Lapsed on kohutavalt tรผlikad. Kogu sinu tรคhelepanu olgu suunatud neile. Isegi kui sa ei viibi nendega รผhes ruumis, nรตuab sisemine vastutustunne, et oleksid teadlik, mida ta parasjagu vรตiks teha ning kus viibida. Lapsevanemaks saades keerleb kogu elu olemuslikult lapse vajaduste rahuldamise รผmber.
Aga milleks see valik siis รผldse teha? Tรตepoolest. Eks see ole omajagu segu bioloogiast ja sotsioloogiast, et รผhelt poolt meie fรผsioloogia hakkab tunglema paljunemise poole ja teiselt poolt รผhiskondlik norm justkui nรคeb ette laste saamist tervikliku elukorralduse nimel. Rรครคkimata siis kultuuri ja rahvuse jรคtkamise eesmรคrkidest meie pรตhiseaduses. Samal ajal nimetaksime seda ise meelsamini lapsesaamissooviks, sisemiseks tungiks, siiraks armastuse jagamise vajaduseks.
Nii nagu lastetuid รผmbritseb รผksjagu stigmasid, ei ole lapsevanemate elu samuti รผlemรครคra kergeks kujunenud. Palju on rรครคgitud emade kรตrvalejรครคmisest tรถรถturul, aga ka isad on mรตjutatud, peavad ju nemadki haige lapse tรตttu tรถรถst eemal olema jne. Empaatia on meile รตpetanud inimeste suhtes kaastundlik olema ja kuna lapsevanemad on ka siiski inimesed, isegi lapsed on, siis valdavalt vanemlusest tulenevaid kohustusi talutakse.
Samas tรตden endamisi, et rabelen aktiivselt iga pรคev selle nimel, et mind lapsevanemaks olemise pรคrast n-รถ rongist maha ei jรคeta. Pean paremaks, kui kaasรตppurid ja รตppejรตud ei tea, et mul kasvab peres vรคikelaps, ega soovi, et minu parasjagu kรคsil olevat lapseootust kergendava asjaoluna vรตetaks. Soovitasin oma รคsja lapseootele jรครคnud sรตbrannal tรถรถvestlusel rasedusest mitte rรครคkida. Kohustust selleks ei ole ja paratamatult seab ta end seetรตttu kehvemasse olukorda vรตrreldes teiste kandidaatidega, kes lapseootel ei ole, kuigi tรถรถd saab ta teha veel tรคisvรตimsusel ideaalis รผle poole aasta. Rรครคkimata sotsiaalsetest garantiidest, mida talle siduva tรถรถlepinguga vรตimaldatakse.
Tรตsiasi on, et keegi meist ei sรผnni ideaalse lapsevanemana. Kui teoorias vรตib isegi olla รผht-teist selge, kasvatusmeetoditega tutvutud, maailma terviseorganisatsiooni soovitused pรคhe รตpitud ja puha, ei ole lapsega kaasnev elumuutus midagi, milleks tรคielikult ettevalmistuda saaks. See on paras katsumus. Ja kui see รผkskord pรคriselt kohale jรตuab, mida tรคhendab see, et nende inimelude saatus on minu juhtida, vรคhemasti algusaastatel, siis jรครคb รผle soovida vaid jรตudu.
Kuigi me armastame lastesaamisest rรครคkida loomulikkuse vรตtmes, ei tule lapsevanemaks olemine sugugi igaรผhel รผhtviisi loomulikult. Ma ei pea siin silmas vaid eostamise akti, vaid ka oskust vรตtta vastutust oma lapse ees. Seepรคrast tundub minu jaoks kuidagi eriliselt tagurlik keelata lapsevanemaks olemine neile, kes on selle nimel valmis lรคbima terve kadalipu, kusjuures nad peavad seejuures veel tรตestama oma igakรผlgset valmisolekut.
Lisaks sellele, et lapsendamine ja kunstliku viljastamise protseduurid vรตiksid olla avatud vรตimalused ka samasoolistele paaridele, pooldan ma altruistlikku surrogaatlust, mis on mitmel pool Euroopas juba seadustatud.
Vanemlusest, leebelt
Stina Andok
Subscribe
0 Kommentaari