25.5 C
Rapla
Neljapäev, 18 aug. 2022
spot_imgspot_img

Käed vajuvad rüppe – kui palju võib ühest ja samast asjast kõnelda!

Raplamaa Sõnumid

Eha Metsallikul on õigus, kui ta oma tänases arvamusloos ütleb, et rahvas on ammu juba käega löönud, sest kõik teavad, kes Metsasõja võidab. Loomulikult on raha see, mis peale jääb. Looduskeskkonna säästliku majandamisega ei ole siin midagi pistmist, täpselt samuti mitte ka riigi ega siin elavate inimeste huvidega. Tänane metsamajandamise meetod hävitab meie elurikkuse väga pikaks ajaks.
Vahel on tänast metsade laastamist võrreldud möödunud sajandi kahekümnendate majanduskriisi aegsete raiemahtudega ja öeldud, et siis oli veel koledam. Justkui see võiks meid kuidagi lohutada. Aga ei olnud ju koledam! Toona ei tähendanud puude langetamine, isegi lageraie, samaaegselt metsa hävitamist. Siis ei näinud raielangid pärast metsameeste lahkumist välja nagu kahurväe polügoonid, kus pinnas on segi pööratud ja kogu elukeskkond hävitatud. Sada aastat tagasi raskeid masinaid metsas ei kasutatud ja raietöid alustati alles külmade tulekul. Porise ilmaga ei mindud isegi hobusega metsa palke vedama, sest see oleks võinud taimestikku rikkuda ja metsale olulisi putukaid hävitada, linnupesasid lõhkuda.
Kolm talve koolis käinud talumees teadis vaistlikult esiisade kogemustele toetudes, et mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, linnustikust, seenestikust). Lisaks sellele elementaarsele tarkusele peaksime meie, tänapäeva kõrgelt haritud inimesed, teadma, et metsad mõjutavad sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurustumist ning määravad sellega maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Ka see on meile teada, et metsal on erosiooni ja deflatsiooni takistajatena ka looduskaitseliselt tähtis roll täita.
Ärgu tulgu keegi ütlema, et tänased ülikoolidest tulnud metsafunktsionäärid ei mõista, et tänane metsade uuendusraie (kellegi salakavalalt leiutatud kattetermin röövraiele) on võrdne pinnasest üle käinud ränga tulekahjuga. Eriti praeguse talve järel, kus harvesterid jätkavad ööl ja päeval mülgastes müttamist. Läheb aastaid, enne kui segitallatud pinnas jälle metsamaaks muutub, taimed, loomad, linnud ja seened sinna tagasi tulevad. Funktsionäärid teavad väga hästi, et puupõld on ilma vajaliku alustaimestiku ja seal siblivate putukate ning putukaid jahtivate lindude ja linde passivate loomadeta tegelikult haigustele vastuvõtlik ning kuiva ja tuuli pelgav. Meie lapsed sealt korralikku tarbepuud ei saa. Aga see ei peata neid, neil on ükskõik.

spot_img

3 KOMMENTAARID

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised