Mirjam Kaldma, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonna nõunik
Suvi on suurepärane aeg, et nautida koos perega ühist aega maal – mängida pallimänge või avastada ümberkaudset loodust. Teisalt tasuks ette võtta ka üks teistsugune ühistegevus, mis ühest küljest pakub põnevust nii pere pisematele, kuid samal ajal täidab ka üllamat eesmärki. Selleks on oma suvise majapidamise ülevaatamine. Ikka selleks, et kriisi korral maakodus toime tulla.
Eesti elanike seas läbi viidud uuringute põhjal on välja selgitatud, et eestlased ei ole enamasti kriisideks valmis. Paljud ei ole mõelnud, mis saab siis, kui elekter läheb pikemaks ajaks ära, kodu tabab üleujutus või mõni muu ootamatu olukord. Päästeameti 2017. aastal tehtud uuring näitas, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud mitte midagi selleks, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Samas tekitab juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus rohkem kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide akude laadimisel.
Varem on riik pühendanud jõulist tähelepanu ennetustööle, et vähendada liikluses, veeõnnetustes ja tulesurmades hukkunute arvu. Tulemused on olnud positiivsed – hoiakute muutmisega on päästetud sadu inimelusid. Näiteks on ühiskonnas muutunud häbiväärseks nii turvavööta sõitmine, voodis suitsetamine, purjuspäi ujumine kui ka joobes autojuhtimine. Nüüd on aeg jõudnud selleni, et inimesed oleksid valmis ka ootamatuteks olukordadeks.
Siseministeerium alustas kevadel teavitustööd, et parandada inimeste teadlikkust, kuidas erinevate kriiside korral käituda ning oma pere ja lähedasi kaitsta. Lisaks valmis koduleht www.kriis.ee ning vajalike teavikutega varustati ka raamatukogusid. Samuti on võimalik nutitelefoni alla laadida käepärane rakendus „Ole valmis!“. Kõikidest neist leiab palju praktilisi näpunäiteid, mida tuleks ühes või teises kriisisituatsioonis ette võtta.
Kaunil kuldsel sügisel või romantilisel talvepuhkusel võivad ilmastikuolud ootamatult muutuda ning sinu puhkuseplaanid sassi lüüa. Tormi tõttu võib katkeda teadmata ajaks elekter või läbipääsmatuks muutuda mõni külatee. See võib kesta mõni tund, aga võib kesta ka nädala. Siinjuures tasub mõelda, kas sa ise oled sellisteks olukordadeks valmis. Mõtle, kas sul on olemas vajaminevad varud ja vahendid, et näiteks terve nädala oma maakodus lõksus olles kogu perega hakkama saada. Suvel on lihtne toitu valmistada lõkkel või grillil, aga mis saab siis, kui väljas on külm ning õues möllava maruga on kukkunud puu lõhkunud su korstna ning maja küljest rebinud elektriliini? Kuidas sellisel juhul valmistada toitu või kuidas kütta tuba? Kust saada joogivett, kui kraanist seda enam ei tule?
Selliseid küsimusi võib küsida lõpmatuseni, kuid hea uudis on see, et nendele ja paljudele teistele küsimustele on vastused olemas riigi koostatud käitumisjuhistes.
Lähenedes asjale praktilisemast poolest, võiksid alustuseks oma suvisel puhkusel maakodus teha ühe inventuuri sahvris või aidas. Näiteks võiksid sorteerida oma taskulampide ja patareide ning pikalt säilivate toiduainete varu. Mõistagi on hea mõte vajadusel varusid täiendada ja korjata näiteks vitamiinist pakatavaid marju ning teha neid hoidisteks ja mahladeks, mida on ikka ja jälle hea eelseisval aastal ära tarvitada. Ära ei tasuks unustada ka väikest varu oma pere lemmikutele. Koertel ja kassidel on sageli tühja kõhu tunne kergem tekkima kui meil endil. Teate ju küll neid silmi, millele on raske ära öelda.
Tasub meeles pidada, et kriisisituatsioonis ei pruugi kõik teenused olla kättesaadavad. Sealjuures ka kodu lähedal asuv lemmikloomapood või internetikauplus. Seetõttu on väga praktiline hoida oma majapidamises teatavat varu nii endale kui ka lemmikutele.
Siiski tasub lähtuda kainest mõistusest ning oma pere vajadusi teab iga inimene ise kõige paremini. Kindlasti ei ole praktiline varuda suurel hulgal toiduaineid lihtsalt igaks juhuks, sest need kipuvad mõistagi riknema. Toiduainete varumisel on oluline lähtuda esmalt sellest, mida sinu pere eelistab ning mille säilivusaeg on piisav, et selle väljavahetamine ei muutuks tüütuks või kulukaks.
Lisaks tasub mõelda ka alternatiivsetele lahendustele. Näiteks kui käitumisjuhistes soovitatakse omada patareidega raadiot, kuid sinu kodus on olemas auto, siis sellises olukorras sobib patareidega raadio asemele kahtlemata ka toimiv autoraadio. Sellisel juhul on pigem oluline, et auto kütusepaak oleks vähemalt poolenisti täis. Raadio on käepärane juhuks, kui muudest kanalitest pole võimalik infot saada, sest just riiklike raadiokanalite kaudu jagatakse praktilist infot ka kriisiolukorras.
Igapäevaste mugavuste keskel hakkame unustama, kuidas saadi hakkama aastakümneid tagasi ehk ajal, mil polnud kullerteenust ja internetipoode ning infotki oli keeruline kätte saada. Suvisel lõkkeõhtul nii sõprade, naabrite kui ka sugulaste juures ongi paslik arutada ja miks ka mitte korraldada veidi lõbusamas vormis mäng või viktoriin selleks, et kontrollida seltskonna teadmisi ning keerulisteks aegadeks valmis olla. Arutage näiteks, millised moosid ikkagi kõige paremini säilivad ning vahetage retsepte ja jagage kogemusi. Ideed küsimusteks leiate kriis.ee lehelt või rakendustest „Ole valmis!“.
Kokkuvõttes oled sa maakodu omanikuna tegelikult juba õnnega koos, sest kindlasti ei ole igaühel võimalust omada imearmsat suvilat või talumaja. Juhul kui meil endil sellist võimalust ei ole, siis teame kindlasti kõik vähemalt ühte head tuttavat, kelle juurde on võimalus suvel grillima või vajadusel peavarju küsima minna. Samuti tasub suhelda oma naabritega ning arutada ka oma piirkonna võimalike ohtude üle, sest iga praktiline teadmine võib ühel hetkel suureks kasuks osutuda. Olgu selleks näiteks naabruses asuv salvkaev või generaatoriga varustatud naabertalu.
Nautige suve, kuid pidage seejuures meeles, et kriis ei hüüa tulles. Mõelge sellele, mida olete ise ära teinud, et vajadusel seitse päeva kõrvalise abita hakkama saada, ning puudujääkide korral täiendage oma varusid. Valmistudes hoolid nii endast kui ka oma perest.