Kuidas mekib koolitoit?

Eelmisel nädalal kestis Eesti 50 koolis, mida toitlustab Daily kaubamärgi all Baltic Restaurants Estonia AS, projekt “Avatud koolisööklad”, mille ajal said lapsevanemad käia proovimas lõunasöögi raha eest oma lapse koolis pakutavat toitu.

Meie toimetuse inimesed käisid pakutavat lõunasööki proovimas Märjamaa gümnaasiumis, Rapla Vesiroosi koolis ja Rapla gümnaasiumis. Soov oli minna ka Valtu kooli, kus väidetavalt oleks pidanud saama samuti koolitoitu proovida, kuid sealt aeti lehe esindus minema, öeldes, et vanematele süüa ei pakuta. Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson selgitas, et võimalus sööma minna oli küll olemas, kuid selle oleks pidanud eelnevalt kooskõlastama direktoriga.
Enamasti tõstavad õpilased ise sööklates endale toitu ette. Märjamaa gümnaasiumis on katsetatud ka seda varianti, et kõigile on laud kaetud ja toit ees, kuid see süsteem ei toiminud, nii et praegu kaetakse laud vaid esimesele klassile. Endriksoni sõnul neil kõigis koolisööklates iseteeninduse süsteemi ei ole, kuid selles suunas liigutakse. “Tuginedes meie praktikale, kiirendab iseteenindusliinist toidu tõstmine järjekordade liikumist, väheneb toidujäätmete kogus ja tõuseb rahulolu. Õpilased saavad tõsta just endale sobiva suurusega portsjoni, “ sõnas Endrikson.
Märjamaal pakuti neljapäeval õpilastele hernesuppi ning kohupiima-rukkileiva magustoitu. Supp maitses tõeliselt hästi, olles piisavalt tummine, mitte liiga kuum ja täitis kõhu korralikult. Magustoidu puhul jäi natukene häirima liigne magusus, oleks tahtnud, et lisandite puhul oleks saanud valida, kas lisada või mitte. Endriksoni sõnul on nende sööklates enamasti lisandid kohe juures, valida ei saa.
Rapla Vesiroosi koolis ja Rapla gümnaasiumis pakutud magustoitude puhul – kama ja vahukoorega kissell – leiti, et kama oleks võinud olla vähem magus.
Koolitoitu käisid proovimas ka Rapla valla töötajad, kes pakutavast kõhu täis said ning söögiga rahule jäid. Magustoitute kohta neil pretensioone ei olnud ning leiti, et lastel ongi ju rohkem energiat vaja.
Vesiroosi koolis pakutud klimbisupp ja mulgipuder maitsesid täiskasvanud sööjatele hästi. Vaid prae kõrvale pakutava hapukapsa puhul leiti, et see oli liiga pehme. Natuke nalja tegi see, et esmapilgul spagettidena näiv toit osutus tegelikult riivitud kaalikaks. Vesiroosi salatite valik pälvis üldiselt kiidusõnu.
Rapla gümnaasiumis prooviti tatart hakklihakastmega, aurutatud köögiviljade ja värske salatiga. Kõht saadi küll täis, kuid leiti, et kasvueas poisile oleks sellest etteantud kogusest väheks jäänud. Tiiu Endriksoni sõnul on õpilastel võimalus toitu juurde tõsta, kui kõht tühjaks jääb, kuid gümnaasiumis seda varianti pole. Kui kõht tühjaks jääb, tuleb päevapraad endal juurde osta.
Teisel päeval pakuti gümnaasiumis valget kala toorriisiga. Oodatud kala asemel oli aga kalakaste, nii et menüü oli natukene eksitav. Salatite valik oli aga rikkalik ja see on hea, et õpilasel on võimalik valida. Mõne salati puhul aga tekkis proovijatel küsimus, kas neid koostisaineid on vaja kokku segada. Enamasti meeldivad lastele salatid eraldi, üks maitse korraga.
Koolisööklates arvestatakse ka erivajadustega, nt kui lapsel on allergia, ning arstitõendi alusel valmistatakse koolisööklates õpilasele sobiv toit. Rapla gümnaasiumis on olemas ka veganitele mõeldud menüü. Eelmisel aastal õpilaste seas läbi viidud rahulolu küsitlusest selgus, et laste lemmiktoidud on makaronid, riis, kartulipuder, borš ja kala.
Toimetusele teadaolevalt on vähemalt ühes Raplamaa koolis pakutud kunagi jogurtit, mis sisaldab suhkruasendajat aspartaami, mida peetakse ohtlikuks. Seetõttu uurisime Endriksonilt, kas sellist piimatoodet ka nende menüüs on. Saime teada, et Valio toodete hulgas on olemas diabeetikutele mõeldud jogurt aspartaamiga, kuid Baltic Restaurants Estonia seda ei kasuta. Toorainete valikul jälgib kooli toitlustaja, et kasutataks puhast ja naturaalset toorainet, mis ei sisaldaks e-aineid.

Kommenteerib Raplamaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise- ja turvalisuse spetsialist Ülle Laasner: Oleme koolitoitu ja lasteaiatoitu ja ka hooldekodude toitu jälginud juba aastakümneid. See, kust me oleme tulnud, on muidugi valgusaastate vahega, aga ikka saab veel paremini.
Oleme Anne Kersna ja oma meeskonnaga olnud seda meelt, et magustoit peaks olema nii kooli- kui ka lasteaiamenüüs. Seda aga võimalikult tervislikus võtmes – kohupiim on ju väga hea toiduaine, marju, puuvilju erinevates variantides jne. Mida vähem on lisatud suhkruid, seda parem muidugi. Alati võiks jääda lastel ka võimalus kas panna nt moosi juurde või mitte. Me oleme magustoite pooldanud, sest täisväärtuslik magustoit on igal juhul parem, kui see, et laps ostab nikki-näkki. Tänapäeval saab väga vahvaid magustoite teha kombiahjudega, oleme neid koolitusi ka kokkadele teinud. Ahjud on kõikides koolides olemas.
Mina ise käisin uues koolis söömas eelmisel neljapäeval.
Oli valida kahe lisandi vahel (kartul ja tatar). See on väga hea, et on valikuvõimalus. Kastet oli vähe – pool tatart jäi üle kuivalt krõbistada. Salatite valik oli mitmekülgne (3 vist), aga salatitele ei lisatud mingit mahla või kastet (see pidigi olema selline poliitika, et ei lisata midagi). Oli kuiv ja viha, nt porgand. Ütleme nii, et ma mingit maitseelamust ei saanud ja kõht oli mõne aja pärast väga tühi. Rääkides kooli õppealajuhatajaga, ütlesid nad, et on üldiselt väga rahul. Eks ma lähen teinekord jälle. Ja maakonna toidumeeskonnaga alustame jälle koolide toitlustuse ülevaatamisega uuel õppeaastal.