Esmaspäeva hommikul helistas Raplamaa Sõnumite toimetusse Arge Peever Purila külast, kes teatas, et Purila Tamme kinnistu lautade juures on probleem lagunevate lehmakorjustega.
Võtsime Peeveri teejuhiks ja käisime vana lauda ja väetiselao juures uurimas, mis olukord seal täpsemalt valitseb.
Sissekukkuva katusega laudas oli näha mitmeid veisekorjuseid, enamikust alles vaid luud. Suurem osa õhukanaleid oli samuti täis skelette. Korjustel on kallal käinud ka metsloomad, nii et maa-alal võib konte leida peaaegu kõikjalt. Läbi pori kõrvalhoonesse jõudes leidus igas ruumis mõni korjus. Üks lambaskelett asus kohas, kuhu lammas omal jõul surema ei oleks saanud minna. Kuigi enamik korjuseid olid luudeni lagunenud, leidsime ka ühe, mille lagunemine oli alles algfaasis. Kondikuhila vaatamine ei ole pooltki nii õõvastav, kui sellise vaatepildi nägemine. Tagapool asuvas vanas väetiselaos on vaatamist küll vähem, kuid Peeveri sõnul on paljud korjused uputatud sõnnikupatareisse.
Peever ei saanud kindlalt öelda, kelle loomadega tegu on, kuna nende kõrvad olid ära lõigatud. Just seal aga asub veistel number, mille alusel nad on registris kirjas. Ka reedel korjuseid vaatamas käinud Rapla veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Riina Kaukver sõnas, et loomade identifitseerimine ja seeläbi kindla omanikuga sidumine on märkide puudumise tõttu võimatu. Sellises lagunemisfaasis ei ole laipadele võimalik teha ka lahkamist, nii et surma põhjus jääb samuti selgusetuks.
Peever sõnas korjuseid vaadates, et sellised loomaomanikud, kes niimoodi oma hoolealustega ümber käivad, rikuvad kogu veisekasvatuse maine ära. Tal on küll kahtlus, kellele need loomad kuuluda võisid, kuid ta sõnas: “Mina seda nime välja ei ütle, kuid kõik teavad, keda ma mõtlen.”
Korjustega kinnistu naaberkinnistu on Peeveri poja nimel kasutusvalduses ning Peever on OÜ Cosmix omandis olevate Saematerjali ja Tamme lauda kinnistutel määratud tegema järelevalvet kolmandate isikute poolt omavolilise kasutamise takistamiseks. Korjuste arvatava omanikuga on selle omavolilise tegutsemise tõttu varem probleeme olnud juba viimased 7-8 aastat. Ette on tulnud nii veiste võõral maal vilja äratrampimist, lahtiselt maanteel olekut kui ka vedelema jäetud prügi.
Probleem on kestnud aastaid
Korjuste probleem on Peeveri sõnul üleval juba paar aastat ja ta on sellest teavitanud nii politseid kui ka piirkonna volinikku, kuid olukorra paranemist sealtpoolt ei tulnud. Veterinaar- ja toiduameti poole ei ole Peever ega keegi teine varem pöördunud. Veterinaarameti poole pöördus Peever isiklikult eelmise aasta oktoobris, kuid seda lahtipääsenud veiste, mitte korjuste tõttu. Loomade omanik oli lubanud kaks aastat, et ehitab korraliku aia, kuid ei olnud seda teinud.
Korjustega seoses võttis Peever veterinaarametiga ühendust umbes kuu aega tagasi. Praeguseks on VTA võimaliku loomaomanikuga saanud korjuste äraveoks kokkuleppe. Seadus näeb küll ette, et kui sellises olukorras omanikku ei tuvastata või keegi vastutust ei võta, tuleb korjuste käitlemisega tegeleda kinnistu omanikul, kelle omad need loomad aga tegelikult pole.
Rapla valla abivallavanema Meelis Mägi sõnul ei olnud vald korjustest teadlik ja Mägi sõnul ei ole neil ka võimekust selle teemaga tegeleda. Ta lisas, et PRIA ja veterinaaramet on kontrollorganid ja veterinaarametil on õigus koordineerida ka halvalt omanikult loomade konfiskeerimist. Kui tegemist on hulkuvate loomadega, saab küll vald omanikku teavitada, aga praeguseni pole olnud juhtumit, kus loomad peremehetuks tunnistatakse. Varem või hiljem tuleb omanik neile ikka järele.
Riina Kaukver jäi vastuse võlgu, millistel tingimustel omanikult loomapidamisõiguse ära võtta saab. Tema sõnul ei olegi konfiskeerimine kõige lihtsam, kuna nõuab veoki olemasolu, vastava väljaõppe saanud inimesi, kohta, kuhu loomad viia, ja ressursse, et neid sööta-joota. Kuna ametil endal ei ole loomadele sobivaid ruume, tegeleb konfiskeeritud või hulkuvate loomadega edasi kohalik omavalitsus. Meelis Mägi ütles, et vallal selleks oma lauta pole, nii et vajaduse tekkides otsitakse mõni kohalik talunik, kes loomi mõne aja enda juures majutada, sööta ja joota saab.
Lahtiste loomadega on nii Peeveri kui ka Kaukveri sõnul probleem seaduseaugus, mis otsesõnu ei näe ette seda, et karjalooma peab pidama tarastatud alal. Loom ei tohi küll võõrale kinnistule sattuda, kuid seda annab ilmselt mõne loomaomaniku arvates mitmeti tõlgendada.
Praegu peaks Purila kinnistul asuma registri järgi küll üks ettevõte, kuid registri andmetel seal loomi asuma ei peaks. Varem on neid seal küll olnud ja Peever eeldas, et veterinaaramet tuleb niikuinii sinna tavapärasele kontrollkäigule, kuna loomade omanik on saanud PRIA-lt toetusi.
Kaukveri sõnul käivad nende kontrollkäigud vastavalt neile ette antud kontrollplaanile, kuid Purilas ei ole nad kontrollkäigul pidanud käima.
Kontrolli võimaldamine on üks asi, mida PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul nende vahendatavate erinevate toetuste taotlejatelt nõutakse. Teada on, et korjuste võimaliku omaniku neli ettevõtet on tänavu taotlenud loomakasvatuse üleminekutoetusi, toetust on saanud üks ettevõte. Ülejäänute puhul jäeti toetus andmata, kuna loomapidaja ei võimaldanud või takistas läbiviimast kohapealset kontrolli. Selline on Sarv-Kaasiku sõnul üldreegel niisuguste olukordade kohta, kus kontrolliasutus ei saa tuvastada, kas taotleja täidab toetusega seotud nõudeid või mitte.
Maaeluministeeriumist vastas küsimustele toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai napisõnaliselt, et loomade heaolu on neile tähtis, kuid otsest järelevalvet maaeluministeerium ei tee. Veterinaar- ja toiduametiga on nad selle olukorra teemal suhelnud ja saanud kinnituse, et olukorra lahendamisega tegeletakse.
Politsei pressiesindaja Kristi Raidla sõnul ei ole praegusest korjuseprobleemist Purilas nemad teadlikud ja täpsustavatele küsimustele ei õnnestunud lehe trükkimineku ajaks vastuseid saada.