18.8 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Kristel Aer on võtnud elumissiooniks orelimuusika edendamise

Siim Jõgis

Kristel Aer on olnud organist enam kui kakskümmend aastat ning teeb seda tööd jätkuvalt entusiasmi ja sihikindlusega. Kõrvaltvaatajale jääb kergesti mulje, et ta on võtnudki oma elumissiooniks vanade orelite kordategemise ning noorte organistide õpetamise.

Oma side on tal ka Rapla maakonnaga. Alates 2007. aasta suvest on ta vedanud Juuru orelisuve, mis on aastatega tõestanud end elujõulise ja jätkusuutlikuna. Kaheteistkümne aastaga on Juuru orelisuvi kujunenud kvaliteedimärgiks, mis toob kokku kuulajaid Juuru piirkonnast ja kaugemaltki.
Kohtume Kristel Aeruga vahetult enne tänavuse Juuru orelisuve teist kontserti “Lootus on lapse leib”, kus esines mezzosopran Karmen Puis ja orelit mängis Anna Humal. Nii nagu kõik teised, toimus ka see kontsert EELK Juuru Mihkli kirikus. Orelisuve raames on tänavu neli kontserti. Kaks neist on toimunud, kuid kaks on veel ees. Reedel, 12. juulil leiab aset öökontsert “Maa ja meri kiidavad” ansamblilt Triskele ning kaks päeva hiljem, 14. juulil on lõppkontsert “Mu südames on pühapäev”.

Kolm tütart laulupeol
Kristel Aer lõpetas 1992. aastal Eesti Muusikaakadeemia, mis tol ajal kandis küll nime Tallinna Konservatoorium, koorijuhtimise erialal. Pärast seda jätkas ta õpinguid Helsingis asuvas Sibeliuse akadeemias, kus tema eriala oli kirikumuusika ning just seal keskenduski Aer juba rohkem orelimängule. Valida sai kolme kallaku vahel – laulmine, orel või koorijuhtimine. Kuna koorijuhtimise hariduse oli ta omandanud juba Eestis, langes valik orelimängu kasuks.
Muusika on olnud tema elus pidevalt läbiv joon. Juba tema vanemad olid tegevad just selles valdkonnas. Kristeli isa Paul Raud oli kahekümne aasta vältel üldlaulupidudel liikumiste juht ning samuti vastutas ta rongkäikude eest.
“Olen pisikesest peale tema kõrvalt näinud, kuidas see töö käib,” rääkis Aer. Ema Ülle Raud on olnud kahel tantsupeol muusikajuht. Ka äsjapeetud laulu- ja tantsupeoga oli Kristel Aerul oma side olemas. Kuigi ta ise seal ei esinenud, võtsid sellest osa tema kolm tütart ning nagu arvata võib – see oli ema jaoks uhke tunne.
“Mu vanem tütar elas mõnda aega Tallinnast eemal, aga astus spetsiaalselt koori, et saaks laulupeol laulda. Keskmine tütar mängib orkestris ja väiksem laulab Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooris,” rääkis Aer.
Kuigi tänavune Juuru orelisuvi kattus osaliselt laulu- ja tantsupeoga, ei näinud Aer selles väga suurt probleemi. Eriti arvestades, et ükski orelisuve kontsert ei toimunud laulu- ja tantsupeoga samal ajal. Samas näiteks 4. juulil toimunud kontserdile Juurus sõitis Aer otse tantsupeo peaproovist Tallinnast. “Pigem on just hea tulla kirikusse ja rahulikus õhkkonnas orelimuusikat kuulata, enne kui see suur möll laulupeol pihta hakkab,” rääkis ta.

Soomes elades avanes Kristelil võimalus minna vahetusüliõpilasena õppima Taani. Aastatel 1996-1998 täiendaski ta end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis oreliprofessor Hans Fagiuse juures.

Töö õpetajana
Kristel Aeru side ning huvi orelimängu vastu sai alguse juba koolipõlves. Toona viis üks sõber teda tutvuma Tallinna piiskopliku toomkiriku oreliga. Siis mängis ta veel Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ning õppis koorijuhtimist. “Orel jättis kustumatu mulje, mis seal salata. Siis ma julgesingi Hugo Lepnurmel nööbist kinni võtta ja küsida, kas ma võin ka orelit õppida. Tema oli muidugi härrasmees ja vastas, et võib küll tulla proovima. Sedasi ma tema juures kõrvalpillina orelit õppisingi,” rääkis Aer.
Soovituse minna just Helsingisse orelit õppima sai ta ühelt teiselt tuntud Eesti organistilt – Ines Maidrelt. Hugo Lepnurm oli toona juba oma karjääri akadeemikuna lõpetamas ning nii langeski valik Sibeliuse akadeemia kasuks. Soomes elades avanes Kristelil võimalus minna vahetusüliõpilasena õppima Taani. Aastatel 1996-1998 täiendaski ta end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis oreliprofessor Hans Fagiuse juures. “Ta on väga tuntud õppejõud ja tahtsin kindlasti tema käe all õppida,” rääkis Kristel. Muide, Fagius esineb käesoleval suvel ka Eestis. Tema kontsert on 15. augustil Tartu Pauluse kirikus.
Juuru orelisuve vedamine on Kristeli jaoks südameasi, aga leiva toob lauale töö õpetajana. Alates 2003. aasta sügisest töötab ta oreliõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning alates 2001. aastast EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas. Otsa koolis oli Aerul möödunud õppeaastal kaheksa õpilast. Kirikumuusikuid õpib samas tema juures regulaarselt kolm kuni neli. Nii mõnedki Eestimaa koguduste organistid on tulnud just Kristel Aeru käe alt. Praegu ta iga pühapäev kirikutes mängimas ei käi, kuid vajadusel käib asendamas. Varem on ta lühikest aega mänginud orelit Tallinna Peeteli kirikus.

Esinemised Eestis ja välismaal
Kui rääkida Juuru orelisuve sünnist, siis meenutas Kristel, et 2007. aastal oli suur rõõm sellest, et Juuru Mihkli kiriku orel sai restaureeritud. Pisike ja ilus maakirik sai omale korraliku pilli ning see oli suur sündmus kohalikule kogukonnale ning laiemalt ka. Aer rääkis, et natuke kahju oli vaid sellest, et pill mängis ainult pühapäeviti jumalateenistustel. Seega pandi koos õpetaja Marko Tiitusega alus orelisuve traditsioonile. Nüüdseks on kirikuõpetaja mitu korda Juurus vahetunud, kuid orelisuve traditsioon püsib.
“Idee on selles, et pisikeses kohas pakkuda kõrgetasemelist orelimängu,” rääkis Aer. Tema side Juuruga laiemalt ning täpsemalt Juuru kogudusega saigi alguse tänu õpetaja Marko Tiitusele. “Me olime head sõbrad ja ta kutsus mind appi. Olin selle komisjoni liige, kes Juuru kiriku oreli restaureerimise eest vastutas,” selgitas Aer. Selleks, et orel saaks restaureeritud, koguti raha. See summa võis olla umbes pool miljonit krooni ning ligikaudu 75 protsenti tuli eraannetajate käest. Aga pill sai valmis ning nüüd püüti sellele leida funktsiooni ka väljaspool pühapäevaseid jumalateenistusi.
Esimestel aastatel kestis Juuru orelisuvi peaaegu terve suve. Peagi jõuti isekeskis järeldusele, et parem oleks keskenduda lühemale ajaperioodile. Nii kontsentreeritigi orelisuvi paarinädalasele perioodile, mille jooksul toimub neli-viis kontserti. Ennekõike vastutab Aer selle eest, et olemas oleksid esinejad ning et nad saaksid oma töö eest vääriliselt tasutud. See tähendab, et tema vastutada on ka projektide kirjutamine. Kristel tõdes, et ülemäära palju see tema aega ei võta, kuid ega töö tegemata ka ei saa jääda.
“Igal sügisel on selline tunne, et mis nüüd siis saab. Kas järgmisel aastal uuesti? Siin on niivõrd toredad inimesed, et muud võimalust ei ole kui see uuesti ette võtta,” rääkis ta.
Oma panuse selle kõige õnnestumisse on andnud muidugi paljud. Aer tõi välja, et väga toetav on alati olnud õpetaja Kalle Kõiv. Samuti kirikuteenija Kalev Kask, organistid Mari Põld ja Virge Kadarik ning Aili Normak. Ka artistina on Kristel Aer orelisuvel üles astunud. Küll mitte igal suvel. Samuti saab teda käia kuulamas teistel festivalidel, näiteks “Helisevad Saaremaa orelid” või Pärnu ja Narva orelifestivalid.
Ka välismaal on ta esinemas käinud. Käesoleval aastal tähistatakse Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva ning selle puhul esines Aer Kopenhaagenis. Eelmisel aastal oli ka paar kontserti Poolas. Veel sel suvel toimub Soomes Turu orelifestival ning ka seal astub ta üles. Juba praegu on kalendris kirjas, et järgmise aasta märtsis oodatakse Kristelit esinema Inglismaale. Ta rääkis, et kalender ei ole liiga tihedalt täis, aga paari aasta lõikes on osa esinemisi juba paigas.


Küsimustele vastab Marko Tiitus, endine EELK Juuru Mihkli koguduse õpetaja ning praegune EELK Viljandi Jaani koguduse õpetaja.

Kas juba sellel ajal, kui teie töötasite Juurus õpetajana, oli olemas lootus, et orelimängust võiks kujuneda Juurus sedavõrd püsiv traditsioon, nagu praeguseks on välja tulnud?
Olin Juurus õpetaja aastatel 2000 kuni 2005. 2004. aastal loodi sihtasutus Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond. Orel vajas toona mitte ainult remonti, vaid põhjalikku restaureerimist. Leidsime, et uut pilli ei hakka soetama, vaid teeme vana korda. Meil oli selleks vaja eksperte ja siis kutsusingi Kristel Aeru sihtasutuse juhatusse.
Kui restaureerimistööd valmis said, toimusid ka mõned kontserdid. Omavahel unistasime, et orelimäng ei kõlaks Juuru kirikus ainult pühapäeviti, vaid toimuksid regulaarselt mingid üritused. Juuru orelisuvi sai alguse 2007. aastal ning siis olin mina juba õpetaja Viljandi koguduses. Sealtmaalt olen orelisuve üritusi vaadanud kõrvaltvaataja pilguga ning tundub, et neil läheb hästi.
Eesti mõistes on orel elitaarne pill ja väga palju seda kuulamas ei käida. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on see rohkem rahvapill ning seeläbi populaarsem. Aga ma näen, et Juurus on suudetud seda traditsiooni hoida ja see üritus kannab end igatepidi välja.

Kui palju olete viimastel aegadel Juuru orelisuve kontsertidele jõudnud?
Olen jõudnud küll, aga mitte väga tihti. Töötan Viljandi koguduses õpetajana ja meil on siin ka suvisel ajal tihedalt kontserte.

Mis iseloomujooned on võimaldanud Kristel Aerul juba üle kümne aasta Juuru orelisuve vedada?
Tal on palju häid jooni. Esiteks on ta hea organist. Ta armastab orelit ja armastus oma töö vastu on kõikide asjade eelduseks. Me tunneme teineteist juba aastakümneid. Tema elumissioon on vanade orelite taastamine ja uute orelimängijate õpetamine. Kristel on positiivne inimene ja hea suhtleja, rõõmsameelne. Kui vahel kuuleb kultuuriinimestelt kriitikat, siis Kristel on alati keskendunud lahenduste leidmisele. Ta on avatud ja tore inimene ning see on kindlasti aidanud hoida ka Juuru orelisuve.
Inimestel on vahel väga lihtne tülli minna, aga Kristel on suutnud hoida asjad sedasi, et kõik saavad läbi. Üks oluline oskus on ümbritseda end õigete inimestega ja Kristel on suutnud seda teha. Tal on hooliv abikaasa ning alles kevadel toimus Kristeli juubeli puhul kontsert Tallinnas Niguliste kirikus ja seal oli näha, kui palju tal tuttavaid ja sõpru tegelikult on.

Küsimustele vastab EELK Juuru Mihkli koguduse abiorganist Virge Kadarik.

Mis on Juuru orelisuve saladus, et see on aastate lõikes kujunenud sedavõrd elujõuliseks ja jätkusuutlikuks sündmuseks?
Tegijate tahtmine pakkuda rahvale kultuurielamusi, head muusikat, tutvustada erinevaid interpreete. Tutvustada orelimuusikat ja orelimängukunsti. Kaamera abiga on võimalus kontserdikülastajatel otse näha, kuidas orelit mängitakse.

Kuidas ja millal te Kristel Aeruga kohtusite?
Olen Juuru koguduse abiorganist ja aitan Kristelil kohapeal orelisuve asju ajada. Kristel on ka olnud minu oreliõpetaja Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas.

Mis on Kristel Aeru kõige tugevam iseloomuomadus, mis on võimaldanud tal seda traditsiooni sedavõrd kaua vedada?
Suur armastus orelite ja orelimuusika vastu.

spot_img
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised