Rapla vald soovib vabaneda noortevolikogu esimehest

Inge Põlma

Rapla vallas on loodud noortevolikogu, kuid selle koosseis on siiani kinnitamata. Põhjuseks vallaametnike soov ühest valitud liikmest vabaneda.

Noorsootöö seadus näeb ette võimaluse moodustada vallavolikogu juurde noortevolikogu, mille eesmärk on arutada valla pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid nii volikogule kui ka vallavalitsusele.

Pärast mitme aasta pikkust vaheaega loodi 25. jaanuaril taas Rapla valla noortevolikogu (RVNV), kuhu kohaletulnud noored valisid salajasel hääletusel kaheksa esindajat. Noortevolikogu liikmed omakorda valisid oma esimeheks 16-aastase Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õpilase Olafi.
Veebruaris soovis noormees kokkusaamist valla hariduskomisjoni esimehe Jane Schelejeviga, et rääkida täiskasvanute õppe probleemidest Rapla gümnaasiumis. Kohtumise tulemusel saatis ta 7. märtsil noortevolikogu nimel hariduskomisjonile, volikogu esimehele ja valla üldmeilile pöördumise, milles tõi välja mitmeid etteheiteid koolile.
Hariduskomisjoni esimees Jane Schelejev ütles oma vastuses, et temani jõudnud info kohaselt ei olnud valla noortevolikogu teemat arutanud ja kõik noortevolikogu liikmed polnud sellest isegi teadlikud. “Samuti ei ole sellisest pöördumisest teadlik olnud noortevolikogu vallapoolne juhendaja, mistõttu ei saa pöördumist praegusel hetkel käsitleda kui Rapla valla noortevolikogu pöördumist.”
Olaf tunnistab, et pöördumisega läks kiireks, sest hariduskomisjoni koosolek toimus juba 14. märtsil ja nii kiiresti ei olnud võimalik noortevolikogu kokku kutsuda. Küll aga saatis ta enda sõnul pöördumise teksti noortevolikogu liikmetele Messengeri teel ning sellele vastuväiteid ei olnud.
Olaf saatis pöördumise ka valla noorsootööspetsialistile Helen Hintsile, kes on RVNV vallapoolne nõuandja, aga mitte noortevolikogu liige, nagu Olaf rõhutab.
Oma vastuses Schelejevile on Olaf kirjutanud, et vallapoolne juhendaja pöördumist heaks ei kiitnud. Tegelikult on see pehmelt öeldud. “Olaf sa oled ära unustanud kes mina olen. Sellised asjad ei lähe ilma minu teadmata kuhugi välja” ja “Olaf sa oled ületanud igasugused piirid” (kirjaviis muutmata) olid Helen Hintsi sõnumid, mida Olaf lugeda andis.
Hariduskomisjonis Olafi tõstatatud probleeme ei käsitletud.

Lihtsam on välja visata kui uus võimalus anda

Olaf käib täiskasvanute gümnaasiumis, sest soovib endale ise elatist teenida. Teised praegused noortevolikogu liikmed õpivad kõik põhikoolides ja mittestatsionaarne õpe ongi nende jaoks võõras mure. Nii oleks tulnud probleemi teistele noortevolikogu liikmetele selgitada või siis teema maha matta ehk teha pöördumine enda nimel.
Noortevolikogus sel teemal arutelu ei toimunud, väitis üks noortevolikogu liige. “Olaf küll lisas antud kirja RVNV Messengeri gruppi, kuid keegi heakskiitu ei avaldanud. Hiljem saime teada, et kiri on juba välja saadetud.” Samas näitab Olaf Messengeri sõnumeid, millest nähtub, et isegi kui pöördumise teksti RVNV liikmed eelnevalt läbi ei arutanud, olid nad Messengeri vahendusel teemaga kursis.
Helen Hintsi vihaste sõnade taga on aga veel see, et ta juhtus pealt nägema, kui Olaf 27. veebruari õhtul noortekeskuse välisukse juures suitsu tegi. Juriidiliselt oli tegemist väärteoga, sest Olaf on alles alaealine. Hints teatas sellest teistele vallaametnikele ja ka politseile.
Olaf tunnistab, et rikkus seadust, kuid talle tundub ülekohtune, et tema suhtes reageeris ametnik politseisse pöördumisega, kuid teise noortevolikogu liikme samasuguse rikkumise puhul piirdus lapsevanemale teatamisega. Lisaks politseisse pöördumisele oli Hints ka noormehe peale karjunud, mispeale teised noortekeskuses olnud noored olid huvi tundnud, kes see naine on ja miks ta niimoodi karjus, meenutab Olaf.
Noormees lisas, et Hints õhutas ka üht noortekeskuse töötajat andma politseile tunnistusi juhtunu kohta, mida too oma silmaga ei näinud. Töötaja siiski keeldus sellest.
“Jah, olen teinud avalduse politseisse,” ütles Hints ja põhjendas seda sellega, et noortevolikogu esimees käitus ebaväärikalt. “Noortevolikogu liige on eeskujuks noortele oma käitumise kui ka tegudega. Tekkinud olukord ei ole konkreetse noormehe isikus, vaid tema käitumises ja eeskujus teistele noortele.”
Ehkki politsei lõpetas 14. märtsil väärteomenetluse, oli vallavanema kohusetäitja Meelis Mägi saatnud juba 11. märtsil – samal päeval, kui toimus Olafi ja Schelejevi meilivestlus – noortevolikogu liikmetele teate, milles tegi ettepaneku arvata noormees noortevolikogust välja. Põhjenduseks on toodud nii volituste ületamine, kuna 7. märtsil saadetud pöördumist ei olnud noortevolikogu päevakorras arutatud ning puudub protokoll, kui ka tubakaseaduse rikkumine.
Vallavanem Meelis Mägi ütles, et kirja saatmise ajendiks olid “noortevolikogu liikmete poolt välja toodud probleemid kõnealuse noormehega”.
“Arvestades noormehe teguviise, vestlusi mitme noortevolikogu liikmega, jään oma kirjas toodu juurde,” oli vallavanema napp vastus. Rohkem pole tema asjasse sekkunud. “Teema oli nende poolt algatatud ja edasine tegevus ja otsustuskoht on noorte käes.”
“Vallavalitsus soovib, et RVNV esimees lahkuks esimehe kohalt ja noortevolikogust sellepärast, et ta rikkus tubakaseadust Rapla noortekeskuse vahetus läheduses, jäädes seejuures vahele vallaametnikule ja andes sellega halba eeskuju noortekeskust külastavatele ja sellest mööda kõndivatele noortele. Noortevolikogu liikmed ja eriti just esimees peaksid olema teistele noortele eeskujuks,” võttis asja kokku noortevolikogu liige, kes soovis jääda anonüümseks.
Noortevolikogu liikmel oli veel etteheiteid esimehele, näiteks see, et ta ei rääkinud teistega läbi, kes osaleb Eesti noorteühenduste liidu kevadseminaril, vaid otsustas üksinda. “Lisaks sellele kasutas ta RVNV meiliaadressi oma huvides, kirjutades Rapla vallavalitsuse hariduskomisjonile pöördumise, ilma seda RVNV liikmetega läbi rääkimata. Selle teoga ületas ta oma võimupiire. Ma arvan, et ta rikkus nende juhtumitega korduvalt Rapla valla noortevolikogu mainet ning minu arust ta oleks pidanud oma viga tunnistama.”
Need süüdistused lükkab Olaf ümber. ENL-i kevadseminari kohta ütleb ta, et lähtus ENL-i liikme sõnadest, et kõigil kohtumistel peaks käima noortevolikogu esimees, aga see ei välistanud teiste osalemist, millest ta RVNV liikmetele ka teada andis. “Kõikidel oli võrdne võimalus ennast registreerida või end välja pakkuda. Samuti ei ole ma kedagi peale enda registreerinud.” Mis puutub meiliaadressi kasutamisse, leiab Olaf, et tema kui RVNV esimehe jaoks oli see ametlik suhtluskanal. “Palun südamest vabandust, et kirja saatmisega üritasin seista Rapla noorte eest, pidades kinni enda valimislubadusest edendada Rapla valla noorte elu,” ei ole ta nõus väitega, nagu oleks pöördumise puhul olnud tegemist ainult oma huvides tegutsemisega.
Helen Hints kutsus kokku erakorralise koosoleku 22. märtsiks, väites, et seal tuleb arutusele Olafi tagasiastumisavaldus. Kuna noormees ütles, et tema sellist avaldust esitanud ei ole ega esita, jättis Hints erakorralise koosoleku ära.

Kui iseseisev on noortevolikogu?

Eesti noorsootöö keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse suunajuhi Epp Reediku sõnul tegutsevad noortevolikogud igas omavalitsuses kaasamise hea tava alusel ja konkreetne standard puudub, sest kohalikud olud ja vajadused on erinevad.
„Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse loob noortele võimaluse tunda end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena ning praktiseerida kodanikuks olemist ja demokraatiat. Eelduslikult on noortevolikogud püsivad ja jätkusuutlikud nõuandvad kogud, kus volituste lõppemisel noored vahetuvad,” selgitas Reedik.
„Igal noortevolikogul on üldiselt oma põhikiri, tegevuskava ja töökord, kus on kirjeldatud erinevate osapoolte rollid. Tavaliselt on valla esindaja noortekogu koordinaatoriks ning toetab volikogu nende töös,” selgitas Reedik. Ta lisas, et kui esineb probleeme mitte volikogu tööga, vaid nt liikmete käitumise või tõekspidamisega, siis peavad teemaga tegelema volitatud isikud.
Rapla vallas tegutseb noortevolikogu kuni uue põhimääruse kinnitamiseni vastavalt 2011. aasta määrusele “Rapla Valla Noortevolikogu tegutsemise alused”. Põhimäärus kirjeldab noortevolikogu liikmete õigusi ja tegevust, kuid mitte seda, milline roll on vallapoolsel juhendajal. Hints viitab oma vastuses vaid ametijuhendile, kus on muuhulgas kirjas koostöö teiste noorsootööorganisatsioonidega (k.a õpilasesindused). Noortevolikogu liige ütleb pisut ebamääraselt, et „üldiselt on ta meie vallapoolne juhendaja”.
Tegelikult jääb mulje, et vallaametnik on RVNV-s pisut enam kui koordinaator. Näiteks on Hints ise koostanud RVNV tegevuskava koos osalise eelarvega (ENL-i poolne finantseerimine) ja saatnud selle 5. märtsil RVNV liikmetele.
RVNV praeguse tegevuse kohta vastab üks noortevolikogu liige: ”Arutame teemadel, kuidas muuta noorte elu Rapla vallas paremaks ja huvitavamaks. Hetkel käib arutelu Melu Messile noortenurga loomise üle.”

Ei sobi kokku

2011. aasta põhimääruse järgi võivad noortevolikokku kandideerida kuni 26-aastased noored. Praeguses koosseisus ühtegi täisealist liiget ei ole. Nagu öeldud, on kõik peale Olafi põhikooli õpilased. Anonüümne noortevolikogu liige ütleb, et omavahelised suhted on head ja nad on paari kuuga saanud palju lähedasemaks, kuid suhted esimehega on olnud töised. “Esimehe suhtumine on pigem dominantne.”
Ta toetab esimehe umbusaldamist ja väidab, et nad oleksid seda teinud ka ilma vallavanema ettepanekuta. “Umbusaldamise protsessi on praeguseks hetkeks alustatud ning see toimus meie endi initsiatiivil. Põhjuseks on see, et Olaf on korduvalt rikkunud RVNV mainet ning tema tekitatud probleemide tõttu pole meil olnud võimalik korralikult tööd teha.”
Olaf on praeguseks teada saanud, et umbusaldusavaldus esitati 7. mail, kui ta ise haiguse tõttu kohal olla ei saanud.
Rapla valla noortevolikogus tekkinud probleemidega on kursis ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). Selle juhatuse esimees Roger Tibar kinnitas, et nad on suhelnud nii valla noorsootööspetsialisti kui ka noortega, kuid detailsemalt ta rääkima ei soostunud. “Kuna kohalikul tasandil kahe institutsiooni vahelised suhted on nende omavaheliseks käsitlemiseks, ei ole eetiline üle-eestilisel katusorganisatsioonil siinkohal seisukohti/kommentaare jagada,” ütles Tibar.
Vallas on ühe RVNV liikme taandumisega arvestatud juba mõnda aega, sest kuuldavasti on juba tehtud ettepanek mõnele teisele õpilasele noortevolikogus osaleda.
„Hea tava on, et noortevolikogusse toimub kandideerimine ning liikmeid valitakse demokraatlikult, hääletamise teel. Alustada võib ka teisiti, nt noori võib ka esialgu kutsuda osalema, kuid mõne aja pärast on soovitatav korraldada valimised ja lasta noortel enda jaoks osalemine läbi mõelda ning kogusse kandideerida,” ütleb selle kohta Epp Reedik.
Lõpetuseks. “Minu kutsumuseks on töötada noortega, neid toetada ja innustada. Soovin, et iga noor julgeks oma arvamust avaldada ja oma kodukohas muutusi ellu viia. Noori peab rohkem kuulama ja usaldama,” kirjutas Helen Hints, kui ta kandideeris kohalikel valimistel. „Nagu selgub, tuleb kuulata vaid noori, kes Heleni korraldustele alluvad,” nendib Olaf oma kogemuste põhjal.

*

Noortevolikogust

Kui autonoomne on noortevolikogu oma tegevuses? Kas noored saavad ise teemasid valida, lähtuvalt sellest, mida nende eakaaslased vajalikuks peavad, või annab neile teemad ette vallavalitsus/vallavolikogu?

Vastab Epp Reedik: Mõlemad versioonid on võimalikud. Kui kohalikul omavalitsusel on päevakorras teema, mis kohalikke noori puudutab, siis on loomulik, et teema arutatakse sihtrühmaga läbi. Noored on erinevates konsultatsioonides väljendanud soovi kaasa rääkida ka laiematel teemadel – näiteks infrastruktuur või keskkond. Tõeliselt hea eeskuju on see, kui noored julgevad kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ka oma murede ja mõtetega, kuidas kohalikku elu edendada.

*

Mittestatsionaarne päevaõpe riigigümnaasiumis

Olafi sõnul on tänase seisuga peale tema veel kaks õpilast tulnud täiskasvanute gümnaasiumi, kuna riigigümnaasiumis mittestatsionaarne õpe ei toimi. “Praeguste võimaluste puhul, mida Rapla gümnaasium pakub, peaksid õpilased, kes käivad tööl ja toovad perele leiba lauale, hakkama valima “Kas pere või haridus?”, kuna RG ei paku mittestatsionaarset (MS) õpet. Mina käisin seal koolis, olin kirjas kui MS ja pidin samuti käima iga päev koolis, kuigi käin tööl. Kui küsisin, miks peavad MS õpilased käima iga päev statsionaarse õppe õpilastega koos koolis, sain vastuseks, et mõne õpilase pärast ei hakata tervet tunniplaani ümber tegema,” räägib Olaf.

Küsimustele vastab Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar

Kas vastab tõele, et õppetöö toimub ka mittestatsionaarses õppes viis päeva nädalas päevaõppe vormis? Kuidas sel juhul arvestatakse õpilaste vajadusega õpingutega samal ajal tööl käia?
Tänased õppijad osalevad statsionaarse õppe tundides. Nende soov oli õppida oma eakaaslastega koos. Mõned neist soovisid endale tagada selliselt võimaluse korral ülemineku statsionaarsesse õppesse. Minuni ei ole jõudnud ühtegi tänase õppija teadet selle kohta, et ta käib tööl ja seetõttu ei saa õppida meil.
Tänase praktika tulemusel muutub järgmisel aastal õppekorraldus. Peamine muutus seisneb selles, et mittestatsionaarse õppe grupid luuakse eraldi statsionaarist ja õppenädalas toimub 2 juhendatud õppepäeva ja 1 veebiseminari päev. Kui õppija näeb võimalust sellise korralduse juures lapse või töö kõrvalt õppida, siis on võimalik meil haridust omandada.

Kas vastab tõele, et e-õpe ei toimi riigigümnaasiumis sellisel tasemel, nagu see on olnud täiskasvanute gümnaasiumis?
Meil on täna ainult üks e-õppel õppija ja selle põhjal järeldust teha ei ole õiglane. See, mida täna kirjeldatakse e-õppeks täiskasvanute gümnaasiumites (olen ise mitme koolijuhiga suhelnud), on meil tavapärane praktika ka statsionaarses õppes. Siit ilmselt ka arvamus, et meil see ei toimi, sest me ei kajasta seda kui erilist meetodit.