10.6 C
Rapla
Laupäev, 18 sept. 2021

Rapla Tarbijate ühistu tähistab 115. sünnipäeva

Vivika Veski

Tänavu saab 115-aastaseks Rapla Tarbijate Ühistu, mis on olnud Raplas ja ümbruskonnas kaua aega nii kaubanduselu vedaja, ühistulise tegevuse ärgitaja kui ka kogukonna kujundaja.

„Rapla Tarbijate Ühistu edusammud viimasel veerandsajandil on aasta-aastalt pikenenud. On avatud moodsaid kauplusi ja asutud juba rajama uusi, on tihendatud sidemeid paljude heade lepingupartneritega ning kõige eelöelduga seonduvalt järjest suurendatud rahulolevate klientide hulka.
Tehtud on suur töö ja kõige selle eest peab tänama ka meie inimesi, Rapla Tarbijate Ühistu töötajaid. Nende tohutu panuseta poleks meil kaasaegseid ning rikkaliku kaubavalikuga kauplusi, kuid poleks ka mitmeid maakonna elule värvi lisavaid ühisüritusi,” kirjutab Rapla Tarbijate Ühistu (TÜ) juhatuse esimees Väino Sassi tähtpäeva puhul välja antud raamatu „Rap­la Tarbijate Ühistu 1904–2019” eessõnas.
Ka Väino Sassi ise jõuab tänavu olulise verstapostini – Rapla TÜ-d on ta juhtinud 25 aastat, alates aastast 1994. See oli aeg, mil Rapla TÜ-ga seostusid esmalt linnakese avaraim kauplus Edu pood ja Kaevuõu väikepoodide keskel, kus korraldati muu hulgas meeleolukaid kultuurisündmusi. Tänapäeval tähendab Rapla TÜ kõigepealt COOP Konsumi poodi Rapla keskel ja seejärel muud.

Et saada soodsamalt

Rapla Tarwitajate Ühisus asutati aastal 1904 Rapla ostuühisusena. Kaudse põhjuse selleks oli andnud seltsielu edenemine, nimelt asus mitmeid aastaid enne ostuühisuse moodustamist Rapla kandis kaupade ostu-müüki korraldama kohalik põllumeeste selts. Rapla ostuühisuse asutamist kinnitav paber sai vajalikud allkirjad alla 1904. aasta veebruaris. 4. aprillil 1904 ehk peaaegu täpselt 115 aastat tagasi peeti Rapla vallamajas kaheksateistkümne asutajaliikme osavõtul loodud ostuühisuse esimene peakoosolek. Peamine eesmärk oli müüa ühisuse liikmetele kaupu erakaupmeestest soodsamalt.
Esialgu otsustati toiduaineid müüa ainult ühisuse liikmetele, kuna raha oli vähe ja puudus korralik ruum, kus neid hoida. Kõigele lisaks õnnestus niimoodi ka patendi võtmisest ja sellega seonduvate kõrgete maksude tasumisest kõrvale hiilida. Kuna Rapla alevi keskel polnud sellal saada ühtki rendipinda, üüriti see kahe rubla eest hoopis ühisuse liikmelt, limonaaditööstuse ja õllelao omanikult Mihkel Rütmanilt. Laadamäel asuva kaubalao juhatajaks jäi Rütman ise. Kaubaladu otsustati avada sama aasta 10. mail.
Aru peeti vastloodud ühisuses näiteks teemal, kas kehtestada hulgi ja odavalt ostetud kaupadele võimalikult madalad ja tarbijasõbralikud hinnad või hoopis nii-öelda „parajad hinnad, et aasta lõpuks ka diividendiks midagi üle jääb”. Lõpuks otsustati keskmiste hindade kasuks.
Asjad läksid mõningate tagasilöökide kiuste enamjaolt ülesmäge. 1924. aastal avati Rapla raudteejaama juures nägusas kahekordses telliskivimajas harukauplus nr 1. Maja püsib püsti tänaseni, ehkki kauplejad on seal nüüd teised.
Aasta hiljem ehitas ühisus harukaupluse ka Hagudi raudteejaama juurde. Veel kolm aastat hiljem alustas kolmas harukauplus Keavas ning kavandati uue harukaupluse avamist Rapla-Virtsu raudtee äärde. Seega oli Rapla Tarwitajateühisus, nagu seda sellal kutsuti, muutunud maakonna majanduselu keskpunktiks, millest ulatusid majandusharud igas suunas kümne-viieteistkümne kilomeetri kaugusele. Peakaupluse kõrval ühistu maadel asuval turuplatsil peeti nii turu- kui ka laadapäevi, mis tõstis kaupluse käivet mitu korda. Kohale sõitsid inimesed ka enam kui 60 kilomeetri kauguselt.

Kultuurielu toetaja

Nõukogude korra kehtestamisega Eestis muudeti tarbijate ühistud tarbijate kooperatiivideks. Süsteem jäi siiski suures osas alles, esialgu säilis ka liikmeskond.
1950. aastal allus Rapla Tarbijate Kooperatiivile 12 kauplust, kaks kioskit, kolm ladu, üks kelder, kaks juurviljahoidlat ja kaks petrooleumihoidlat.
1954. aastal avati Raplas aadressil Tallinna mnt 39 uus ja moodne universaalkauplus – praegu on seal realiseerimiskeskus ja Kirbukas.
Nii see läks. Olulisi sündmusi kogunes aastate jooksul nii palju, et ühte ajalehelukku mahub sellest vaid murdosa. Praeguse Rapla elaniku jaoks on oluline teetähis kindlasti 2002. aasta, mil Rapla südalinnas avas uksed kaubanduskeskus, mis on praegugi ümbruskonnas üks menukamaid poode. Kahjuks pidi sellele arengule küll oma koha loovutama vana armas kaevuõu, mida mõnda aega meenutas kaupluses säilitatud pumbakaev. Aga eks muutustega olegi nii – kellele need meeldivad, kellele mitte, aga tulemata need ei jää.
Rapla TÜ toetab ka mitmeid kultuurisündmusi, näiteks alates 1992. aastast kirikumuusika festivali korraldamist. 1995. aastast on Rapla TÜ toetanud Raplamaa missi valimist, konkursi žürii esimees on sageli olnud Väino Sassi. „Miss Raplamaa eesmärk on seista noorte naiste terve elustiili eest ja luua valimistel osalevatele neidudele võimalusi end erinevates eluvaldkondades arendada,” kirjeldab Rapla TÜ ajaloo raamat.
Seesama raamat lõpeb COOP Eesti juhatuse esimehe Jaanus Vihandi sõnadega: „Kaubanduses käib täna teatud mõttes võidurelvastumine. Edukad on kõige paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad ettevõtted.” Ilmselt sobib see ka 115-aastase Rapla Tarbijate Ühistu kohta.

Allikas: “Rapla Tarbijate Ühistu 1904–2019”. Rapla 2019. Koostaja Mati Laos, kujundaja Urmas Minn

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised