12.2 C
Rapla
Neljapäev, 20 juuni 2024
ArvamusRapla uus bussijaam?

Rapla uus bussijaam?

Neeme Sihv.

Rapla vallas hoitakse igaks juhuks kätt pulsil ning mõtiskledes kaalutakse bussijaamale uut asukohta. Loomulik, sest kinnistu omanik võib ühel hetkel soovida uute arendustega tegelema hakata.

See aga tähendab, et nüüd oleme põhimõttelise valiku ees – kas viia bussijaam üle raudteejaama või mitte!?
Ja valik saab olla ainult üks, muidugi tuleb see sinna viia! Kahjuks pole netist leida infot selle kohta, milliseid asukohti on lisaks kaalutud, aga sahinate järgi Karmani esist jm. Loomulikult peabki mingi peatuskoht alles jääma, kuid bussijaam kui selline peab asuma raudteejaamas. Võib-olla peaks siin n-ö teise lõpp-peatuse kontekstis vaatama juba praegusest bussijaamast kaugemale, Uusküla suunas? Seda juhul, kui keskuses ei leita piisavalt ruumi. Kuid ka sel juhul jääks Rapla keskuses peatumiskohad alles, lihtsalt bussid ei pea seal seisma ega varakult väljumist alustama, vaja on aga kohta, kus bussid saavad mõnda aega ka seista.
Põhilisem argument ongi see, et maakonnaliinid peavad olema seotud nii palju kui võimalik rongiaegadega ja seda olenemata sõidusuunast. Bussijaama kolimine raudteejaama tähendab siis, et kõik avalikud liinid läbivad nii raudteejaama kui ka Rapla keskust. Olgu siis Mahlamäe kaudu või mitte, kõik sõltub siin juba konkreetsetest asjaoludest. Ja mõlema peatuse (lisaks siis vahepealsed, mis vajalikud, sest täna ja homme vajame liine, mis toovad inimese otse sihtkoha lähedale või alustavad kodu jm kohtade lähedalt) lisamine kõikidele liinidele on täiesti võimalik ja mõeldav. Vaid Kuusiku ja Raikküla suuna puhul tuleb otsustada, kas buss saabub esmalt raudteejaama või peatub enne Rapla keskuses ja siis suundub raudteejaama. Keskuses on aga kindlasti sobivaid kohti, kus bussid lühiajaliselt saavad peatuda.

Kas aga jätkata vaikselt mõtisklemist või haarata härjal sarvist? Kuna Harjumaa ÜTK tänavu veel keskendub sisseelamisele, kuid suuremate muudatustega võivad hakata tegutsema järgmisest aastast, siis ongi just täna viimane aeg asi tõsiselt käsile võtta. Vajadus maakonnaliinide sobitamiseks rongidega on juba aastaid õhus ja Rapla MV sellega praktiliselt ei tegelenud ning siit lähtuvalt tuleb “otsad kokku viia” ja tegeledagi kogu süsteemi kaasajastamisega.
Rapla vald liitus ka Harjumaa ÜTK-ga ning üheks põhjuseks oli seegi, et nüüd ei pea vald enam tasuma bussijaamaga seotud kulusid, seda teeb ÜTK. Miks aga üldse peaks maksumaksja maksma kahe jaama ülalpidamise eest? Plussiks on veel asjaolu, et raudteejaamas on olemas toimiv ja korralik ooteruum ning ka söögikoht, lisaks saab ühte kohta kogu ühistranspordi info. Nii ju täna ei näe raudteejaamas bussijaama busside sõiduplaani ja vastupidi. Üksiti saab paigaldada ka rohkem infoekraane, mis näitaks reaalajas nii busside kui ka rongide aegu korraga ja kus tulevikus on kohe olemas ka info hilinemiste kohta, mida peavad teadma muuhulgas ka bussijuhid. Hetkelahendus on rohkem linnukese pärast tehtud ja ei anna infot, mida reisijad vajavad.

On olnud arvamusi (vist ka vallavalitsuse poolt teemale lahendusi otsides), et bussid ei mahuks raudteejaama ära. Tegelikkuses aga ei pea bussid oma seisuaegadel ju seisma tingimata seal, vaid selleks saab leida muu koha läheduses. Ühe võimaluse puhul saaks need seista Hansaliinide “depoos”, mille kaugus raudteejaamast on ca kilomeeter ja jaama saabumine ning seal seismine oleks lühiaegne. Vaid need bussid, mis saabuvad raudteejaama liinilt, peavad valdavalt saabuma enne mingi rongi saabumist-väljumist ja ootama sellelt ka reisijad ära.
Nii võib teatud kellaaegadel juhtuda, et linnaliini kui sellise järele kaob vajadus. Pigem saab siin selle asemel kasutada liini Alu – Rapla jaam ning loomulikult ka kõiki maakonnaliine, mis selliselt seal peatuvad. Olulisim selle kõige juures ongi see, et kõikidel reisijatel tekib võimalus otse bussidelt rongidele ja vastupidi ümber istuda, mitte ei pea seda tegema linnaliini abil, mis tähendab ebamugavust ning ajakadu.

Kurb on muidugi see, et Rap­lamaal ei mindud kaasa eeltasutud ühistranspordiga, mis 1. juulist suurel osal Eestimaal toimima hakkab. See koos liinide optimeerimisega ja muude lahendustega võiks anda suuremat lootust, et maakonnaliinide kadumise aeg on möödas ja olukord hakkab muutuma paremuse poole. Seda enam, et lisaraha liinide tihendamiseks on olemas.
Kindlasti on “mittemahtumine” mõnes mõttes otsitud probleem, sest busside ringlust saab alati ümber korraldada nii, et bussid peatuvad jaamas lühemat aega. Näiteks tuleb Harjumaa ÜTK-l väga tõsiselt kaaluda selliseid variante, kus kõik bussid ei peagi liini alustama-lõpetama Raplas. Nii võib osaliselt ühitada erinevaid suundi ehk busse, rakendades näiteks bussiliine Raikküla – Rap­la jaam – Kohila, Kaiu – Rapla jaam – Kuusiku, Kodila – Rapla jaam – Kehtna vm. Praegune keskusekeskne süsteem ei ole kõige otstarbekam, sest keskendub lühemate liinide puhul “natuke sõitmisele ja siis jälle natuke seismisele”.

Omaette teema on väheste kommertsliinidega, aga bussipeatuse olemasolul keskuses saavad need ka seal peatuda. Muidugi juhul, kui nad rongidelt reisijaid juurde ei soovi…
Bussipeatuse nimena peaks jääma Rapla jaam, mis viitab igale reisijale, et tegu on standardse nimetusega kogu Eestis puhkudel, kui bussid peatuvad raudteejaama juures. Ning iga jaama läbiva liini kirjelduses (nii portaalides kui ka bussidel oleval tahvlil/ekraanil jm) peab olema Rapla jaam ka märgitud.
Seni on maakonnaliinide busside ja rongide sidumine Raplas olnud väga viletsal tasemel, praegu on aga unikaalne võimalus minna tulevikuteed. Sedasama, mis paljudes riikides on küll juba ammu läbitud ja täiesti elementaarne! Kui bussijaama asukohaks valitakse aga mingi teine koht, on see andestamatu viga. Tahaks väga loota, et siin võidab talupojamõistus ja lõpuks ometi juhtub Eestis esimest korda väga pika aja jooksul, et tulemuseks on asi, mis eeskujuks teistele Eesti linnadele ja keskustele, ka väiksematele.

28 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
28 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare