Suurem valikuvabadus tagab parema pensioni

Heiki Hepner, Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige

Isamaa erakonna eesmärk on anda inimesele tagasi võimalus ise otsustada oma raha üle. Riik ja pangad ei tohiks inimestele dikteerida, kuidas nad võivad enda kogutud rahaga ümber käia. Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine jätab soovijatele võimaluse jätkata tänase süsteemiga, kuid lisaks sellele tekib mitu uut võimalust.
Inimesed saavad enda kogutud sääste ise investeerida või raha teisest pensionisambast välja võtta ning leida alternatiivseid lahendusi oma vanaduspõlve kindlustamiseks. Lisaks sellele anname õiguse liituda teise sambaga neile, kes otsustasid seda varem mitte teha. See reform arvestab iga inimese vajaduste ja soovidega.
Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist võib tõepoolest nimetada kapitaalremondiks, sest senine kogemus on näidanud, et peenhäälestusest enam ei piisa. 17 aastat praktilist kogemust ja mitmeid seadusemuudatusi hiljem oleme jätkuvalt olukorras, kus Eesti pensionifondide reaaltootlus on olnud negatiivne ja üks maailma kehvemaid. Tänase pensionisüsteemi kaitsjad võivad lubada, et kohe varsti lähevad asjad paremaks, kuid ilusad sõnad „ootame“, „loodame“, „analüüsime“ ei aita ligikaudu 740 000 pensionikogujat.
Selle asemel, et jagada lubadusi paremast homsest, on pensionifondi juhtidel aeg tunnistada, et täna pakutav teenus ei ole konkurentsivõimeline. Meil ei ole mõtet garanteerida pankadele igakuist tulu ja jätkata miljardite eurode suunamist välismaale, kui see ei too kasu meie pensionikogujatele. Seetõttu ongi Isamaa algatanud pensionisüsteemi kapitaalremondi, mis avab turu tegelikule konkurentsile. See pöörab pangad näoga inimese poole ning toob meie inimestele pikas perspektiivis ainult kasu.
Tänaseid ja tulevasi pensionäre ei tohiks
teineteisele vastandada

Viimaste kuude debattides pensionisüsteemi ümber keskendutakse palju sellele, milline näeb välja nende inimeste vanaduspõlv, kes lähevad pensionile pärast 2050. aastat. Tänased noored (tulevased pensionärid) on olulised ning me arvestame nende tulevikuga, kuid see ei tähenda, et me peaksime mööda vaatama kümnetest tuhandetest inimestest, kes lähevad pensionile lähimate kümnendite jooksul.
Tänane II samba väljamaksete süsteem on täiesti ebaõnnestunud, aga kavandatud muudatustega lahendatakse ka need kitsaskohad. Edaspidi ei saa inimese valikuvõimaluste puhul piiravaks asjaoluks see, kui palju ta on enda teise pensionisambasse raha kogunud. Senised pensionärile kahjulikud piirangud ja pealesunnitud lepingud kindlustusseltsiga kaotatakse. Igal inimesel tekib õigus ise otsustada, kas võtta raha ühe korraga välja, valida eluaegne pensionileping või sõlmida leping kindlustusseltsiga.

Suurem valikuvabadus tagab parema pensioni

Suve lõpus potsatas minu postkasti e-kiri, kus kirjutati, et Eesti pensionifondide haldurid investeerivad inimeste pensioniraha ettevõtetesse, mis kliimamuutust oluliselt võimendavad. Minu vastus oli, et Isamaa erakonna poolt algatatud II pensionisamba kapitaalremont tähendab suuremat vabadust otsustamaks oma pensionivarade üle. Tekivad võimalused investeerida sinna, kus on majanduslikult kõige kasulikum, aga samuti arvestada teisi tingimusi, sh kliimamuutustega seonduvaid aspekte.
Suurem paindlikkus on sõnum tänastele pensionifondidele, et nad peavad pingutama rohkem. Ja see tähendab mitte ainult väiksemaid haldustasusid ja suuremat tootlikkust, vaid ka inimeste erisoovide arvestamist. Ja kui erisoovidega ei arvestata, siis on võimalik lõpuks ka ise otse investeerida, ostes näiteks metsa, mille kasvatamine ja kasutamine on üks paremaid kliimamuutuste vastu võitlemise vahendeid.
Kaasaegses ühiskonnas ei saa kõigile peale suruda ühesugust lahendust. Võimalikke viise vanaduspõlve kindlustamiseks on täpselt niipalju, kui on inimesi. Eesti inimeste valikute kogusumma, olgu selleks siis investeering perekonda, haridusse, kinnisvarasse või pensionifondi, on see, mis aitab tagada Eesti inimeste heaolu pensionieas. See on peamine põhjus, miks iga inimene peaks olema enda kogutud raha peremees.