19.4 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022

Triin Matsalu on teel Märjamaa vallavalitsusest Rapla vallavalitsusse

Mari Tammar

Kohtume Triinuga Märjamaa rahvamajas. Ta vabandab oma krõbiseva hääle ja punase nina pärast. ”Kevad ikkagi,” ütleb ta muiates.

„Ma olen puhtalt Märjamaa tüdruk. Ma olen elanud ja kasvanud Märjamaal ja ka mu vanemad on siitkandist Valgu ja Haimre piirkonnast. Olen elanud Märjamaa alevis ja käinud siin keskkoolis nagu kõik siinsed lapsed. Aasta pärast keskkooli lõpetamist olin nii nagu paljud meie klassist Saksamaal lapsehoidja. Sealt sain ka saksa keele suhu. Pärast tulin Märjamaale tagasi. Pärnu majanduskoolis õppisin pangandust ja sealt edasi läksin Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse ärijuhtimist õppima,” räägib tegus ja rõõmsameelne Triin.
Tal on kolm last, kellest kõige vanem on 21-aastane ja noorim 11-aastane. „Kõige esimene oli mul kooliaegne laps. Mul olid väga tugevad vanemad ja ämm ja äi, kes aitasid kooli ajal last kasvatada ja koolis käia,” jutustab Triin.
Selles, et ta Märjamaa vallavalitsusse tööle sai, on süüdi tema naabrinaine Ly-Virve Tammel, kes on Triinule olnud vanaema eest. „Tema läks Plamus Eero juurde ja ütles, et temal on selline tubli tüdruk, kas tal ei oleks mulle töökohta pakkuda. Ja siis tuli mulle Eero telefonikõne. Minu esimene töökoht Märjamaa alevivalitsuses oli projektijuht ja nii see edasi läks. 1. jaanuaril sai mul 20 aastat Märjamaa vallavalitsuses töötamist. Kõigepealt olin projektijuht, siis arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ja siis abivallavanem,” räägib Triin ning jutustab lisaks sellest, kuidas 2005. aastal Eero Plamusele umbusaldust avaldati ja ka tema ametikoht koondati. „Sügisel, kui uued valimised olid, valiti Eero jälle vallavanemaks ja siis oli tekkinud abivallavanema koht ja Eero pakkus seda mulle,” räägib Triin toonasest valitsuskriisist.
Oma suurimaks isiklikuks töövõiduks peabki Triin projektijuhi ametikohalt abivallavanemaks tõusmist. „Minu esimesed töövahendid projektijuhina olid telefon ja telefoniraamat. Ma hakkasin ettevõtjaid läbi helistama, et ettevõtjatega kontakte saada,” räägib Triin ja lisab, et on nende aastatega suure isikliku arengu läbi teinud. Tema teised töövõidud vaatavad Triinule vastu aga iga päev, kui ta Märjamaal ringi liigub. „Seesama bussijaam, raamatukogu, noortekeskus, Sillaotsa talumuuseumi veovahendite kuur, mis on projektidega saadud. Ja tegelikult terve piirkonna tundmine. Ma võiksin une pealt öelda asju, mis on erinevates valla piirkondades – selline mälu on tekkinud. Väga palju projekte on aastate jooksul tehtud,” mõtiskleb Triin.

Võimukriis

Küsimusele, miks ta otsustas Märjamaa vallavalitsusest lahkuda, vastab ta, et esiteks on ta ikkagi juba kakskümmend aastat töötanud. „Öeldakse, et seitse kuni kümme aastat võiks ühel töökohal olla, siis hakkavad juured alla kasvama. Et ühtpidi otsin uusi väljakutseid. Aga ma ei salga, et töövahetus on seotud ka eelmisele vallavanemale Villu Karule umbusalduse avaldamisega ja uue vallavanema (Merlin Suurna – toim) ametisse astumisega. Sellest ajast saadik hakkasin avalikult välja ütlema, et ma ootan uusi väljakutseid,” selgitab Triin.
Ta on saanud vahepeal kaks tööpakkumist, millest ta on ära öelnud. Kolmanda avanenud väljakutse otsustas Triin oma lähedaste, pere ja lastega arutades vastu võtta. „Ma ei kahetse täna, et ma Raplasse kandideerisin,” ütleb Triin, kuigi tunnistab, et ta ikka muretses, mida Märjamaa kogukonna inimesed ja töökaaslased temast mõtlevad.
„Mul on väga tore osakond, kellega ma koos töötan. Pärast valdade ühinemist on väga tublid inimesed tööle võetud ja väga hea meeskond. Kõige rohkem ongi kahju sellest, et ma pean jätma oma meeskonna ja et ma pean jätma siin asjad pooleli,” tunnistab Triin. Samas pole õhkkond vallamajas enam endine.
„Mul on olnud kaks väga head juhti – Eero Plamus ja Villu Karu. Mul on selline kogemus, et juht ei pea ütlema töötajatele, et ta on nüüd uus juht ja nüüd hakkame nii tegema – töötajad loevad selle juhi tegudest ise välja,” räägib Triin, püüdes delikaatselt selgitada seda, mis Märjamaal täna valesti on. „Me kõik nägime, mis toimus aasta lõpus. See häiris,” ütleb Triin ja selgitab, et see häiris teda seda enam, et see oli tema valimisliit, mis laiali läks. „Kõik algas volikogu esimehe umbusaldamisega eelmise aasta kevadel. Siis oli selge, et see ühtne koalitsioon on lagunenud.”
Kõik see, mis järgnes, kuni Villu Karu umbusaldamiseni, ei olnud Triinu sõnul ilus. „See ei olnud õige, kuidas seda tehti. Öeldakse, et poliitika on räpane ja võibki selline olla, aga need inimesed on ju tegelikult meid kogu aeg ümbritsenud, ma olen nende inimestega väga palju varasematel aegadel koostööd teinud, aga kui niimoodi selg keeratakse, siis see ei ole mulle vastuvõetav,” nendib Triin ja ütleb, et erimeelsustes mängivad rolli nii erinevad väärtused kui ka lihtsalt suur igatsus võimu järele.
„Ma oskan oma tööd teha ja olen ka seni need neli kuud uue vallavanemaga koostööd teinud, aga ma näen, et tal on õigus oma meeskond valida. Me ei pea mõlemalt poolt niimoodi punnitama, et koostööd teha,” ütleb ta.
Märjamaa inimesed on Triinu sõnul sellest kemplemisest häiritud ja väsinud. „On siiani arusaamatu, mis valesti oli, miks oli vaja Villu Karu umbusaldada. Arengukava oli vastu võetud, investeeringud olid laua taga kokku lepitud, spordihoone ehitus oli käivitunud ja selle investeeringutekava kokku lepitud – meil ei olnud ühtegi tüliõuna õhus, mille nimel oleks pidanud võimu üle võtma. Aga eks see on siis iga inimese sisemine tahe teha midagi teisiti,” mõtiskleb Triin.
Paraku, ütleb ta, ei pruugi ta jääda viimaseks, kes Märjamaa vallavalitsusest lahkub. „Seda on mulle mõned inimesed maininud. Ma tean, et nad ei lähe ära mitte sellepärast, et nad ei saaks hakkama – nad saavad kindlasti väga hästi hakkama, aga kui inimesele töö enam rõõmu ei paku ja ta otsib uusi väljakutseid, siis on kõigil see võimalus ja vabadus lahkumiseks olemas.”
Siiani on Märjamaa Triinu sõnul olnud stabiilne ja ta loodab, et see jätkub ja seda stabiilsust ei lammutata ära. „Märjamaal on väga tugevad inimesed oma traditsioonide ja väärtustega,” tunnustab Triin.

Töö Rapla vallavalitsuses saab olema sama, mis ta täna teeb, aga Rapla on elanike arvu poolest suurem ja seetõttu on ka eelarve teine. Lisaks on Rapla vallavalitsuses kaks abivallavanemat ja ka suurem koostöövõrgustik.
„Ma tunnen Rapla kanti tänu sellele, et olen Raplamaa Partnerluskogu juhatuses olnud aegade algusest peale, ja ka külaliikumise kaudu. Paljudega neist inimestest, kes selles osakonnas töötavad, olen varem kokku puutunud. Ma loodan, et Raplas saab olema samuti hea koostöö, nagu siin Märjamaal on mul enda meeskonnaga olnud. Kindlasti vajan ma sisseelamisaega ja seda on mulle lubatud. Aga kindlasti pakub see töö mulle väljakutset,” ütleb Triin. Kodutööna on ta tutvunud Rapla arengukavaga ja peab oluliseks seal püstitatud eesmärkidega edasi liikuda.
„Märjamaal olen teinud oma meeskonnaga koostöökoosolekuid, kuidas ametnikud saavad üksteist täiendada, et kellelgi ei tekiks tunnet, et ta on ülekoormatud või oma asjadega üksi. Praegu vist Raplas selliseid asju ei ole olnud. Selline koostöö ja meeskonnavaheline suhtlemine on esimene, mis ma tahaks Raplas välja pakkuda oma meeskonnale,” arutleb Triin.
Alates mai lõpust hakkab Triin seega sõitma Rapla ja Naistevalla vahet. „Ma elan maal juba teist aastat. Kolisin Märjamaa alevist ära Naistevalla külla,” räägib Triin ja selgitab, et ta puhkab oma aias tööd tehes ning pere ja lähedastega koos olles. „Kui lapsed on terved ja neil läheb hästi, siis ongi kõik hästi.”
Uurin lõpetuseks, mida peaks tegema, et Eesti külaelu elaks.
„Külasid on väga erinevaid. Külaelanikud tahavad, et neil oleks olemas see vaikus ja rahu. Aga kuidas sa sinna külla ikka saad, kui mitte teed mööda. Täna teed tolmavad. Kui see tolm tuleb õue, siis see natuke häirib. Just infrastruktuur on see, mida maal elamiseks on vaja. Neid külasid, kus on päris tühjad majad, enam palju ei olegi. Külaelu nagu vanasti, et igas peres oli lehm ja kanad, tagasi ei tule, aga me peame ajaga kaasas käima. Kui külas on korralik tee ja talvel aetakse see tee lahti, internet on ja post ka tuleb – kui sellised teenused on kättesaadavad, siis elab ka Eesti küla edasi,” mõtiskleb Triin.
Pärast intervjuud kutsub ta mind vallamaja ette ühistantsimisele. Nimelt oli 29. aprillil rahvusvaheline tantsupäev ja selle puhul kogunesid tantsuhimulised kell 13.05 raadiote ümber, kus üle-eestiline ühistantsimine lahti hõigati ja selle tarvis muusikat mängiti. Ka mind kutsuti tantsima, nii et sain Triinuga Märjamaa vallamaja ees keerutada selleaastast ühistantsu „Terve vald”. Triin tantsis kerge jalaga ja naerul näoga.

spot_img
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised