ArvamusKuidas mets ja maa saivad meitele

Kuidas mets ja maa saivad meitele

Priidu Pรคrna, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Vastus Liivi Aarma 11. detsembril Raplamaa Sรตnumites ilmunud arvamusele โ€žMille eest peaks eestlased baltisakslaste ees vabandama?โ€.

Minu ajaloohuvi sai alguse Hillar Palaยญmetsa 4. klassi haaravast ajalooรตpikust โ€žJutustusi kodumaa ajaloostโ€ (1962). Selle abil kujunesid nรตukogude koolinoorel vรคlja esimesed tรตekspidamised muistsest vabadusvรตitlusest, eesti ja vene rahva suurest sรตprusest alates 13. sajandist, baltisaksa mรตisnikest ja Pรคtsi kodanlikust klikivalitsusest kui maa- ja tรถรถrahva rรตhujatest. Vasakpoolsete vaadetega Vilde โ€žMahtra sรตdaโ€ ja โ€žKรผlmale maaleโ€ aitasid seda mรคlupilti igati kinnistada.
Mis kinni ei jรครค, saab kinni lรถรถdud. Samas Tammsaare kirjeldab โ€žTรตes ja รตigusesโ€ 19. sajandi lรตpu Andrest ja Pearut kui uhkeid ja jรตukaid Eesti peremehi. Vรตta nรคpust. Hiljem avanesid silmad, et baltisakslaste panus on olnud suur Eesti tรถรถstuse, teaduse, metsanduse, aianduse, pรตllumajanduse jne edendamisel. โ€žMeieโ€œ sangaste rukis ja tori hobune pole meie loodud. Eesti Vabariik sรผndis vundamendil, mille loomisel baltisakslaste osa oli vรคga suur. Paljud neist osalesid Vabadussรตjas, vรตideldes punaste vastu Eesti vabaduse nimel.
Baltisaksa mรตisnike teema tekitab emotsioone ja seda meie vรคljakujunenud arusaamade tรตttu. Me vรตtame liialt lรคhtepunktiks 13. sajandi, kui kogu kontinenti haaranud ristisรตdades toimusid ulatuslikud vallutusretked. Muide, Eesti- ja Liivimaa aladel ei eksisteerinud tollal eraomandit tรคnases tรคhenduses, vaid omand kuulus kogukondadele รผhiselt. Ja kas oleme veendunud, et enne kui meie siia Lรครคnemere kaldale jรตudsime, ei olnud siin juba kedagi ees suurema รตigusega. Ja kes annaks tagasi maa Ameerika indiaanlastele ja Austraalia aborigeenidele, sest seda valitsevad ju Euroopast tulnud vallutajad ning okupandid?

Ajalugu on keeruline. Loomulikult olid feodaalkord ja pรคrisorjus eesti rahvale rรคngad. Ma pole kordagi vรคitnud, et suurmaaomandi vรตรตrandamine 100 aastat tagasi oli vale. Eesti Vabariik poleks selleta sรผndinud โ€“ maareform oli iseseisvuse eeltingimus ja selle paratamatu tagajรคrg.
Minu eesmรคrk oli anda 1919. a toimunule รตiguslik hinnang tollal kehtinud seaduste ja euroopalike vรครคrtuste raames ja provotseerida 100 aastat hiljem juhtunu teemal arutlema. Emotsionaalselt vรตime kรตik tuua nรคiteid headest ja halbadest mรตisnikest. Meie vรตtsime 1919. a maad ja majad baltisakslastelt, punavenelased meilt kรตik 1940. a. Omandi รคravรตtmine รผkskรตik kellelt on alati รผlisuur pรตhiรตiguste rikkumine ja omand peab olema kaitstud sรตltumata rahvusest vรตi usutunnistusest.
1919. aastaks oli feodaalkord Eestis lรตppenud โ€“ pรคrisorjus oli kaotatud juba 100 aastat tagasi. Baltisaksa mรตisnikud tegutsesid Vene tsaaririigi territooriumil Vene riigi seaduste alusel. Suurmaavaldused olid eraomand ja eraettevรตtted, mida sai mรผรผa, vahetada, pantida ja kus mรตisavalitsejatena tรถรถtasid sageli eestlased.
1919. a mรตisaomaniku ja 13. sajandi ristirรผรผtli vahele ei saa panna vรตrdusmรคrki. Mรตisate omanike hulgas oli eri rahvustest isikuid, sealhulgas รผle 60 eestlase. Mรตisad vรตeti รคra sรตltumata omaniku rahvusest. Vรครคr on arusaam, et enne iseseisvumist ei olnud eestlased maaomanikud โ€“ mรตisamaade mรผรผgiga alates 19. sajandi teisest poolest oli 42% pรตllumaast 1919. aastaks eesti peremeeste omandis. Nn pรตlistalude keskmine suurus oli ca 35 hektarit, maaseaduse alusel eraldatud talude keskmine suurus oli รผle 11 hektari.
Maaseaduse vastuvรตtmine Asutavas Kogus 10. oktoobril 1919 oli tulise poliitilise debati kรผsimus. Ajaloolane Jaak Valge on Asutavat Kogu nimetanud kรตige marksistlikumaks eestlaste esinduskoguks. Maaseadus vรตeti vastu napi hรครคlteenamusega sotsialistide, tรถรถerakonna ja esseeride hรครคltega ning reformi radikaalsus kajastab tollase enamuse vaateid. Paljud hilisemad tuntud eesti poliitikud nagu Pรคts, Uluots, Tรตnisson, Teemant, Poska jt ei hรครคletanud selle eelnรตu poolt. Maa anti eestlastele kasutada ja mitte omandisse. Sundvรตรตrandatud mรตisade parketil jooksid ringi sead ja algas mรตisasรผdamete lagunemine, kuna kadus รคra ettevรตtte majandamiseks vajalik maavaru.
Sotsiaaldemokraat Mihkel Martna seisis Asutavas Kogus kindlalt seisukohal, et maa pole turukaup, mida osta ja vahetada. Jรคrgnevatel aastakรผmnetel vasakpoolsete mรตju ja rahvamandaat riigivalitsemises vรคhenes. Selle tulemusena vรตeti 1925. a vastu seadused, mis vรตimaldasid laiaulatuslikult hakata maad eraomandisse mรผรผma ja 50 ha ulatuses tagastati maad ka endistele mรตisnikele.
1926. a vรตeti vastu seadus, mis nรคgi ette sundvรตรตrandatud maade eest hรผvitiste maksmise endistele omanikele. ร•ieti oli see juba maaseaduses kirjas, et hรผvitise kรผsimus tuleb hiljem eriseadusega lahendada. 1919. a kehtinud Balti Eraseadus lubas maade รคravรตtmist vaid kohese hรผvituse eest ja omandi puutumatust tagas 1920. a pรตhiseadus, nagu seda nรคeb ette ka tรคna kehtiv pรตhiseadus. Maapank andis alates 1929. a endistele suurmaaomanikele vรคlja 60-aastase lunastamistรคhtajaga riigi vรตlakirjad, kuid nรตukogude okupatsiooni tรตttu sai reaalselt hรผvitatud vaid ca 2% varade vรครคrtusest.
Kuigi Eesti Vabariik sai taastatud รตigusliku jรคrjepidevuse alusel, ei lahendatud รผheksakรผmnendatel aastatel nende vรตlakirjade kehtivuse kรผsimust. Omandireformi aluste seadus nรคgi ette, et vรคlisriigi kodanikele vara tagastamine toimub riikidevaheliste lepingute alusel, kuid selliseid lepinguid pole me sรตlminud.

Eelnevast tuleneski minu seisukoht, et me vรตtsime รคra teiste isikute vara ja kodud ning ei ole tรคitnud Eesti Vabariigi antud lubadust seda hรผvitada. Hรผvitamine ei tuleks tรคna enam kรตne alla, kuid vabandus oleks vรครคrikas. Raikkรผla kรคrajatel arvas รผks Riigikogu liige, et vabanduse asemel vรตiks paluda andestust. Ja sellega vรตib nรตustuda.
Seniks oleme kellegi kunagistele kodudele (mรตisate peahoonetele) seadnud kultuurimรคlestist tรคhistavad mรคrgid National monument (rahvuslik monument). Kas pole irooniline?

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare