spot_img
-0.1 C
Rapla
Teisipäev, 29 nov. 2022
spot_imgspot_img
ArvamusÜhistranspordisüsteem vajab arendajaid, mitte lammutajaid

Ühistranspordisüsteem vajab arendajaid, mitte lammutajaid

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister

Tasuta ühistranspordi käivitumine tänavuse aasta ,1. juulist on olnud viimase poolaasta üks kuumemaid teemasid. Tegemist on küsimusega, mis oli jututeemaks igal rahvakogunemisel, meediaväljaanded võtsid teema pideva tähelepanu alla ja näis, et igal inimesel on oma seisukoht, kas, kui palju ja kuidas inimesed maakondlikku ühistransporti kasutavad.

Kriitikute peamiseks seisukohaks oli, et tegelikkuses ei kasuta keegi seda transpordiliiki, keegi ei vaja soodsamat sõitu ja sõidu hind ei kuulu inimeste peamiste prioriteetite hulka. Sellest ka loogiline tuletus, et kui tasuta sõit viimaks rakendub, ei näe me mingeid kasvunumbreid.

Tasuta ühistransport on toonud inimesed taas bussi

Esimesed kuud piletita sõitu on läinud linnutiivul ja oleme kätte saanud ka esmase statistika juuli ja augusti kohta. Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes tänavust juulit eelmise aasta sama perioodiga, on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate arvu langus on peamiselt tingitud haldusreformiga Pärnumaaga liitunud valdade eemaldumisest. Mõnes piirkonnas on aga kasv koguni enam kui 50 protsenti.
Ka augustis jätkas sõitjate hulk kasvamist ja kasv oli keskeltläbi 33 protsenti. Suurimat arengut on näidanud Ida-Virumaa, kus tehtud reiside arv kasvas juulis 92 ning augustis 71 protsenti. Kuid väga suure hüppe on teinud ka näiteks Jõgevamaa ja Viljandimaa. Kusjuures augustis kasvas reisijate arv juba kõigis maakondades üle kogu Eesti. Sealjuures ka nendes neljas piirkonnas, kes rakendasid piletita sõidu vaid osaliselt.
Meie eesmärk on kindlasti ühistranspordisüsteemi veelgi edasi arendada, mitte seisu halvemaks muuta ning algatusi tagasi pöörata. Just seda taotleb aga Reformierakond, kelle esimees Kaja Kallas sõnas hiljutises intervjuus, et tasuta ühistransport on mõttetu raharaiskamine ning nemad lõpetaksid selle projekti ära.

Reformierakond kaotaks tasuta ühistranspordi ära

Arvud vaidlevad aga Kaja Kallasele vastu. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele väga suure tähtsusega ja on küllaga inimesi, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga. Inimeste liikumisvõimalused kasvavad, kaugemal tööl käivad inimesed ei pea tegema suuri kulutusi transpordile ning ka eakamate ja laste mobiilsus suureneb. Ma saan aru, et tegemist ei ole tavapärase reformierakondliku lubadusega, mis teeks kingitusi vaid kõige jõukamatele, kuid tasuta ühistransport on kindlasti vajalik, mitte mõttetu.
Reformierakonnale meeldib jääda kinni sõnumisse „tasuta ühistransport“ ja seetõttu ei süveneta töösse, mis on piletita sõidule lisaks tehtud. Tasuta sõidu kõrval oleme selgelt tähelepanu pööranud ka liinivõrgu ja graafikute parandamisele. Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega kokku lisandub enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Need lisavahendid liinide tihendamiseks on sel aastal samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku.
Lisaks arendame nõudepõhist ühistransporti, et sõita oleks võimalik ka inimestel, kes elavad tõesti hõredalt asustatud paikades. Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev töö ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks. Kuid see on ennekõike kohalike ühistranspordikeskuste töö ning ma usaldan nende eksperte, kes küsimusega iga päev tegelevad.
Selgub, et suurem aktiivsus maakonnaliinidel pole Elroni andmetel kaasa toonud reisirongide kasutamise vähenemist, mida samuti plaani kriitikud ennustasid. Juulis 2017 tehti rongidega 571 163 reisi ja tänavu juulis 611 125 reisi ehk tegemist oli hoopis 7-protsendilise kasvuga. On võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele.
Ka rongid ei tundu Reformierakonnal heas kirjas olevat, sest Kaja Kallas lubas juba mainitud intervjuus ka reisirongide dotatsioone vähendada. Tundub, et Kallas soovib kõike keerata tagasi, selle asemel et minna edasi.

Reformierakonnal oli aastaid aega maakondliku bussivõrgu ja ühistranspordisüsteemi arendamiseks, paraku seda ei tehtud. Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa trendi, kus sõitjate hulk oli aasta-aastalt langemas, millele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Alles tänavu näeme negatiivse trendi pöördumist reisijate arvu kasvule. Süsteemi lammutamine ja tagasipöörde tegemine oleks kahtlemata tagurlik käik, mida Keskerakond kindlasti teha ei luba.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused