Droonivaateid Kohila kultuurikeskusele

Mikk Mutso, kodanik

Kohila kultuurikeskuse teemal on kõne all olnud mitu võimalikku asukohta. 21. septembril 2019 Tohisool peetud arutelupäeval leiti, et kultuurikeskus on vajalik, kuid ei jõutud kuigivõrd analüüsida asukohti.

Asukoha küsimust võiks vaadelda kolmelt erinevalt planeerimise tasandilt: milline on parim kultuurikeskuse funktsioneerimise seisukohalt ehk hoone planeerimise tasand, milline asula planeerimise ja milline valla planeerimise seisukohalt. Justkui tõuseks drooniga üles, kolmele kõrgusele, kus näeb erineva suurusega ala – krundi ala, asula ala, valla ala. Erinevatelt kõrgustelt avaneb erinev pilt, mis teeb küllap ühese vastuse leidmise keerulisemaks.

Vaade asulale

Varasematel aastatel on peetud mitu visiooniseminari, kus analüüsitud Kohila asulat. On püütud leida vastust küsimusele, kus asub või võiks asuda, kus tajutakse olevat Kohila keskus? Kus on inimestel tihedamalt liikumist? Keskuses kohtutakse, sest siin asub kaubandus- ja teenindusettevõtteid, administratiiv- ja hariduskeskus.
Üks keskust määravatest omadustest on tihedus. Kogu asulat analüüsides jõuti tulemuseni, et keskust tajutakse kahe ristmiku – Tööstuse tn ringristmiku ja Kapa ristmiku – vahelise alana. Mõneti paistab siin potentsiaal veel kasutamata. Võimalik tihedus ei oleks justkui saavutatud. Seetõttu ei mõju keskuse ala piisavalt kompaktsena, on veidi laialivalguv ja ebamäärane.
Kultuurimaja asukohti vaagides võiks vaadelda teemat ka liikuvuse seisukohast. Inimesed tulevad kohale väga erinevaid teid pidi ja erinevate liikumisviisidega. Lisaks jala ja kergliiklusvahenditele ka autode ja ühistranspordiga. Bussijaam asub keskuse ala servas ja toetab Bussika platsi asukohta, praeguse raudteejaama asukoht paberivabrikut. Juhul, kui Rail Baltic peaks realiseeruma, toetaks võimaliku uue peatuse asukoht nii paberivabrikut kui ka Ülejõe krunti.

Vaade krundile

Bussika plats
Keskuse tihendamise teenistuses paistab kultuurimajale hea asukoht Bussika plats, mis samas on hoone planeerimise seisukohast küllalt ebasobiv ehitusala väiksuse tõttu. Ka on vastuseta küsimus, kuhu selle variandi puhul parkida autod. Osa alast jääb ümbritsevate mälestiste kaitsevööndisse, mis küll ei välista, aga ilmselt mõjutab mahtude paigutust, kuju ja suurust.
Siin alal on võimalik nautida kauneid vaateid ajaloolisele veskile, veskitammilt langevale veele ja jõele. Kaitsevöönd ongi nende väärtuslike vaadete hoidmiseks. Ilusasse kohta ehitades kaoks see ilus koht hoone alla. Ehitada tuleks ilusa koha kõrvale, et ilus koht alles jääks.

Tohisoo
Ajaloolistelt mõisakaartidelt on näha, et Kohila keskuse ala asub kunagiste mõisate – Kohila ja Tohisoo piirialal. Kohila muudab eriliseks, et lisaks keskusele on säilinud kummagi mõisa südamed väiksemate satelliit-keskustena. Nii Tohisoo kui ka Kohila mõisasüdames areneb tänapäeval kultuurifunktsioon. Mõlema mõisasüdame lähedusse on samuti kultuurimajale asukohti pakutud. Neid valides tugevneb emma-kumma mõisasüdame tõmbejõud. Praegune Kohila keskusala asub kahe mõisa vahel, neist enam-vähem ühekaugusel.

Ülejõe
Linnalabori tehtud visioonis on kõik kolm keskust ühendatud jõeäärse kallasrajaga. Kallasraja lähedusse jääks ka Ülejõe asukoht. Seal kandis asuvale tehismäele on planeeritud suusakeskus. Kas aga Ülejõele kultuurimaja paigutades ei tekitataks asulasse neljas tõmbekeskus juurde? Tajutav asula keskus ilmselt nihkukski siis sinnapoole ja jõgi jääb vahele.
Kohila vald on praegu kasvav vald. Kas on aga kindel, et kasv jätkub nii palju, et pärast neljanda tõmbekeskuse rajamist on tulemas veel objekte, et kahte mõisasüdame satelliit-keskust arendada ja olemasolevat keskust tihendada? Mis need objektid oleksid? Kui suured need oleksid oma mahult ja kuhu nad ära mahuksid? Neile küsimustele oleks kasulik otsida vastust koos kultuurimaja asukohavalikuga või Kohila üldplaneeringus.

Paberivabrik
Ilmselt ei pea paika väide, et paberivabrik tuleks algsel kujul taastada. Isegi kui see kompleks oleks muinsuskaitse all, mida ta täna ei ole. Vana kihistuse ausalt vanana esitlemine (autentsus) ja uute osade ausalt uutena eksponeerimine paistab olevat igati nüüdisaegne hoiak renoveerimises. Vaadakem kasvõi 2019. aastal auhinnatud ja tunnustatud renoveeritud hooneid.
Hoone rajamise ökoloogilise jalajälje arvestamisel on raske mööda vaadata sellest, et osa hoonest on juba olemas. See on juba ehitatud, selle rajamiseks energia kulutatud, selle võrra võime nüüd vähem kulutada. Lisaks säästame lammutamiseks kuluva.
On teada, et muinsuskaitsealustele hoonetele ekspluatatsiooni energiatõhususe nõue ei kehti. Mis küll ei tähenda, et maksimaalse võimaliku tõhususe poole ei võiks neis püüelda. Kui mõnes tarindi osas ei saa maksimumi mingil põhjusel kätte, üritatakse võimalusel mõnes teises osas saavutada enamat. Aga Kohila paberivabrik ei ole täna muinsuskaitse all.
On olemas hindamisakt paberivabriku lammutamiseks, kuid pole tehtud hindamisakti selle hoone varisemisohu likvideerimiseks. Kas üks ilma teiseta annab piisavalt alust informeeritud otsuseks? Selge on, et ohutus tuleks tagada kõigepealt ja varisemisoht likvideerida. Alles seejärel saaks asuda vana hoonet kasutusse võtma, kasvõi etapiviisiliselt. Enne aga võiks analüüsida kultuurimajale vajaliku ruumiprogrammi ja olemasoleva hoone võimaluste kokkusobivust. Kas kultuurimaja sinna sobib? Selle võiks välja selgitada.

Vaade vallale

Valla kui terviku seisukohast võiksime esitada intrigeeriva küsimuse, kas kultuurimaja asukohavalikuga saaksime kuidagi mõjutada valla kasvu jätkumist tulevikus? Et lisaks vaba aja veetmise ja kultuurilise isetegevuse võimaluste parandamisele, mis on kahtlemata esimene eesmärk, luua veel mingi lisandväärtus?
Kultuuri funktsioonil on omadus köita loomemajandust. Loomemajandus võib anda lisandväärtust ka tööstusele. Ei ole välistatud, et valla kui suure hoonemahu omaniku asukohaotsus hakkab mõjutama ka naabrite tulevikuplaane. Kõige rohkem olemasolevat, kuid alakasutatud pinda on paberivabriku naabruses. Kas on küsitletud naabreid nende tulevikuvisioonide osas? Kui pole, siis me vahest ei tea kuigi hästi nende kaalutlusi: kas nad soovivad kindlasti jätkata samamoodi? Kas kultuuri funktsiooni suuremahuline sissetoomine hoonete kompleksi võiks hakata mudima ka naabrite ärimudeleid uutes suundades?
Kultuur koos loomemajanduse ja kvaliteetse ning mugava elukeskkonnaga võiks köita ka IT sektorit. Juba täna on Kohilas heal tasemel elukeskkond olemas. Lisaks kaunis loodus, millele on päris hea ligipääs. IT sektoris luuakse kõrget lisandväärtust. Millise kultuurimaja asukohavaliku puhul oleks kõige suurem potentsiaal sellel suunal? Arvan, et ka loomemajanduse ja IT sektori töökohtadele oleks paberivabrik ja selle naabrus atraktiivne keskkond just oma autentse ajaloolise kihistuse tõttu. See on siin juba olemas ja ootab elluäratamist. Kui me selle võimaluse lammutame, siis seda tagasi enam ei saa.
Ajaloolist autentsust ei saa taasluua. Vaja oleks selle kvaliteetsem osa üleliigsest välja puhastada, muuta ohutuks, lisada hädavajalik ja luua eeldused arenguks uutes suundades. Need ei pruugi realiseeruda täpselt kavandatud moel, kuid kui me midagi ette ei võta, siis ei saa muutused võimalustki.