21.7 C
Rapla
Laupäev, 2 juuli 2022
spot_imgspot_img

Eidapere saatis teele viimase rongi Pärnu suunas

Laupäev, 8. detsember Eidaperes. Õhtu on pilvine ja sünge. Termomeeter näitab kahte soojakraadi ning väljas on kõle. Vaatamata nigelale ilmale kogunes kohalikku raudteejaama ligikaudu seitsekümmend inimest, et saata teele viimased rongid Pärnu ja Tallinna suunas.

Alates 9. detsembrist katkes 90 aastat kestnud rongiliiklus Tallinna ja Pärnu vahel. Eidapere raudteejaam jääb nüüd lihtsalt seisma. Loomulikult on kohalike elanike nördimus sellises olukorras igati põhjendatud ning seda tuldi ka avalikult välja näitama.
Otsuse sulgeda Tallinna ja Pärnu vaheline rongiliiklus langetas valitsus juba 2017. aasta suvel. Algusest peale oli selge, et see mõjutab väga otseselt inimesi, kes raudteetrassi ääres elavad ja seda teenust vajavad. Nii venib pikemaks raudteekoridori ääres elavate inimeste teekond nii Pärnusse kui ka Tallinnasse. Selleks, et nende piirkondade elanikud päriselt ühenduseta ei jääks, alustas 9. detsembrist MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus eestvõttel bussiliin number 333 Pärnu – Tootsi – Vändra – Eidapere – Lelle – Rapla. Sellel liinil väljuvad bussid kolm korda päevas. Vastav ajagraafik ilmus Raplamaa Sõnumite 5. detsembri numbris.

Emotsionaalne väärtus

Kui valitsus 2017. aastal rongiliikluse peatamise ideega lagedale tuli, põhjendati seda taristu kehva tehnilise seisukorraga. Toona kas vaadati meelega mööda või jäeti nimme puudutamata mitmed probleemid, millega nüüd raudtee ääres elavad inimesed silmitsi seisavad. Kuidas saab bussi peale lapsekäru, jalgratta või ratastooliga? Nii mugavat teenust, nagu tagasid rongid, paraku bussid pakkuda ei saa. Kui ratastoolis inimene soovib bussiga sõita, tuleb tal selleks Hansa Bussiliinide Pärnu osakonna dispetšerile ette teatada 48 tundi.
Tõsine küsimus on ka see, kuidas hakkab toimima ühistransport Kehtna vallas asuva Koogiste küla elanike jaoks. Nende peatus taandati nõudeliiniks. See tähendab, et kui reisija soovib Koogiste peatusest bussi peale minna, tuleb tal eelmisel päeval helistada dispetšerile ja sellest teada anda. Kui ta soovib Koogiste peatuses maha minna, piisab sellest, et bussijuhile oma soovist märku anda.
Üks asi on Lelle – Pärnu vahelise liini sulgemise praktiline pool ja edasine elukorraldus. Samas ei ole vähem tähtis ka kogu emotsionaalne pool, mida käega katsuda ei saa. Kõik see tuli laupäevaõhtusel rahvakogunemisel Eidapere raudteejaamas selgelt esile. Üks vanem härrasmees rääkis kohapeal, et ta on terve oma elu kuulnud Eidaperes rongi häält. Nüüd sai ta eaka inimesena kuulda seda laupäeva õhtul viimast korda. Viimane rong Tallinna suunas väljus Eidapere jaamast 8. detsembril 2018 kell 18.46 ning Pärnu suunas kell 19.23.
Silma järgi hinnates oli Eidapere raudteejaama kogunenud 70-80 inimest. Tegelikult käis päeva jooksul neid sealt läbi rohkemgi. Üleskutse raudteejaama koguneda postitas suhtlusportaali Facebook Eidapere kooli õpetaja Margus Maripuu.
Eidaperes ja selle lähiümbruskonna külades elab kokku umbes 450 inimest. Maripuu selgitas, et rongiliikluse kadumine mõjutab neid kõiki, sest isegi need, kes rongiga tihti ei sõida, jäävad ilma ühest võimalusest. “Ka mina sõltun ühistranspordist, sest ise autoga ei sõida. Kui oli valida, eelistasin alati rongi bussile. Eriti mugav oli Tallinnasse sõita, sest alates Lellest muutus see kiirrongiks,” sõnas ta.
Arvestades, et Eidaperes ei ole enam kauplust ning nüüd kadus ka raudteeühendus, kirjeldas Maripuu seda kui järjekordset sammu Eidapere hääbumisel. “Inimesed on justkui lõksu surutud,” ütles ta. Oma mõju on sellel ka kohalikule koolile, kus ta töötab õpetajana. Maripuu rääkis, et koolis käib üks õpilane Pärnust, kes varem kasutas kooli jõudmiseks rongi. Nüüd tuleb tal juba hommikul kell viis sõitma hakata, et esimeseks tunniks kohale jõuda. “See olukord on ebareaalne,” sõnas Maripuu.
Oma kriitika oli tal öelda ka bussiliini number 333 kohta, mis sõidab nüüd Pärnu ja Rapla vahet. “See buss ei sõida Raplas kesklinna ega Mahlamäele. Kujutage nüüd ette, kui vanem inimene peab hakkama bussijaamast suure libedaga minema Mahlamäele või arsti juurde,” rääkis ta.

Tükike optimismi

Selge on see, et raudteeühenduse kadumisega kaotab Eidapere suure osa oma identiteedist. Nii olid igati omal kohal nii kalmuküünlad kui ka leinalindid, mis laupäeva õhtul perroonile asetati. Hõigati ka poliitilisi loosungeid nagu “Maha Simson!” ja “Maha tagurlik valitsus!”. Maripuu ütles, et võtab nende osas vastutuse enda peale.
Ometi ei puudunud koosviibimiselt ka positiivsed noodid. Kõlas optimistlik arvamus, et küll valitsus oma viga taipab ning raudteeühendus taastatakse. Eks aeg näitab, kas selliseks optimismiks on põhjust või mitte.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised