ArvamusMaanteel kiirustaja trahvi menetlemise maksab kinni ka sinu vanaema!

Maanteel kiirustaja trahvi menetlemise maksab kinni ka sinu vanaema!

Kristi Hunt,
Kohtutรคiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

Nii saab see tulevikus olema, kui justiitsministeeriumi kavandatav pรถรถre n-รถ tagasi minevikku kรคivitub, ehk kutsutakse uuesti ellu 90-ndatel aastatel Eestis toiminud tรคitemenetlussรผsteem.
Tรตsi, sรผsteem on plaanitud tagasi pรถรถrata osaliselt, lisades vaid mรตned tรคiendused, kuid just sellised sรผsteemid on mujal Euroopas kรตrvale heidetud kui ebaefektiivsed, segased ja riigile liigkulukad.
IT-areng ning uuendused on vรคga teretulnud, sest need peaksid vรคhendama bรผrokraatiat ning kulutama riigiteenustele vรคhem meie kรตigi รผhist raha. Paraku soovib riik panustada vaid osaliselt tรคitemenetluse 21. sajandisse toomisesse ning kahjuks vaid selles osas, mis on avalikkusele seksikas ning mida saab poliitilises propagandas hรคsti รคra kasutada. Tegelike probleemidega riik aga tegelda ei taha – ikka on tore minna ja poest saia osta, selle asemel, et vilja kรผlvata, sellest jahu teha ning siis saia kรผpsetada. Praegu tundub avalikkusele, et tore, kui riik on asunud tรคituritega vรตitlusesse, kuid see on selgelt vale arusaam, sest riik ise on sellise kohtutรคiturite sรผsteemi loonud ning kohtutรคiturid on riigi poolt ametisse nimetatud ning oma tegevuses riigile partnerid.
Eesti elanikkonnast on 10% inimesi, kes on รผhel vรตi teisel moel vรตlgnikud. Inimesed, kes on sattunud kohtutรคituri juurde, kurdavad, et sรผsteem on segane ning siin tuleb vรตlgnikega nรตustuda. Sรผsteem ongi segane, kuna riik muudab seadusi pidevalt nn poliitilistes tรตmbetuultes ehk ad hoc โ€“ mรตeldud-tehtud pรตhimรตttel, mis omakorda teebki sรผsteemi tavainimesele arusaamatuks. Selleks, et praegune sรผsteem oleks kรตikidele arusaadav, tuleks vaadata รผle kรตik seadused, kus on tรคitemenetlusega kokkupuude ning muuta need selgeks ja arusaadavaks.
Ministeeriumi vรคide, et tรคitemenetlus muutub lรคbipaistvaks, kuna enamuse tรถรถd teeb รคra IT-sรผsteem, vรตibki olla realistlik, kuid seda vaid riigi vaatest, kuna riik ise saab raha automaattoimingutega kรคtte, kuid vรตlgnik automaadiga vaielda ega argumenteerida ei saa.
Palju on rรครคgitud tรคitemenetluste kรตrgest hinnast, kuid on unustatud lisada, et hinnakiri on riigi enda kehtestatud ja kohtutรคiturid lรคhtuvad oma tasu mรครคramisel just riigi kehtestatud hindadest vastavalt osutatud teenusele โ€“ vรตlgniku abistamisele vรตlgadest vabanemiseks.
Oluline on mรตista, et kui 10% inimeste ehk vรตlgnike elu lรคheb nรคiliselt kergemaks, siis 90% ehk รผlejรครคnud maksumaksjate elu lรคheb raskemaks.

Jรคrjekordne tasuta teenus

Riik pakub vรคlja n-รถ tasuta asja. Ministeerium on mรคrkinud, et reformi jรตustumisel on alla 50-euroste nรตuete puhul tรคitemenetluse tasu 0 eurot (Postimees 21.06.19), ehk vรตlgnikule tasuta. See omakorda tรคhendab, et selle maksab kinni iga รผksik maksumaksja, kelleks on seesama tรถรถtav pensionรคr Mati, รผksikema Malle, praeguse artikli lugeja ja ka tema vanaema.
Selleks, et tรคitemenetlustoimingut lรคbi viia, peab kohtutรคitur pรคris palju tรถรถd tegema โ€“ vรตtma รผhendust vรตlgnikuga, selgitama talle, miks ta peab trahvi รคra maksma, mis juhtub siis, kui ta seda ei tee jms. Kรตige selle tegemiseks vajab kohtutรคitur kontorit, postiteenust, telefoni, internetti, arvutit, abitรถรถjรตudu jne. 50-eurose vรตlas oleva trahvi tรคitemenetluse lรคbiviimisel on kohtutรคituri tasu selle vabatahtlikul tรคhtaja jooksul tasumisel 15 eurot, mis ei ole suur summa. Vaadates ringi, kui palju maksavad tรคna ka kรตige lihtsamad teenused, siis kindlasti ei kata see 15 eurot kรตiki kulutusi, mida kohtutรคitur peab tรถรถs vรตlgnikuga tegema.
Justiitsministeeriumi poolt ajakirjanduses kuvatud kohtutรคituri tasu 66 eurot on summa, mis rakendub vaid siis, kui vรตlgniku probleemiga tegelemiseks peab kohtutรคitur tegema tรคiendavaid tegevusi – arestima ja mรผรผma vรตlgniku vara, saatma mitmekordseid meeldetuletusi, menetlema avaldusi. Seega selle numbri esitamine ilma laiemat tausta avamata, on selge manipuleerimine avaliku arvamusega.
Kuidas saaks teha, et vรตlgade tasumine lรคbi kohtutรคituri oleks odavam? Ka sellele on olemas rohi โ€“ kohtutรคituri tasudele tuleb kehtestada kรคibemaksumรครคr 0% ning see teebki kohe vรตlgnikule menetluse 20% odavamaks. Aga seda lahendust riik ei kipu tegema, sest siis laekuks riigieelarvesse kohtutรคituritelt 20% vรคhem maksutulu โ€“ nokk kinni, saba lahti! รœhest otsast tahab riik teha tรคitemenetluse vรตlgnikule odavamaks, aga samas ei taha loobuda ka maksutulust.
Tegelikus elus pole justiitsministeeriumi poolt meedias nรคitena toodud pensionรคr Mati tรคitemenetluse sihtrรผhm, sest vรตlgnike hulgas on vรคhe pensionรคre. รœle 65% vรตlgnikest on 31-40-aastased vallalised mehed, kelle suhtes on rohkem kui รผks vรตlanรตue. Piltlikult รถeldes, tavapรคrane kiiruseรผletaja, kelle kiiruskaamera trahvide tรคitemenetlusi me tulevikus rรตรตmsalt รผheskoos kinni maksame.

ร•iglane riik kรตikidele?!

Nn operaatori (kohtutรคitur asendatakse maksuametnikuga) vahetus ei too vรตlgnikule suuremat sissetulekut. Trahv on karistusmeede ja selle รตigeaegne tasumine on รตiguskuulekus. รœhiskonnaliikmete รตiguskuulekus on รผks riigi tugisambaid ja oluline vรครคrtus majanduskeskkonnas.
Eraisiku ning ettevรตtjate ja avalik-รตigusliku (riigi trahvid, lรตivud jms ning linnavalitsuste otsused) tรคitemenetluse erinev kohtlemine uue sรผsteemi rakendumisel on arusaamatu. Kui riigiga seotud tรคitemenetlusi pรผรผtakse teha nรคiliselt odavamaks, siis inimeste ja ettevรตtjate menetluste tasud jรครคvad ju samaks ning seda ebavรตrdsust ei saaks รผks demokraatlik riik endale lubada. See lรคheb vastuollu รตigusriigi printsiibiga, et kรตiki riigi kodanikke tuleb kohelda vรตrdselt. Nรคitena vรตib siinkohal tuua politsei mรครคratud 48-eurose rahatrahvi ning sama suure telefonivรตla sissenรตudmise, sest nende kohtlemine ning tasud on erinevad. Ei ole objektiivselt pรตhjendatud, miks 48-eurose eranรตude sissenรตudmine peab olema kallim vรตi raskemini tรคidetavam kui 48-eurose riiginรตude oma.
Kรตige kurioossem on, et kui maksuamet ei saa vรตlgniku kontodelt raha kinni pidada, lรคheb vรตlanรตue ikkagi kohtutรคiturile tรคitmisele pรถรถramiseks. Vรตlgnik maksab nii riigile kui ka kohtutรคiturile, kuna tรคitemenetluse keerukuse eest tulebki rohkem maksta. Riiklik sรผsteem, mille eest me kรตik รผhiselt maksame, ei saa hakkama ja siis peab kohtutรคitur tรถรถ รผle vรตtma. Milleks siis รผldse teha muudatusi juba toimivas sรผsteemis?
Kui riigi vaatest on probleemiks kohtutรคiturite suur arv, siis oluliselt lihtsam ning odavam oleks, kui justiitsminister vรคhendaks kohtutรคiturite arvu mรครคrusega. Siis jรครคks รคra kontseptsioonis kavandatav pikaajaline ja รครคrmiselt pingeline protsess, kus tuleb lรคbi kaaluda, kuidas toimub kohtutรคiturite bรผroode รผlevรตtmine/-andmine. รœhes mรครคruses numbri muutmisega saaks รคra hoida ligikaudu 20 seaduse ja 7 mรครคruse muutmise vajaduse.
Me ju kรตik nรคeme oma igapรคevaelus, et tasuta asju ei ole olemas, need makstakse kinni millegi muu vรตi kellegi teise arvelt. Need makstakse kinni meie laste, meie vanemate ja vanavanemate arvelt.
Planeeritavasse reformi mรตeldud raha vรตiks vabalt suunata nรคiteks meedias kajastust saanud laste ja puudega inimeste tasuta transporti.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare