0 C
Rapla
Esmaspäev, 17 jaan. 2022

Nekruti mälestused said raamatuks

Mari Tammar

6. märtsil esitleti Rapla keskraamatukogus Kustas Riedebachi päeviku põhjal kokku pandud raamatut „Nekrut läheb sõtta”. Riedebachi päevikud on kirjutatud 1897.-1917. aastal ning need ilmusid 6. veebruaril ja 6. märtsil ka Raplamaa Sõnumite vahelehes Koduloolane.

Raamatu koostas Kustase lapselaps Jüri Randjärv ja raamatu üks toimetaja ja väljaandja on Jüri tütar, tuntud poliitik ja koorijuht Laine Randjärv. Kustas Riedebach oli Palamulla külas sündinud ja kasvanud mees.
Rapla keskraamatukogu saal oli huvilisi täis, kellest paljud Kustase suguseltsist. „Hullem kui suguvõsa kokkutulek,” kommenteeris üks vanaproua. Esialgu pidanuks õhtut juhtima Laine Randjärv, ent tema haigestumise tõttu kandis õhtujuhi rolli Sirje Endre, kellel oli siiski ka endal seos raamatuga olemas. Nimelt saanud Sirje kui kirjastaja raamatu käsikirja 2012. aastal lugeda ning arvanud, et see on väärt materjal, mida avaldada. Toona küll avaldamiseni ei jõutud.
„Möödunud aasta lõpus tuli aga Laine minu juurde ja ütles, et nüüd anname selle vaarisa päeviku ikkagi välja. See Vene-Jaapani sõda ja Esimene ilmasõda, millest raamatus on juttu, kaovad muidu kaugusesse ära. Just praegu on õige aeg seda päevikut välja anda,” meenutas Sirje Endre.
Ühtlasi tutvustas ta erinevaid raamatuid, mida Laine oli varem koostöös kirjastusega SE&JS koostanud. „Tegemist pole mitte algajaga, vaid raamatu kirjastamises juba üsna kogenud tegijaga,” ütles Endre Laine Randjärve kohta. Sedakorda ilmus raamat küll Agentuur Neli alt.
„Laine tahtis, et ma rõhutaks ka seda, et selle raamatu tähtsus ja tähendus on Eesti kultuuriloos ja Raplamaa loos väga oluline. On vähe raamatuid, mis oleks selle raamatu tasemel, sest see on niivõrd huvitav päevik. Ja mul on erakordselt suur au teie ees olla, kellest enamik on Kustase järeltulijad. See on ikka võimas suguvõsa ja Kustas on olnud ikka vägev mees,” rääkis Sirje Endre.
Siis sai sõna raamatu koostaja Jüri Randjärv, kes on sündinud Kustase ehitatud Allika talus Raplamaal Kaius. Jüri tutvustas Kustas Riedebachi suguvõsa ja nende perekonna lugu, samuti rääkis sellest, kuidas vanaisa päevik ühe maja pööningult leiti ja ta võttis nõuks selle arvutisse sisse trükkida.
„Mitte kõik 100% ei ole siin raamatus ja kõik pole mul ka arvutisse toksitud, ent põhiline on siin olems. Tal oli ka vene keeles kirjutatud mälestusi, sest ta oli Vene kroonus tsaariarmees,” jutustas Jüri.
„Mina pean seda ütlema, et meie vanaisa Kustas oli hea laulumees. Tema laulis, tema ei vilistanud. Läks hommikul õue ja hakkas laulma ja laulis või päev otsa. Tal olid kohe kõik sõnad peas ja kõik tööd läksid ludinal,” meenutas Linda Tommingas oma vanaisa. Kustase musikaalsus kumab ka raamatu tekstist läbi, sest päevikutekstidele ja kirjadele lisaks leiab sealt ka luuletusi ja laulutekste.
Musikaalsus on seega sellele suguvõsale väga omane. Ka Laine ema ütles oma abikaasast Jüri Randjärvest rääkides, et mees võlus ta südame ära oma lauluhäälega: „Ta laulis nii ilusti, et ma lihtsalt armusin temasse esimesest pilgust, seega Kustase geenid elavad edasi, kuigi ta ise on ammu Rapla kalmistule maetud,” rääkis Marina Randjärv.
Ei saanud seegi raamatu­esitlus ilma muusikata. Suurepäraseid rahvalikke lugusid mängis Teppo tüüpi lõõtspillil kaheksa-aastane Bert Laak, kes esitas vahepaladeks lood „Pääsuke”, „Kaugel, kaugel idas” ja „Pettis neiuke”.
Kõik, kes juhtuvad Kustase päevikut lugema, võivad aga veenduda, et tegemist on väga tundeküllase ja ajastutruu ülestähendusega, mis oma ladusa kirjaviisiga haarab lugema. Mina isiklikult pühkisin paaril korral ka pisaraid, kui armastajate igatsusest tulvil kirjavahetust lugesin.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised