2.7 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Raplamaa Nokia on ettevõtlikud naised

Mari Tammar

Kas olete tähele pannud, et Raplamaa kõiki suuremaid kultuurisündmusi väisab kamp särasilmseid ja energilisi naisterahvaid, kes võimalusel pead koos midagi arutavad, üheskoos pilti teevad ja seejuures väga head välja näevad?

Mina märkan neid naisi tihti, sest nad on kultuurilembesed ja oma kambavaimuga silmatorkavad. Sageli võib ka juhtuda, et nad ise on nende sündmuste korraldamise taga või seda toetamas.
Need müstilised naised, kellest ma räägin, on naisettevõtjaid koondava ühenduse Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ liikmed, kes lisaks sellele, et nad on enamasti ettevõtete omanikud või ettevõtetes võtmepositsioonidel töötavad naised, leiavad energiat ja aega, et panustada oma pere kõrvalt ka kogukonda.
Täna on neist põhjust rääkida, sest ühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal tähistab oma tegutsemise 10. aastapäeva. Kohtun kolme selle ühingu juhatuse liikmega – Katrin Klaebo, Siret Elmi ja Kaidi Kornakiga (endine Mikkus), et kohvitassi taga rääkida ühingu tegemistest ja naiste ettevõtlikkusest laiemalt. Olgu aga etteruttavalt öeldud, et tegelikult ei piirdu ühingu tegemised kaugeltki kultuurivaldkonnaga – see on vaid üks killuke suuremast pildist.
„Meie naine on nooruslik, õpihimuline, ettevõtlik, ta läheb uute ideedega kaasa, ta hoolitseb enda eest, ta hoolitseb enda pere eest, tal on koduväärtused paigas, ta on kultuurihuviline, ta on terviseteadlik,” iseloomustab Katrin Klaebo Raplamaa naisi.
Täna on ühingus 62 liiget, kelle seas lisaks ettevõtjatele ja naisjuhtidele ka näiteks õpetajaid, kunstnikke ja lihtsalt aktiivseid inimesi. „Ma olen korduvalt öelnud, et ühinguga on oodatud liituma kõik naised. Meil on avatud ühing, aga see naine peaks olema ettevõtlik ja pööratud näoga avatud ühiskonna poole,” ütleb Katrin. MTÜ laiem eesmärk on toetada Eesti naiste aktiivsemat osalemist ettevõtluses ja ühiskondlikus elus.
Ühingu ajalugu ulatub 2006. aastasse, kui Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse initsiatiivil avati naisettevõtluse teabekeskus FemNet, mida rahastas EL-i toetusprogramm INTERREG. „Toona vedas seda Anneli Pärna. Kui selle projekti rahastus lõppes, saime aru, et meil on tekkinud hea kooslus hästi toredatest ja aktiivsetest naistest ja oleks näotu lihtsalt lahku minna. Siis otsustasime võrgustiku aktiivsemate liikmete eestvedamisel luua MTÜ. See kolm aastat enne seda oli pigem kaardistamine, millised naised üldse Rapla maakonnas on,” selgitab Katrin.

200 sündmust jasüdameasjad

Aastate jooksul on ühing korraldanud nii oma liikmetele kui ka avalikkusele suunatud koolitusi, teemaõhtuid, kontserte, teatrietendusi, loodusmatku, ettevõtete külastusi (nii maakonnas kui ka väljaspool), kunstiprojekte, meelelahutus-, tunnustus- ja turundussündmusi ning loomulikult ka Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF.
„Me võime julgelt öelda, et oleme kümne aasta jooksul teinud ligikaudu 200 sündmust,” ütleb Kaidi, kes on ühingu kroonik. Üheskoos meenutatakse, et kümmekond aastat tagasi oli sündmuste korraldamine palju keerulisem, sest ei olnud toredaid kohti, kus kokku saada, ning sündmuse kutsed tuli saata ühingu liikmetele posti teel.
Kuigi sündmusi on olnud mitmesuguseid, on mõnest saanud traditsioonid ja südameasjad. Kõige kauem, juba FemNeti ajast, on korraldatud iga-aastaseid naistepäeva ettevõtmisi.
Seitse aastat korraldati ka maakonnas aasta ema tunnustusüritust, kus sai ühtekokku tunnustatud 70 ema. Haldusreformiga see traditsioon küll katkes, ent nüüd kaalutakse traditsiooni jätkamist.
Seitse aastat oldi vähekindlustatud peredele suunatud ettevõtmise Saagu Valgus koostööpartner. Ühingu naised aitasid nii vabatahtliku tööga, esemeliste annetustega kui ka rahaliselt.
Viimased viis aastat on aidatud korraldada ettevõtlusnädalat ja viimased neli aastat täiskasvanud õppijale suunatud üritusi. „Me rõhutame ka oma ühingu naistele, kui oluline on, et nad oma töötajaid ja iseennast pidevalt täiendaksid, sest täna ei ole enam selline olukord, et ma lõpetan ülikooli ja lähen kusagile tööle ja töötan seal nii kaua, kuni jään pensionile,” selgitab Kaidi.
Ühtlasi võtavad ühingu liikmed osa RAEK-i mentorprogrammist ja seda nii noorte ettevõtjate mentoritena kui ka ise mentiidena. „Võib-olla tänu nendele mentorprogrammidele ja arenduskeskuse pakutavatele ettevõtlusalastele koolitustele ongi Rapla maakonnas ettevõtlus nii tugev,” arutleb Siret.
Samuti osaleb ühing arengustrateegiate koostamisel, erinevates komisjonides ja tunnustamistel.
Kõige põhilisemaks peavad nad siiski oma ühingu liikmetele suunatud tegevusi – koolitusi, ettevõtete külastusi, ristturundust, võrgustikutööd ja tunnustamist. „Me hästi palju esitame ühingu liikmeid erinevatele tunnustamistele nii haridus-, kultuuri- kui ka ettevõtlusvaldkonnas,” selgitab Siret.
Kui küsin, mis on olnud aastate lõikes kõige meeldejäävamad sündmused, ütleb Katrin pikalt mõtlemata, et NÖFF: „Minu jaoks oli see nagu ilmutus, mis tuli mulle pähe. See on hinges ja see jääb.” Siret meenutab soojalt aga välisreise Peterburi ja Brüsselisse. Nimelt oli Kaja Kallas neid endale Brüsselisse külla kutsunud ja nii said nad tutvuda europarlamendi, sealse muuseumi ja kauni linnaga.

Mehed, naised, ettevõtlus ja konkurents

Uurin naistelt, mis neid motiveerib kokku tulema ja mis lisaväärtust ühing neile pakub. „See on see omavaheline suhtlus ja kogemuste jagamine, omavaheline koostöö ja see, et saab oma rõõme ja muresid jagada,” räägib Siret ja lisab, et ühingu kooskäimised pakuvad head võimalust oma rutiinist välja tulla.
„Me räägime ühte keelt ja saame üksteisest aru. Kui me istume koos ja hakkame rääkima näiteks maksudest, lähevad kõik kohe põlema ja kõigil on mingi oma arvamus ja vaade. Samamoodi personaliteemad ja raamatupidamine,” selgitab Katrin, ent lisab, et ei tohi alahinnata ka meelelahutuse olulisust. „Seda on meil kõigil vaja. Inimesed töötavad praegu sageli palehigis. Sellel on aga väga suur väärtus, kui nad suudavad töömiljööst välja rabeleda ja saada omasugustega kokku.”
Kaidi peab väga oluliseks aga kogemuste jagamist ja vastastikust nõustamist. See tekitab minus paratamatult küsimuse, kas nad omavahelist konkurentsi ei tunne ja kas poleks mitte targem oma ärisaladused endale hoida?
„See on iganenud õpetus, et ära jaga oma ettevõtlusinfot. Tänapäevased teooriad ütlevad, et ole avatud,” räägib Katrin. Ka Siret ütleb, et nad ei tunne konkurentsi, sest igal ettevõttel on oma spetsiifika, käekiri ja väljakujunenud klientuur. Üheskoos arutletakse selle üle, et väga palju ei ole ka kattuvaid valkondi, sest ühingus on ettevõtjaid seinast seina.
Uurin siis, kas mehed tunnevad naistes konkurentsi, kui nood n-ö meeste territooriumile tulevad.
„Ka see, et ettevõtlus on meeste territoorium, on iganenud seisukoht. Kui ma 20 aastat tagasi alustasin ja olin palju aastaid Eestis ainuke naine, kes oli mööbliettevõtte juhtkonnas (ka Skandinaavias ei olnud veel ühtegi naist selles valdkonnas), siis loomulikult vaadati mu peale natuke viltu, aga tänapäeval see ei ole enam teema,” räägib Katrin.
„Naisettevõtjaid on nii palju peale tulnud, et see ongi muutunud. Naised siin hakkavad võimu võtma igas valdkonnas,” lisab Siret.
„Ilmselt on see seotud põlvkondade vahetumisega. Tubli naine saab kõikide asjadega hakkama. Saab hakkama laste kasvatamisega, koduse eluga ja ettevõtlus on talle justkui väljund eneseteostuseks,” lisab Kaidi.

Pereväärtused

RAEK-i juhataja Janek Kadarik on tähendanud, et sageli lähevad naiste ettevõtlustšakrad lahti pärast lapse sündi ja sellega on ühingu naised nõus. Siret räägib enda kogemusest, et lapsepuhkusel olles ei tahtnud ta lihtsalt kodus olla, vaid aktiivse inimesena tekitas olukorra, et oleks midagi teha – samas palgatööle naasta ei soovinud. ”On raske minna tagasi palgatööle, kus on kellaajast kellaajani töö, aga tegelikult tahaksid olla rohkem oma aja peremees. See küsimus minus tekkis, et kui on nii väike laps, kuidas saaks aega temaga paindlikumalt jagada,” räägib Siret ja Katrin lisab, et see on paljudel naistel niimoodi, et nad ei taha minna palgatööle tagasi ja eriti ei taheta enam Tallinna vahet edasi-tagasi sõita. Kui aga siin kohapeal nendele sobivat tööd ei leidu, leiavad nad endas piisavalt südikust, et see endale ise luua.
Just noori naisettevõtjaid on tulnud viimasel ajal ühingusse palju juurde. Kaidi ütleb, et iga uus inimene on suur väärtus ja hea õppimisvõimalus. „Jah, see on nii põnev, kui tuleb uus liige oma tegevustega. Alati on mingi vau-efekt, et selline asi on ka võimalik,” ütleb Katrin.
„Mõni inimene on väga ülevoolav ja emotsionaalne, teine vaikne, aga kõik peavad omavahel klappima ja suhestuma,” räägib Kaidi ja lisab, et tavaliselt on kõik alguses pisut vaoshoitud ja ei julge oma mõtteid jagada, aga kui näevad teiste toetust, siis avanevad. „Me saadame oma liikmetele kirju erineva infoga. Ka see näitab hoolivust ja tekitab tunnet, et ma kuulun kuhugi,” räägib Kaidi.
Arutleme pikalt ka erinevate väärtuste üle, mida naisjuhid saavad ühiskonnas esindada ja ettevõtluses juurutada.
„Naine juhina on kindlasti palju rohkem pehmete väärtuste eest väljas kui mees. Ma töötasin mitu aastat avatud kontoris koos Siiri Tammega (Siiri on Harvikeri juht) ja meil olid suured nõupidamised – rootslased ja ameeriklased ja kes seal kõik olid. Helises telefon, Siiri ei pannud kunagi telefoni hääletu peale. Ta ütles suure koosoleku ees, et ta räägib nüüd oma lapsega. Ta keeras selja ja rääkis oma lapsega, kas sa käisid pissil ära, kas sa nuuskasid nina ära, selliseid täiesti igapäevaseid asju ja lihtsalt ütles, et ta räägib oma lapsega ja kui see sai tehtud, siis ütles, et jätkame nüüd,” jutustab Katrin.
„Täna me räägime väga palju peresõbralikust tööandjast. Me ka ajakohastame oma naiste teadmisi, sest aeg on edasi läinud ja ühiskonnas on tekkinud uued normid. Juba me teame seda, et meie naised oskavad väga edukalt kaugtööd rakendada, aga kui sa sellest ei ole varem kuulnud, siis sa ei oska seda ka küsida või välja pakkuda. Kokkuvõttes me seisame hea selle eest, et majanduslikud ja ühiskondlikud trendid oleksid meie naistel teada,” võtab Kaidi teema kokku.

Raplamaa Nokia

„Täna meid tõesti teatakse ja me oleme Eestis väga ainukordne organisatsioon,” ütleb Kaidi. „Niisugune naisettevõtjaid ühendav organisatsioon nagu meil on tõesti fenomenaalne,” nendib ka Katrin, sest Eestis teist samamoodi toimivat ei ole. „On üks naisorganisatsioon, Lääne-Viru ettevõtlikud naised, mis on loodud tänu meile. Nad aastaid jälgisid, mis me teeme, ja kutsusid siis meid nõustama. Nad on loodud ja nad on aasta aega vanad, aga nad ei ole päris selline organisatsioon, nagu meie oleme,” selgitab Katrin.
Kui ma küsin, mis on nende aastate jooksul olnud nende suurimaks võiduks ja kaotuseks, nendivad kõik, et kaotust ei olegi, sest kogu aeg on tore. Suurima võiduna toob Katrin välja aga päeva, kui neid kutsuti osalema maakonna arengustrateegia koostamisel. „Mina käisin maakonna arengustrateegia arutelul ja teised juhatuse liikmed käisid Rapla valla arengukava aruteludel. See on väga suur võit, et meid isegi sellisel tasandil aktsepteeritakse,” ütleb Katrin ja on näha, kuidas tal tuleb kananahk seda öeldes ihule ja liigutusklomp kurku. „Täna me teame, et seal strateegiates on meie ühingu poolt välja pakutud punktid sees ja see on oluline. Need punktid on seotud noorte ettevõtluse arendamisega, selle propageerimisega ja täiskasvanute ettevõtlusega,” selgitab Kaidi.
„2018 kevadest on meiega liitunud 20 uut liiget. Ma ei tea, mis suur tõus see on, aga ma isiklikult arvan, et meie ühing on nähtav. Me oleme pildis, meil on oma väga aktiivne liikmeskond, meil on palju tegevusi ja see paistab silma,” ütleb Katrin kokkuvõtvalt. Küsin siis, kas ettevõtlikud naised on Raplamaa Nokia ja sellega nad mõistagi nõustuvad. „Mulle on korduvalt väljapool maakonda öeldud, et uskumatu, kui ägedad naised teil on,” rõõmustab Katrin.
Suve hakul, 24. mail pidasid nad oma aastakoosolekut, juuli lõpus korraldavad nad Eisma puhkekeskuses aga esmakordselt Raplamaa ettevõtlusühingute suvepäevi. Samuti käivad juba järgmise aasta NÖFF-i ettevalmistused. Nii et käed on neil ettevõtlikult tööd täis, nägu tundub neil olevat aga vankumatult naerul.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised