, et inimene aru saaks, mis toimub. „Ooper esindab kõiki võimalikke kunstiliike koos. Kõik peab olema tasakaalus. Ei ole ainult muusika, ei ole ainult instrumentaal ega ainult vokaal, väga palju on näitlejameisterlikkust, sümbolistikat, lavakujundust,” tõdeb ta. Samas nendib Teele, et teinekord võib tundmatu ooper jääda sellegipoolest arusaamatuks.
Kui inimene üllatusi ei armasta, siis soovitab ta teha kodutööd: „Võta kätte, loe läbi sisukokkuvõte. Hästi palju annab ka juurde, kui sa tead natukene heliloojast, miks ta mida kirjutas, kellele ja mis oludes. Minule meeldib lugeda veel lisaks igasuguseid süvaanalüüse.”
Teele on „Ooperikino” kirjeldades öelnud, et see tutvustab professionaalset muusikat mugavalt ka meie külanurgas, igas vanuses publikule. „Kultuuriharidus on tänaseks niigi tugevalt löögi all, seega peaksid just kohalikud kogukonnad panustama muusika- ja teatrihuvi kasvatamisse ja säilitamisse,” on ta kirjutanud „Ooperikino” tutvustamiseks.
Seni on „Ooperikino” tarvis ooperite valiku teinud korraldajana Teele ise, kuid on küsinud eelistusi-soove ka külastajatelt. Teele üritab valiku teha selliselt, et saaks näha erisuguseid oopereid nii tuntud kui ka vähetuntud autoritelt. 2017. aastal näidati peale Donizetti „Armujoogi” ka Massenet’ „Thaïsi”, 2018. aastal on repertuaaris olnud Verdi „La Traviata”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Benjamin Britteni „Albert Herring” ja Georges Bizet’ „Carmen”.

***

Teised räägivad „Ooperikinost”

Valtu seltsimaja juhataja Tiiu Teetsi jaoks on väga positiivne, et Kaerepere rahvale sellist asja pakutakse: „Ei ole kuulnud, et seda mujal tehakse.” Samal ajal kahtleb ta, et korraldajatele see ennast ära tasub, kuna rahvast on käinud suhteliselt vähe. Vähemaks ei ole ka jäänud, oma püsivaatajaskond käib ikka, tõdeb ta. „Korraldaja Teele on väga tubli, tal on kõik hästi läbi mõeldud,” kiidab Teets. Üritus Teetsile igatahes väga meeldib ja ta on valmis igal juhul ka järgnevatel aastatel „Ooperikino” tarvis ruume pakkuma.

Püsikülastaja, ooperifänn Vilja Verrev on ääretult positiivselt liigutatud, et „Ooperikino” eksisteerib. Verrev on suur ooperiaustaja ja pidev Estonia teatri külastaja, kuid tõdeb, et kõike seal ei mängita. „Super elamus. Lausa vaimustun, et keegi võttis teha,” jagub Verrevil „Ooperikino” suhtes üksnes kiitvaid sõnu.
Ekraanilt vaatamise korvab Verrevi sõnul seltsimajja loodud miljöö – kaetud lauad, küünlad ja koogitükike. Verreviga käivad kaasas ka tema noored lapselapsed. „Harjutan noort põlvkonda,” ütleb naine lõbusalt.

Püsikülastaja, varasema n-ö ooperivõhiku Hendrik Rossi sõnul inspireeris teda „Ooperikinos” osalema asjaolu, et maal midagi nii ägedat tehakse: „Nii äge ja positiivne asi.” Mägi on võtnud oma isiklikuks eesmärgiks saada ükskord „Ooperikino” seansile inimese linnast, kes tõdeks seejärel, et maal on tõepoolest elu. Mägi jaoks on imetlusväärne, et kohalikud inimesed teevad seda suure entusiasmiga ega soovi õieti midagi vastu. Isegi osaluspanust tõstsid korraldajad Mägi sõnul külastajate endi ettepanekul, et üritustesarja ikka igal juhul jätkataks. Mägi, kes varem ei olnud ooperiga kokku puutunud, on saanud „Ooperikinost” sedavõrd innustust, et on võtnud sihi jõuda ühel päeval Viini ooperit vaatama. Seniks aga on „Ooperikino” püsikülastajad võtnud ette ühise plaani külastada lähinädalatel koos Tallinnas Coca-Cola Plazat, et vaadata Metropolitan Opera ülekannet.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised