23.3 C
Rapla
Esmaspäev, 22 juuli 2024
ArtikkelEidaperes pandi riigi sünnipäevale punkt muusika ja talvetantsuga

Eidaperes pandi riigi sünnipäevale punkt muusika ja talvetantsuga

Helerin Väronen

Päev enne Eesti vabariigi sünnipäeva kogunesid Eidapere rahvamajja Rapla maakonna rahvalauljad ja -tantsijad, et pidada suurejoonelist rahvamuusika- ja talvetantsupäeva. Sellega tehti sügav kummardus EV100-le.

Ürituse korraldasid Eidapere rahvamaja ja tantsurühm Sinilill. Esinejaiks registreeris ennast eelnevalt 170 muusikut ja tantsijat. Esinejate jaoks algas päev juba hommikul rahvamuusikute õppepäevaga. Rõõm oli näha, et seekord oli muusikute seas ka lapsi. Muusikud said kokkumängu prooviga kaks kärbest ühe hoobiga, harjutades ühtlasi suviseks memme-taadi peoks.
Pärast lõunat oli käes rahvamuusikute orkestri kord õpitud palad enam kui 200-pealisele publikule ette kanda.
Tervituseks sõna saanud Kehtna abivallavanem Katrin Velleste lausus, et ääretult tore on näha nii suurt publikut sellises väikses kohas nagu Eidapere. Velleste tuletas meelde, et kuigi juubeliaasta saab läbi, on eesootav aasta samuti põnev, sest on ju emakeele aasta ning laulu- ja tantsupeo aasta. Seda päeva iseloomustas ta aga A. H. Tammsaare sõnadega, et midagi ei ole võimatut, kui inimene hakkas sellest tõsiselt mõtlema, ja näha oli, et rahvamaja juhataja Helgi Randla oli selle päeva õnnestumise nimel väga palju mõelnud. Ja muidugi ka tegutsenud.
Päeva muusikalist poolt juhtis Priit Aimla, kes juhatas nii omadest kui ka külalistest koosneva orkestri kontserdi sisse, sõnades, et nende näol on tegemist seltskonnaga, kelle süda ja rind on muusikat täis. Olles aga 24. veebruari eelses hetkes, oli hea mõelda nii möödunule kui ka tulevikule. Muusikud kandsid südametuld tulevikku edasi oma pillihäältega, kuid publik sai seda teha kaasa lauldes. Priit Aimla soovis, et päev saaks ilusaks lauldud. Kontsert algas looga, mille kohta saab öelda, et see on olnud üks oluline tüvitekst eestlaste eduloos – „Aeg läheb, aga õnn ei kao“. „Külapolka“ pani rahva hoogsalt kaasa elama ja „Ma tahaksin kodus olla“ kaasa laulma. Eraldi esinemisvõimalus anti kandlemängijatest rahvamuusikutele.
Külalistena olid Eidaperes kohal rahvamuusikud Pärnumaalt, Krõõt ja Kraaded, kelle lood olid lõbusad ja kaasakiskuvad. Eriti meeldejääv oli stiliseeritud seto laul „Kurg ja konn“. Kontsert jätkus hoogsalt, näiteks tuli esitamisele lugu „Oh sa poiss“. Omamoodi vaatepildiks, õigemini kuulamiseks oli see, kuidas omavahel kõlasid kokku vaskpuhkpill, buzuki ja tuuba ja kui kiiresti saab neid pille mängida.
Talvetants rahvamaja ees tõi kokku kümme rahvatantsurühma koos umbes saja tantsijaga. Mehi oli küll vähe – kui silm õigesti seletas, olid neid kaheksa. Esitamisele tulnud tantsud olid rühmadel „Kungla rahvas“, „Ingliska“, „Kaks sammu sissepoole“, „Pärliine“, „Tuustep“, „Isamaa hiilgava pinnalta“, „Kalamies“, „Serjooza“, „Oo Susanna“, „Padi-padi nöör“, „Aleksandra valss“, „Nõianeitsi“, „Raabiku“, „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse“ ja „Oige ja vasemba“. Iga rühm tantsis täpselt nii, nagu nad selgeks õppinud olid, mingit mõõduvõtmist ei olnud. Kuigi pealtvaatajatel võis natuke külm olla, panid tantsijad oma hoogsa liikumisega ilmselt küll jää oma jalge all sulama.
Kuid ega tantsimine talvetantsuga lõppenud. Õhtu jätkus simmaniga Lõõtsavägilaste muusika saatel. Esimese loo ajal ei julgenud veel keegi tantsuga algust teha, aga teisest loost alates oli tantsuplats pidevalt täis. Ja niimoodi umbes poolteist tundi jutti.
Kokkuvõttes võib öelda, et selle rahvamuusika ja -tantsupeoga pandi väga väärikas punkt riigi juubeliaastale. Tegemist oli tõelise rahvapeoga, kuhu olid kaasatud nii väikesed kui ka suured, omad ja kaugemad. Rahule jäid nii esinejad, publik kui ka peakorraldaja Helgi Randla ise. Ja juba olla kuulda, et tantsijate soov on, et selline tantsupäev võiks ka edaspidi toimuda ja hakata külakorda käima.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare