12.7 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

30 aastat meile oluliste mälestusmärkide taastamisest

Tõnis Tõnisson

Eesti Vabadussõja ja selles oma elu ohverdanud inimeste tähtsust meie omariikluse rajamisel on raske ülehinnata. Sellepärast on ka mõistetav, et mälestustähiseid hakati püstitama üsna kohe pärast Vabadussõja lõppu.

Üleskutse mälestussammaste püstitamiseks tegi Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes 8. novembril 1920 kutsus kokku nõupidamise, kus otsustati, et mälestussambad tuleb püstitada üle kogu Eesti. Tänase Rapla maakonna territooriumilt on teateid kaheksa mälestusmärgi paigaldamisest. Need olid mälestussambad Vigalas, Vahastus, Raplas, Purkus, Märjamaal ja Kohilas ning mälestustahvlid EELK Juuru Mihkli kirikus ning õigeusu Juuru Püha Vassili Suure kirikus. Viimase mälestustahvli saatusest pole andmeid, ülejäänud on tänaseks taastatud.
1988. aasta mais taastati (ühena esimestest Eestis!) täies hiilguses mälestusmärgiks ehitatud Vigala kiriku torn ja puhastati lubjast ning paigaldati endistele kohtadele mälestustahvlid Juuru Mihkli kirikus. 1993. aastal taasavati mälestussammas Kohilas.
Käesoleval aastal möödub 30 aastat nelja ülejäänud tähise taastamisest. Sellepärast siin pisut pikemalt neist.

Märjamaa mälestusmärk taasavati 23. juunil 1989. Mälestusmärgi taastamise algataja oli Hanno Schotter, kohaliku muinsuskaitse seltsi esimees.
23. juunil kell 16 kogunes rahvast rohkem, kui oodata osati. Kõne pidas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste. Lauldi. Mälestussamba pühitses kirikuõpetaja Priit Rannut: „Praegu on meil kiusatus iseendale komplimente öelda, kuidas meie eneseteadvus on kasvanud sel uuel ärkamisajal/…/. Kuid praegu, kus need katted langevad, tunnistame, kui vähe on seda, mille üle me võiksime tõelist uhkust tunda.”
Märjamaa mälestusmärgi püstitamiseks hakati ettevalmistusi tegema 1930. aasta paiku. Eestvedaja oli tolleaegne kirikuõpetaja Jaan Lääne. Monumendi eskiisi valmistas Orgita küla mees Johannes Visner. Ehitusmeistriks oli tema vend Otto Visner koos sama küla meestega. Ehitati kohalikust materjalist. Mälestusmärk pühitseti 11. septembril 1932. Vaimuliku talituse toimetasid praost Gustav Haller ja Vigala koguduse õpetaja Friedrich Jürgenson. 1941. aasta sõjasuvel viidi tahvlid kirikusse varjule, kus need siiski hävinesid.

Märjamaa valla mälestusmärk taasavati 23. juunil 1989. Fotod: Siim Solman

Rapla mälestusmärgi taasavamine oli samal päeval paar tundi hiljem. Taastatud mälestussamba autorid olid kunstnikud Tõnu Maarand ja Ants Viitmaa. Kohale oli tulnud hinnanguliselt paar tuhat inimest. Avasõnad ütles Rapla Muinsuskaitse Seltsi esimees Peeter Stukis. Vaimuliku kõne pidas õpetaja professor Evald Saag, samba pühitses praost professor Robert Kannukene, palve luges õpetaja Jaanus Noormägi ja õnnistussõnad ütles praost Esra Rahula. EKE inseneride meeskoor andis kirikukontserdi ja siis algas Mahtra sõjaväljalt toodud tule jagamine – oli ju ikkagi jaanilaupäev. Tõrvikut hoidis Eesti Vabariigi viimase parlamendi ühe liikme Valter Kadariku poeg Avo Kadarik.
Mälestusmärgi esmaavamine oli 30. septembril 1923. Mälestusmärgi autor oli skulptor Jaan Koort. Samba avas piiskop Jakob Kukk. Kõrgetest riigimeestest olid kohal Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, siseminister Karl Einbund ja sõjaminister Ado Anderkopp.
Mälestussamba purustasid (augustis?) 1940 Alu traktoristide kursustel osalenud.

Järvakandi valla mälestusmärk Purkus taasavati päev hiljem, 24. juunil. Kohalikud inimesed Elsa Erm, Aleksander Jaanus, Oskar ja Voldemar Meresmaa ning Hugo Koplimets võtsid asja uuesti ette ja panid mälestusmärgi oma kohale tagasi. Pühitsemistalituse viis läbi Järvakandi koguduse õpetaja Jaanus Noormägi. Avakõne pidas Järvakandi kolhoosi esimees Vello Suik. Katte mälestusmärgilt eemaldasid Elmar Särekanno ja Voldemar Meresmaa.
Kujur Richard Hammeri (kunstnikunimega Rix Vasard) loodud monumendi esma­avamine oli 22. juunil 1930. Mälestusmärk püstitati 21-le Järvakandi vallast maailma- ja Vabadussõtta jäänud mehele. 1940. aasta septembris mälestusmärk hävitati, 1942. aastal taastati ja lõhuti taas 1950. aastal.

Vahastu mälestusmärk taastati mõni kuu hiljem, 10. septembril 1989 Vahastu, Kuimetsa ja Kaiu rahva ühisel jõul.
Samba asutamise idee autor ja elluviija oli Vahastu naiskodukaitse jaoskond. Kavandi valmistas kunstnik Ratasepp, töö valmis hallist graniidist Tallinnas Jürgensi kiviraiumise töökojas. Sammas avati 13. septembril 1931. Järva Teataja kirjutas 15. septembril: „Pidulikule toimingule sissejuhatavad sõnad ütles naiskodukaitse Vahastu jaoskonna esinaine pr Ida Mironov. Vabariigi valitsuse esindajana avas mälestussamba kindral (Ernst) Põdder. Vaimuliku talituse pidas Türi koguduse õpetaja P. Nõmmik. Mälestussamba püstitamise läbiviija – naiskodukaitse nimel andis esinaine tõotuse sammast edaspidi korras hoida. Järgnes pärgade panek. Vabariigi valitsuse poolt asetas pärja kindral Põdder, naiskodukaitse Järva ringkonna poolt esinaine pr. L. Eilart/…/ Samba jalamile kuhjus 15 pärga. Toiming, mis kõigile sügava mulje jättis, lõppes hümniga…”
Vahastu mälestussammas lasti õhku 16. juunil 1941.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised