19.4 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Küsimus, miks lõpetati leping Märjamaa gümnaasiumi direktoriga, on jätkuvalt õhus

Katri Reinsalu

Novembri lõpus teatavaks saanud uudis, et Kalle Uusmaa ei jätka Märjamaa gümnaasiumi direktorina, on kohalikke elanikke sügavalt puudutanud ning nii mõnedki küsimused on siiani õhus.

Eelmisel kolmapäeval alustati veebikeskkonnas www.petitsioon.ee Uusmaa toetuseks ja ametisse ennistamiseks allkirjade kogumist.
„Kui ka Sina tunned, et antud otsus on ülekohtune ning tehtud rutakalt, siis palun kinnita seda käesolevat pöördumist toetades – anna oma allkiri ja seisa õiglase ning läbipaistva tegevuse eest Märjamaa vallavalitsuses,” ütleb üleskutse. Ilmselgelt on see inimesi kõnetanud, sest teisipäevase seisuga oli allkirju kogunenud 672. Seda on muide arvuliselt rohkem kui koolis õpilasi ja õpetajaid kokku.

Kes otsustas?

Kalle Uusmaa leping lõpetati päev enne katseaja lõppu. Tema viimane tööpäev oli 25. novembril. Loomulikult on selles olukorras üks põletavamaid küsimusi, mis põhjustel Uusmaa leping üles öeldi. Veel enne püüame aga selgusele jõuda, kes olid otsuse langetamisse kaasatud.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 punkt 7 ütleb, et vallavanem teeb valitsusele ettepaneku valla ametiasutuse juhi ametist vabastamise kohta. Ka Märjamaa valla põhimääruse § 38 lg 3 punkt 7 ütleb sisuliselt sama.
Vallavalitsuse liikmetest reageerisid Raplamaa Sõnumite küsimustele kaks. Mõlemad neist ütlesid, et vallavalitsus ei ole seda küsimust arutanud. „Vallavalitsus jäeti täielikku infosulgu ja minu jaoks oli see väga ebameeldiv üllatus, kui sain hiljem juhuslikult teada, et Kalle Uusmaa on ametist vabastatud. Vallavalitsusele ei ole ka pärast vallandamist selgitusi antud rohkem kui vallalehe artikkel,” ütles Ülo Olm.
Ka Priit Kärsna kuulis otsusest alles pärast direktori ametist vabastamist. „See üllatas mind ja mõtlesin, et järelikult see otsus ei vajanud (seoses katseajaga) valitsusse toomist. Eeldan, et otsus kaaluti läbi ametnike tasandil,” rääkis Kärsna.
Ta toob aga lisaks eelpool mainitud õigusaktidele välja kooli põhimääruse. Selle § 12 lg 3 ütleb, et direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
Kärsna leiab, et kooli põhimäärus ei ole valla põhimäärusega vastuolus. Tema hinnangul oleks sisuliselt pidanud vallavalitsus siiski küsimust arutama ja otsustama, tuginedes direktori, vallavanema, haridusnõuniku jm seisukohtadele.
„Kui ametist vabastamist ei toodud otsustamiseks valitsuse istungile, siis järelikult võtsid tippjuht ja haridusnõunik sellega (valitsuse) kollektiivse vastutuse asemel isikliku vastutuse otsuse õigsuse eest,” on Kärsna seisukoht.
Haridusnõunik Raivo Heinaru oli vastuste jagamisel napisõnaline, kuid ütles, et otsuse lepingu lõpetamiseks tegi vallavanem. Vallavanem Merlin Suurna on aga alates esmaspäevast puhkusel.
Pöördusime ka vallavolikogu hariduskomisjoni poole, et uurida, millises mahus on käsitletud direktori lepingu lõpetamise küsimust. Komisjoni esimehele Helve Riitsaarele saadetud kiri jäi vastuseta. Komisjoni liikme Ottomar Linna sõnul käsitleti Uusmaaga töösuhte lõpetamise teemat 5. detsembri istungil. See on rohkem kui nädal pärast lepingu ülesütlemist. Otsustusprotsessi hariduskomisjon Linna sõnul kaasatud ei olnud. Teema käis komisjonist läbi infopunktina ja põhines Märjamaa Nädalalehes ja valla Facebooki lehel avaldatud infol.

Kooli hoolekogu roll

Kooli hoolekogu korraline koosolek toimus 5. novembril. Hoolekogu esimees Teet Tomson ütles, et Uusmaa sobivust direktori ametikohale sellel ei arutatud. Ta lisas, et hoolekogu esimees ja liikmed ei olnud direktori lepingu lõpetamise otsustusprotsessi kaasatud, sest küsimus ei kuulu hoolekogu pädevusse.
„Ma arvan, et hoolekogu ei peaks kaasa rääkima direktori töölepingulistes suhetes, eelkõige seetõttu, et hoolekogu ei teosta operatiivset tööalast järelevalvet kellegi töökohustuste täitmise osas ega oma õiguslikku pädevust hinnangute andmiseks. Samuti on Märjamaa gümnaasiumi põhimääruses väga selgelt defineeritud, kes tegeleb direktori töölepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamisega – see on vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik. Hoolekogu eesmärk on õppe- ja kasvatustegevuse suunamine ja jälgimine. Töölepingu ülesütlemise põhjendatust saab töötaja soovil kontrollida töövaidlusorgan,” selgitas Tomson.
Pigem leiab Tomson, et kuna direktor on hoolekogu ees aruandvaks isikuks, oleks Uusmaa poolt olnud korrektne probleemidest oma ülesannete täitmisel hoolekogu ise teavitada. „Direktori kohustus pidanuks olema hoolekogu kokkukutsumine küsimustes, mis puudutasid õppe- ja kasvatustööd või vastuolusid koolipidajaga,” ütles Tomson.
Tomson on pahane, et volikogu esimees Urmas Kristal ei kutsunud teda 3. detsembril kohtumisele kooli õpetajatega. „Kahjuks ei kutsunud volikogu esimees kooli pidajana ega koosoleku korraldaja Lia Puhm mind kui hoolekogu esimeest ega vallavanemat sellele koosolekule osalema, küll aga kutsuti sinna hoolekogu liikmeid ja endine direktor. Sellel koosolekul oleks tekkinud minul võimalus töölepingu lõpetamise küsimuses selgitusi saada ja vallavanemal neid jagada,” ütles Tomson. Ta lisab, et ilmus kohale kutsumata.
„Ootasin peaaegu 2 tundi võimalust koosolekul osalemiseks, kuid kahjuks minu jaoks seda ei tekkinudki. Volikogu esimees lubas mulle, et helistab ja annab ülevaate koosolekul toimunust, kuid ta ei ole seda senini teinud,” rääkis Tomson.
Hoolekogu liige ja lapsevanem Mari Kann ütles, et uudis direktori ametist vabastamisest oli tema jaoks täiesti ootamatu ja jahmatav. Uusmaa aeg direktorina jäi küll napiks, kuid sellest hoolimata oli ta jätnud positiivse mulje.
„Selle lühikese aja jooksul jäi temast siiski mulje kui soliidsest, tasakaalukast, asjalikust, uuendusmeelsest ning tulevikku vaatavast direktorist. Seda positiivset muljet on kinnitanud ka jutuajamised mitmete kooliõpetajatega, kes direktoriga rohkem kokku puutusid. Oli lootus, et Märjamaa kool saab justkui uue hingamise. Hoolekogu koosolekul kohtusime Uusmaaga vaid korra, kus ta paari tunni vältel põhjalikult ja veenvalt tutvustas iseennast, seni tehtut ning plaane tulevikuks,” rääkis Kann.
Novembri alguses toimunud hoolekogu koosolekul andis Uusmaa aru gümnaasiumi hetkeseisust, oma senistest tegemistest, eesmärkidest ja visioonidest. „Koosolek oli konstruktiivne, töises ja meeldivas õhkkonnas. Ei võinud millestki aimata, et niisugused põhimõttelised pinged oleksid õhus olnud või et keegi tema tööga oleks niivõrd rahulolematu,” ütles Kann.
Ta lisas, et Uusmaa direktoriameti algusaega sattusid korraga mitmed suured aega ja süvenemist nõudvad asjad – sisehindamine, arengukava ja kodukorra kohendamine ning uuendamine. „Direktori selgitustest nähtus, et kõige sellega ta aktiivselt tegeles,” ütles Kann.
Ta on nördinud, et hoolekogus direktori lepingu lõpetamise küsimuses avameelset arutelu ei korraldatud. „Minu meelest peaks hoolekogul olema õigus teada, mis koolis toimub, eriti kui niivõrd põhimõttelised probleemid on õhus,” ütles Kann. Väidete peale, et see ei ole hoolekogu pädevuses ja ei puuduta „kolmandaid osapooli“, ütleb Kann, et Märjamaa on väike kogukond ning koolielu puudutab ühel või teisel moel kõiki.
„Avalik huvi ja pahameel on suur, kuna etteheited Uusmaa isikule ja tööle tunduvad kaheldavad, vaieldavad ja ümberlükatavad. Selle taustal on rõõm kuulda, et Haabneemes ja Kiviõlis, kus samuti vallavõimu ja koolidirektorite vastasseis hiljuti on tuure kogunud, on hoolekogu olnud aktiivselt asja sees, püüdnud selgust ja õiglust saada ning lahendusi leida. Lapsevanemad ja kogukond ootavad ka hoolekogult vastuseid ja seisukohavõttu,” ütles Kann.

Jätkuv teadmatus

Erinevate allikatega suhtlemisel muutub peamiseks märksõnaks infopuudus. Nädal pärast lepingu lõpetamist on vald selgituste jagamisel haudvaikne. Valla Facebooki lehele kirjutatakse kommentaar kommentaari järel selgitusi küsides. Lapsevanem Kristel T. Kaljulaid on üks esimesi, kes nõuab lepingu lõpetamise sisulist selgitust. „Lepingu lõpetamise otsus tuli pärast põhjalikku kaalumist. Vastavalt töötaja kaitseks tööõiguses kehtestatud konfidentsiaalsuse nõuetele ei saa vallavalitsus tööandjana kahjuks avaldada kolmandatele isikutele töösuhte lõppemise asjaolusid,” ilmub valla kommentaar.
Kirjalike järelepärimiste tulemusel ilmuvad aga 3. detsembril Märjamaa Nädalalehe veergudel esimesed selgitused. Vallalehes ilmunud loos tuuakse lepingu lõpetamise oluliste põhjustena välja näiteks asjaolu, et direktor ei uuendanud kooli kodukorda tähtaegselt, ei käivitanud sisehindamise ja arengukava protsessi õigeaegselt, ei alustanud hädaolukorra lahendamise plaani ega evakuatsiooni õppust tähtaegselt. Lisaks tuuakse välja, et direktor lähtus isiklikest eelistustest tööajas ning eemaldas kooli pikaajalised tunnustus- ja ajalootahvlid. Vallalehe veergudel sai sõna ka Kalle Uusmaa, kes ei olnud enamiku väidetega nõus ning jagas omapoolseid kommentaare.
Kaljulaid ütleb, et lepingu ülesütlemise põhjused on tema jaoks õhus tegelikult tänaseni, sest ta leiab, et vallavanem ei ole neid lihtsalt tänaseni esitanud. „Vallalehes esitatud väited on kahjuks üldsõnalised ja ümmargused, ei ole faktipõhised ning nagu on selgunud, siis on need ka vähemalt osati ümberlükatavad,” on Kaljulaidi arvamus.
„Vallavanem ei ole selgitanud, kas ja millal on puuduste osas tehtud direktorile hoiatus, suunatud teda ennast täiendama lisaks „Alustavate koolijuhtide programmile“. Samuti on selgusetu, miks ühes asutuses on vald rakendanud lepitajat, teises aga mitte. Ehk siis, ma ei saa võtta seisukohta, kas tööleping on lõpetatud põhjendatult või mitte, sest selle jaoks ei ole lihtsalt vajalikku informatsiooni,” räägib Kaljulaid. Ta lisab, et samuti ei ole vallavanem selgitanud, miks langetas ta otsuse ainuisikuliselt.
Kõikidele neile küsimustele vastuse saamiseks tegi Kaljulaid läbi valla Facebooki lehe üleskutse korraldada detsembri alguses koosolek, mis tooks kokku vallavanema, haridusnõuniku, direktori, volikogu esimehe, õpetajad, lapsevanemad ja huvitatud isikud. „Kohaliku omavalitsuse tegevus peab olema avalik,” ütleb Kaljulaid. Ettepanekust kinni võetud ei ole. Kuniks jätkub teadmatus, on Kaljulaid aga seisukohal, et avalik koosolek on vajalik. Ta lisab, et tegi ettepaneku eesmärgiga mõista tehtud otsuse tagamaid, mitte anda sellele hinnangut. Samas tõdeb ta, et tänaseks hetkeks on tal tekkinud tunne, et see otsus ei olnud õige.
Ka Mari Kann tunneb, et otsustusprotsess ei olnud läbipaistev ega piisavalt kaalukalt põhjendatud.
„Mida rohkem on õnnestunud end selle teemaga kurssi viia, seda enam tunduvad need väljatoodud põhjused kaheldavad ja vaieldavad. Kummaline, et vallavanem vastab lehes justkui vallavalitsuse kui terviku nimel, samas kui vallavalitsuse osa liikmeid ei olnud asjast üldse teadlikud,” leiab Kann.
Ta toob välja, et ülesanded, mille täitmisel Uusmaale etteheiteid tehti, olid direktoril aktiivselt käsil. Kann leiab, et on inimlikult arusaadav, et kooli bürokraatiaga tegelemine sisseelamise, koolituste ja teiste haridusasutustega tutvumise kõrvalt võtabki aega.
Tööajast kinnipidamise etteheite kommentaariks ütleb Kann: „Pandi pahaks, et ta ei istunud kabinetis kaheksast viieni ja ei olnud seega iga kell kõigile kättesaadav. Tuleks mõista, et juhtivtöötaja töö iseloom ongi teistsugune, ajagraafik paindlikum, samas tööpäevad sageli õhtul seitsme/kaheksani.” Sellele lisab ta, et vajadusel sai direktoriga alati kohtumiseks aja kokku leppida.
Vitriinkappide eemaldamise etteheite peale lausub Kann, et seda teemat arutati hoolekogus juba eelmise direktori ajal ning jõuti seisukohale, et need on ajast ja arust ning et koridorid ja üldse kogu sisekujundus vajaks uuendamist, värskendamist ning moodsamaid lahendusi.
„Kui kogu otsustusprotsess oleks olnud õiglane, läbipaistev ja tõepoolest põhjalikult selgitatud, siis poleks tekkinud ka nii suurt pahameeletormi. Kahjuks on aga töörahu koolis praegu väga häiritud. Kardan, et kodurahu koolimajas ei taastu enne, kui Uusmaa lahtilaskmise põhjused on selgelt, sisuliselt ja ümberlükkamatult arusaadavaks tehtud,” võtab Kann kokku.

spot_img

2 KOMMENTAARID

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised