Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Esmaspäeval, 18. juunil käis Rapla maakonnas rahandusminister Toomas Tõniste. Ta külastas Kehtna-Nurme külas tegutsevat seakasvatus- ja lihatööstusettevõtet Frank Kutter OÜ, Kohila Vineer OÜ-d ning Salutaguse pärmitehast. Minister leidis visiidi käigus aega läbi astuda ka Raplamaa Sõnumite toimetusest.
Võtsime minister Tõnistega arutluse alla kaks suurt teemat. Esiteks eurotoetused ja nende vähenemine Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027. Ministri sõnum oli see, et kui struktuurfondide ehk ühtekuuluvusfondi vahendid vähenevad 24 protsenti, siis kogu kupatust tervikuna vaadates ei pruugi Eestisse jõudvad toetused sugugi väheneda. Teise teemana arutasime Eesti aktsiisipoliitikat ning kuhu see praeguseks hetkeks välja on viinud.
Eurotoetuste vähenemisest on palju juttu olnud. Kui palju need Eesti jaoks vähenevad ja millal kõik paika saab?
Milline saab olema Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2021–2027 täpne raamistik ja numbrid, ei oska täna keegi öelda. Surve on muidugi peal, et selle saaks lukku löödud enne järgmisi europarlamendi valimisi. Kõigi mure on see, et näha on populismi võidukäiku valimistel üle kogu Euroopa. Kardetakse, et sotsialistid lubavad enne valimisi kõik maad ja ilmad kokku ning pärast valimisi on uuel parlamendil raske neid lubadusi täita. Tänane soov Euroopas on see, et leiame kompromissid ja lööme need lukku enne valimisi. Praeguseks on välja tulnud Euroopa komisjoni pakkumine, kuidas neid rahasid jaotada ja kes kui palju saab. See on nüüd laual. Senimaani olid ainult spekulatsioonid.
Ja mis seal pakkumises kirjas on?
See on hea lähtekoht, kust edasi minna. Olen olnud minister aasta aega ja kogu selle aja on üritatud jätta muljet, justkui Euroopa toetused kaovad täielikult ära. Rahandusministeerium on alati öelnud, et maksimaalselt saavad need väheneda nelikümmend protsenti. Meie seisukoht ja soov on olnud, et üleminek ei oleks nii järsk. Oleme selles suunas vaeva näinud.
Euroopa Komisjoni poolt välja käidud pakkumise järgi vähenevad ühtekuuluvusfondide toetused Eestile tegelikult 24 protsenti. Kogu Euroopa Liidu raha koosneb kolmest potist. Põllumajanduspoliitikale mõeldud toetused jäävad suures plaanis samaks. Kolmas pott on üle-euroopalised ühendused, mille alla käivad Rail Baltic, gaasiühendused ja elektriühendused. Kõigi eelduste kohaselt need toetused kasvavad. Kui me vaatame tervikpaketti aastatel 2021–2027, võib juhtuda, et meile suunatud vahendid ei vähenegi.
Aga nüüd aktsiisipoliitika.
See on teema, kus aetakse mingid numbrid tihti sassi. Näiteks see, et kui on prognoositud mingi summa eelarve täitumise kohta, aga see ei täitu, siis öeldakse kohe, et riik kaotas raha. Tegelikult ei kaotanud, lihtsalt prognoos ei tulnud täis. Viimane number, mis välja tuli, oli, et 2018. aastal laekub riigikassasse 28 miljonit eurot aktsiisimaksu vähem. See on sellepärast, et valitsus otsustas 2019. aasta 1. jaanuaril aktsiisimaksu mitte tõsta, mille oli kokku leppinud eelmine koalitsioon.
Mina olin selle poolt, et 1. veebruariks 2018 planeeritud aktsiisitõus üldse ära jätta. Valitsus otsustas poole võrra esialgsest mahust seda ikkagi tõsta. Numbrid räägivad sellest, et kogu alkoholi mahust, mida Eesti rahvas ostab, ostetakse 15 protsenti Lätist.
Kas praegu oleks mõistlik hakata aktsiisimaksu langetama?
Soome mudel näitab, et seda ei tasu suure hurraaga tegema hakata. Neil oli piirikaubanduse osakaal 10 protsenti. Püüdes seda olukorda muuta, vähendasid nad oma aktsiise. Mis oli tulemus? Jooma hakati rohkem, aktsiisi riigikassasse rohkem ei laekunud ja piirikaubanduse osa jäi täpselt samaks. Kui me vähendame aktsiisi, siis ei too see tagasi endist olukorda. Piirikaubandus ikkagi jääb. Kuigi see võib väheneda mõne protsendi võrra.
Alkoholiaktsiisist suuremgi teema on kütuseaktsiis. Olen rääkinud transpordiettevõtete omanikega, kes kõik ütlevad, et suuri masinaid pole mõtet Eestis tankida. Nad lähevad spetsiaalselt üle piiri, et seal masin kütust täis panna. Nad võivad ühe paagitäie pealt võita umbes 300 eurot.
Nõus. See on suur probleem. Seepärast me jätsime ära eelmise koalitsiooni poolt kokku lepitud aktsiisitõusu diislile. Sellega võeti eelarvesse üle 30 miljoni euro miinust sisse. Kui vaadata tänast kütuseaktsiisi laekumist, on see tervikuna 500 miljonit eurot. Niipea kui viia see aktsiis Läti praegusele tasemele, on meil kohe eelarves 90 miljoni euro suurune auk. Mingi osa sellest tuleb muidugi tagasi. Aga suured logistikaettevõtted tangivad lisaks Lätile ka Leedus ja Poolas. Kellega me siis õieti võitlema hakkame?