spot_img
2.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
RSÜle mõistuse kallis soojahind Raplas Võsa tänaval

Üle mõistuse kallis soojahind Raplas Võsa tänaval

Rapla Võsa tänava elanikele valmistab muret sealsete kortermajade kõrge soojahind ning mööda maad jooksvad kaugküttetrassid. Asja uurides selgus tõesti, et Võsa kaugküttevõrgus on üks Eesti kõrgemaid soojahindu. Kaugküttevõrgu rekonstrueerimine seisab soojaettevõtte sõnul aga Rapla vallas kehtiva soojusmajanduse arengukava taga.

Eesti Konkurentsiameti poolt kehtestatud piirhindade tabelis on Rapla Võsa soojusvõrk Eestis kalliduselt kolmas. Võsa kaugküttevõrgus on soojusenergia piirhinnaks 85,20 €/MWh, millele lisandub käibemaks. (Võrdluseks, Utilitase Rapla piirkonnas kehtiv piirhind on 54,76 €/MWh + km)
Kõnealust Võsa kaugküttevõrku varustab soojusega katlamaja aadressil Viljandi mnt 79, kus kasutatakse kütuseks maagaasi. Katlamaja ja kaugküttevõrku käitab rendilepingu alusel SW Energia OÜ.
SW Energia OÜ toodab soojusenergiat Eestis enam kui 45 kaugküttevõrgus, neist kõige kõrgema müügihinnaga toodetakse Raplas, kus on alates 1. detsembrist 2018 soojusenergia müügihind 78,80 €/MWh, millele lisandub käibemaks.
Detsembrikuus maksis Võsa tänava renoveeritud kortermajas 71,2-ruutmeetrise korteri elanik sooja eest 125,92 eurot ja 41,2-ruutmeetrise korteri oma 75,51 eurot. (Võrdluseks, 40-ruutmeetrise korteri soojahind oli Mahlamäel detsembris 44,17 eurot.) Artikli kirjutamise ajaks polnud jaanuarikuu arved veel laekunud, ent karta on, et krõbeda ilma tõttu on ka küttearved krõbedad.

Rahuldav torustik

Konkreetseid selgitusi, mis teeb Võsa tänava soojahinna nii kõrgeks ja sealse soojusvõrgu nii spetsiifiliseks, SW Energia ei anna. Küttehinna kallinemist põhjendab ettevõte gaasihinna järsu tõusuga, ent Võsa soojusvõrgu müügihind oli ka enne detsembrikuist kallinemist teistest märgatavalt kõrgem.
„Võsa tänava soojuse hinnatõus on tingitud gaasi väga suurest hinnakasvust. Kuna tegemist on väikese võrguga, mõjutab just selliseid võrke toorme hinnamuutus kõige enam,” põhjendas SW Energia tootmisjuht Allan Aas Maalehes.
Seda, et kõrge hinna taga võib olla ka ebaefektiivne tootmisvõrk, ettevõte ei kinnita. „Kui võrrelda Rapla Võsa tänava soojavõrku teiste vanade torustike võrkudega, siis nende tehniline seisund on keskmisest parem. Võrgus ei ole olnud kaugküttekatkestusi,” kommenteerib SW Energia esindaja.
Rapla linna soojusmajanduse arengukavas on kirjas, et selle piirkonna kaugküttetorustiku keskmine vanus on 18,7 aastat. Torustiku vanem osa on rajatud 1985. aastal ja eelisoleeritud torustik 2010. aastal. Maapealset torustikku on 425 m ehk 37% kogu kaugküttevõrgust. Torustiku isolatsioon on arengukavas hinnatud rahuldavaks. Seda iseloomustab see, et lumi püsib torustike isolatsioonil ja ei sula kohe ära. Ühtlasi on arengukavas kirjas, et Rapla SW Energia kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on 22%. (Hinnangud küttevõrgu tehnilisele olukorrale on antud enne 2016. aastat.)

Rekonstrueerimist takistab arengukava?

SW Energia tootmisjuht Allan Aas ütles Maalehele, et kõige soodsam soojus tuleb hakkepuidukatlamajadest ja seepärast viib SW Energia oma katlamaju üle hakkepuidule, mis on soodsaim, efektiivsem ja loodussõbralikum kütteviis.
Ka Rapla linna soojusmajanduse arengukavas 2016-2026 käsitletakse SW Energia võrgus hakkepuidul töötava katlamaja rajamist ja küttetorustiku rekonstrueerimist. Põhjus, miks rekonstrueerimistöid veel tehtud ei ole, peitub aga ettevõtte sõnul just nimelt selles arengukavas.
„Rapla Võsa tänava katlamaja ja soojustrasside rekonstrueerimise edasilükkamine on põhjustatud hetkel Rapla vallas kehtivast soojamajanduse arengukavast. Selle arengukava põhjal ei saa me esitada KIK-ile taotlusi katlamaja ja soojustrasside rekonstrueerimise toetuseks. Arengukava koostati suure Rapla vaatevinklist. Idee luua Raplas üks suur kaugküttepiirkond oli esmane.
Meile tundub, et võrkude ühendamine on jäänud ilusaks ideeks, mis ei realiseeru. Tundub, et vastuvõetud arengukava esimesed etapid on täidetud ja edasine perspektiiv mingil põhjusel enam ei liigu. Seega ei ole hetkel kehtiva arengukava põhjal SW Energial võimalik Rapla Võsa tänava katlamajja lisainvesteeringuid teha, kuna kehtiva sõnastusega arengukava tõttu ei ole see tegevus toetatav. Valminud on katlamaja eelprojekt, mis on vajalik toetuse taotluse esitamiseks SA-le KIK. Rapla uus puiduhakke katlamaja oli kavas lahendada 100% olemasoleva katlamaja baasil. Olemasolevas katlamajas on piisavalt ruumi paigaldamaks uus katel ja puiduhakke ladu. Kuna aga SA KIK toetab vaid neid projekte, mis on kirjeldatud arengukavas, siis hetkel on projekt ootel,” rääkis Alari Tõnissoo SW Energiast.
„Vajalik on kaasajastada soojamajanduse arengukava ja kirjutada sinna sisse ainult reaalsed arenguperspektiivid, mida on ka võimalik ja mõistlik teostada. Juhul kui trassid rekonstrueeritaks ilma toetuseta, muutub soojusenergia hind veel kallimaks. Usume, et Rapla vallavalitsus teeb kõik endast oleneva kohalike elanike heaolu tagamiseks ning tellib soojamajanduse arengukava kaasajastamise, mis võimaldab Võsa tänava katlamaja ja soojustrasside renoveerimise,” lisas Tõnissoo.
Paraku pole ettevõte Rapla vallavalitsuse poole üldse pöördunud ettepanekuga arengukava uuendada. „Üllatav on kuulda, et SW Energia peab oma tegevuse pidurdajaks kehtivat valdkonna arengukava, kus uuendused on ju sees. Konkreetse katlamaja projektiga ja murega, nagu takistaks see dokument tema rahataotlust, ei ole SW Energia valla poole pöördunud. Samuti ei ole ettevõte vallast küsinud projekteerimistingimusi ega muud infot uue katlamaja võimaliku projekteerimise või ehitamisega seotud küsimustes,” rääkis Rapla ajutine vallavanem Meelis Mägi.
Küsimusele, miks SW Energia pole Rapla valla poole pöördunud, vastati ettevõttest, et tegemist on pikaajaliste protsessidega ning arengukava vaadatakse üle kindla perioodi järel. „Kuna probleem on soojusenergia hinna tõusu tõttu uuesti väga aktuaalne, peaks kohalik omavalitsus vaatama üle hetkeseisu ning otsustama, kas minnakse olemasoleva arengukavaga edasi või tuleb seda korrigeerida. Juhul kui selgub, et arengukava läheb muutmisele, teeb SW Energia vallale omapoolsed ettepanekud arengukava muutmiseks,” kommenteeris ettevõtte esindaja.
Küsimusele, mida vald saaks teha, et Võsa kaugküttevõrk saaks uuendatud, vastas Mägi, et vald saab ettevõttelt küsida, kas ja kui tõsised on nende plaanid uue katlamaja investeeringuks ja mis on ajaplaan. „Kui neil on tõsine plaan, siis meie saame omaltpoolt midagi täiendada või toetuskirju projektitaotlusele anda. Ettevõttele investeeringukohustust me päris nõuda ei saa,” ütles Meelis Mägi.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused