7.7 C
Rapla
Reede, 27 mai 2022

Lelle-Pärnu rong asendub detsembris Rapla-Pärnu bussiga

Uus bussiliin nr 333 Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla, mis hakkab asendama Lelle-Pärnu vahelist rongiliiklust, alustab tööd 9. detsembril 2018.

Esialgse sõiduplaani kohaselt hakkab bussiliinil nr 333 Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla iga päev Pärnu ja Rapla vahet sõitma kolm bussi. Bussid väljuvad Rapla bussijaamast kell 8.45, 12.55 ja 19.05 ning Pärnust kell 6.35, 10.45 ja 16.45. Sõit kestab 2 tundi ja 2 minutit.
Bussiliini korraldava Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul on tegemist esialgse sõiduplaaniga. „Mitte keegi ei tea, millised saavad olema rongide väljumisajad ja sagedus pärast Lelle-Pärnu vahelise rongiliikluse sulgemist. Nagu Elroni kodulehelt näha, ei ole nende talvises sõiduplaanis veel mingeid vihjeid selle kohta, et Lelle-Pärnu rongid pärast 8. detsembrit enam ei sõida. Ootame ära Elroni sõiduplaanid, mis kehtivad alates 9. detsembrist ja alles siis saame hakata tegema bussiliinile „päris“ sõiduplaani.“
Bussiliinil opereerib AS Hansa Bussiliinid. „Hetkel on käimas riigihange maaliinide tellimiseks järgmiseks 10 aastaks ning seetõttu võib vedaja 2019. aasta sügisest ka vahetuda,“ ütles Kärpuk.
Ühistranspordikeskuse juhataja sõnul arutati Rapla-Pärnu vahelise bussiliikluse korraldamist ja sõiduplaane asjasse puutuvate tolleaegsete Pärnumaa omavalitsustega ning sel ajal Raplamaa bussiliiklust korraldanud Rapla maavalitsusega. Endiselt on teretulnud kõik konkreetset bussiliini puudutavad ettepanekud. „Kindlasti peab arvestama, et Raplamaa bussiliiklust korraldab Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ning Pärnu-Rapla bussiliiniga ei saa lahendada kõiki selle kandi probleeme,“ lisas ta.

Talvehooajal päevas 3 bussi 2 rongi asemel

Kärpuki sõnul arvestati bussiliini ajagraafiku koostamisel mitmete asjaoludega. „Esialgse sõiduplaani koostamisel arvestasime, et uued bussireisid asendavad konkreetseid ära jäävaid Pärnu-Tallinna ronge ning rongide ligikaudseid kellaaegu,“ selgitas Kärpuk. „Rongi puhul oli piisav sõita suvel kolm korda päevas ja talvel kaks korda päevas. Buss hakkab sõitma aasta ringi kolm kaorda päevas. Seega suurendasime senisega võrreldes liiklussagedust.“
Veel peeti oluliseks, et buss läbiks kõiki marsruudile jäävaid suuremaid asulaid ning teeks rohkem peatusi kui rong. „Rongipeatused olid Pärnumaal näiteks Paikuselt, Sindist, Tootsist ja Vändrast kaugel, buss aga läbib neid asulaid. Seetõttu on ka bussi sõiduaeg pikem kui rongil,“ sõnas Kärpuk. Samuti peeti oluliseks, et uus bussiliin ei läbiks peatusi samal ajal olemasolevate muude bussidega, ning asjaoluga, et Pärnu ja Rapla vahel puudub siiani bussiühendus, mistõttu sõidavad bussid Raplani, mitte Lelleni.
„Pidasime oluliseks Pärnu ja Rapla kui maakonnakeskuste vahelise ühenduse loomist. Raplal on ka tihedam ühendus Tallinnaga kui Lellel. Seetõttu on kavandatud busside kõik liiniringid Raplani,“ sõnas Kärpuk.
Bussigraafikule on ette heidetud hilist Pärnusse jõudmist. „Buss, mis jõuab Pärnusse kell 10.47, alustab Pärnust hommikul kell 6.35, saabub Raplasse kell 8.37 ja väljub Raplast Pärnu suunas kell 8.45. Enne kella 10 Pärnusse jõudmiseks peaks buss Pärnust väljuma ligikaudu 1 tund varem. Me ei välista seda, kuid sellise muudatuse vajalikkuse üle otsustame töö käigus,“ kommenteeris Kärpuk.
Küsimusele, kas see liin võiks motiveerida inimesi autode asemel rohkem ühistransporti kasutama, vastas Kärpuk, et PÜTK saab tegutseda vaid neile riigi poolt eraldatud raha piires.
„Autosõitjate meelitamine ühistransporti kasutama on osa riigi transpordipoliitikast. Kui riik sellise poliitika elluviimiseks raha eraldab, oleme me valmis nõudluse korral kõnealusel liinil liiklussagedust suurendama,“ ütles ta. „Samas ei ole riigi rahakott põhjatu, mistõttu on enne liiklussageduse olulist suurendamist vaja saada esmased kogemused kavandatava liiklussagedusega. Rõhutan, et oleme kavandanud bussile kolm talvist liiniringi rongi kahe liiniringi asemel.“
Liinil hakkab kehtima Pärnumaa ühtne piletisüsteem, mis on tasuta alla 20 ja üle 63 aasta vanustele inimestele. „Ülejäänutele kehtib kogu liini pikkuses 30 päeva pilet hinnaga 10 eurot või tunnipilet hinnaga 1 euro. Kui sõit kestab üle tunni, võib selle sama tunnipiletiga lõpuni sõita, uut piletit ostma ei pea,“ selgitas Kärpuk.

Busside mugavus sõltub riigihanke tulemustest

Kuni uute busside liiniletulekuni 2019. aasta augustis kasutatakse liinil tavalisi kaug- või maaliini tüüpi busse. Kärpuki sõnul on vastavalt hanketingimustele kavandatud kasutada bussiliinil nr 333 busse istekohtade arvuga vähemalt 28 ja seisukohtade arvuga vähemalt 12.
„Bussid on varustatud konditsioneeriga ning peatuste automaatse, heli ja pildiga, teavitusega.
Bussid on madala (ilma astmeteta) sisenemisega vähemalt kahest uksest ja õhkvedrustusega. Vähemalt üks madala sisenemisega uks peab olema piisava laiusega ratastooliga või lapsevankriga sisenemiseks. Ratastooliga sisenemiseks mõeldud ukse juures peab asuma bussijuhi poolt avatav, põrandasse paigaldatud ramp ratastoolikasutajate bussi sisenemiseks ja väljumiseks. Bussijuht peab vajaduse korral rambi avama ja sõitja soovi korral teda bussi sisenemisel ja bussist väljumisel abistama. Ratastooliga sisenemiseks mõeldud ukse juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud ratastooli ja/või lapsevankri kinnitamise võimalusega. Jalgrataste transportimine toimub samade põhimõtete alusel kui kõigis muudes liinibussides. St nad ei tohi lõhkuda ega määrida bussi sisustust ega kujutada endast ohtu sõitjatele ega nende pagasile. Soovitav on, et ratas on ümbrises, esiratas alt ära võetud,“ kirjeldas ta.

Rataste transport bussides on „hall ala“

Küsimusele, mida kujutab endast ratta transportimine nii, et ratas on ümbrises ja esiratas alt ära, vastas Kärpuk, et rataste transportimine bussides on kogu Eestis hall ala. Tema sõnul pärineb nõue, et ratas peab olema ümbrises kuni 30.09.2015 kehtinud dokumendist „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“. Selle kohaselt on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis.
Kuigi see dokument on oma kehtivuse kaotanud, on selle nõuded Kärpuki sõnul viidud osaliselt üle ühistranspordiseadusesse, mis aga ei räägi sõnaselgelt rataste veost, vaid mõistlikus suuruses teiste asjade tõlgenduse kaudu.
Pagasi veol on sõitjal salongis või pagasiruumis õigus tasuta vedada lapsevankreid ja -kärusid. Keelatud on eelkõige nõuetekohase pakendita ained ja asjad, mis võivad ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara ning määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit. Lisaks ei tohi pagas häirida või ohustada ühissõidukijuhti ja sõitjaid, takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis ning rikkuda sõitjate riideid või pagasit.
Kärpuki sõnul ei ole Eestis seni bussi välisküljele kinnitatavaid rattahoidjaid kasutatud. „Ka meie hankes ei ole need nõutud, mis ei välista siiski vajaduse korral vedajaga selles kokkuleppele jõudmist. Seni ei ole sellist vajadust tekkinud, kuid eks me näeme, kuidas rongi asendavate busside puhul lood on,“ lisas ta.
Praktikas saab tema sõnul ratta paigutada bussi pagasiruumi või kui bussi salongis on näiteks lapsevankrite ja ratastoolide alal vaba ruumi, siis sinna.
„Seda otsustab bussijuht, kes peab tagama ohutuse. Sõitjate salongis olev jalgratas, eriti kui see on kinnitamata, võib olla liiklusõnnetuse korral väga ohtlik. Samas on sõitjate salongis vahendid lapsevankrite ning ratastoolide kinnitamiseks, mida saaks kasutada jalgratta kinnitamiseks,“ selgitas Kärpuk. „Igatahes on rattaga bussile minnes mõistlik ALATI enne bussifirmaga kokku leppida, et ei tekiks ootamatuid probleeme bussipeatuses.“

Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla bussi esialgse sõiduplaani, mis hakkab kehtima 9. detsembrist 2018, leiate siit: https://xn--snumid-pxa.ee/wp-content/uploads/2018/10/soiduplaan.jpg

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised