7.2 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022
spot_img

Kohila kooli õpilane võitis pääsu polaarekspeditsioonile

Helerin Väronen

Päevast, mil Saaremaalt pärit admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud vene ekspeditsioon märkas esmakordselt Antarktist, möödus 28. jaanuaril 200 aastat. Selle tähistamiseks korraldasid Eesti Meremuuseum ja Eesti Polaarklubi 15-19-aastastele koolinoortele suunatud polaarviktoriini.

Viis paremat sõidavad märtsis koos Eesti teadlastega teaduslikule polaarekspeditsioonile Arktikasse. Üks viktoriini võitjatest on Kohila gümnaasiumi õpilane Kevin Kristofer Laanmets.


Info viktoriini kohta tuli kooli meilile, mille Kevin Kristoferile edastas tema koolis töötav isa. Varem ei olnud Kevin Kristoferil väga suurt huvi polaarteemade vastu olnud. “Kuna see teema oli mulle endale tume maa, võtsingi võimalusest kinni, sest viktoriini jaoks vastuseid otsides saadki oma silmaringi laiendada. Isegi kui ma poleks edasi saanud, siis teadmisi ikka sain,” sõnas Kevin Kristofer.
Mälumängud on talle alati meeldinud, ta on osa võtnud nii valla mälumängudest kui ka kooli sünnipäeva mälumängust, kus 23 meeskonna hulgas saavutas tiim, kuhu ka Kevin Kristofer kuulus, teise koha. Õpetaja Meeli Jänes, kes teda põhikoolis õpetas, lisas, et juba 7. klassis oli näha, et Kevin Kristoferil on suur huvi looduse vastu ja seetõttu sai teda suunatud ka geograafia olümpiaadidele, kus tal on hästi läinud. Lisaks on Kevin Kristofer osalenud rahvusvahelises viktoriinis “Noored Euroopa metsades” ning koos õpetaja Jänesega on nad teinud head koostööd projektis “Green Class”.
Kokku osales viktoriinis 159 õpilast. Esimeses voorus olid osalejatel vastamiseks valikvastustega küsimused Arktika ja Antarktika loodusest, keskkonnakaitsest, uurimisajaloost, majanduskasutusest ning eestlaste tegevusest polaaraladel. Neile küsimustele vastuse otsimiseks sai kasutada interneti ja trükiväljaannete abi. 37 paremat pääsesid edasi teise vooru, kus tuli kodutööna teha kuni kaheminutiline video õpilasele sobivast polaarteemalisest uurimisprojektist teaduse, ajaloo või kunsti vallast, mida nad sooviksid ekspeditsioonil koos Polaarklubi juhendajatega läbi viia.
Oma projektiteema valikul pöördus Kevin Kristofer õpetaja Jänese poole, kes sõnas, et on hea juhendada õpilast, kes ise on väga motiveeritud. Koos arutasid nad, mida võiks lühiprojekti ja videosse panna ja otsisid kirjandust, mida võiks uurida.
Koos käisid nad Raplamaa suurimaid rändrahne pildistamas Pahklas ja Raplas Vesiroosi kooli juures, et määrata ära, mis kividega tegu on ja uurida siis Arktikas sealsete kivimite koostist, teada saamaks, kuidas on jääajal liikunud kivimid ja kas siinsed kivid on liustikujääga sealt tulnud. Seoses kliima soojenemisega sai teiseks uurimisteemaks võetud kliimamuutused Arktikas viimase 30 aasta jooksul.
Video valmimisel aitas Kevin Kristoferi tema isa Eerik Laanmets, kes juhendas, kui kiiresti rääkida, ja aitas saadud materjali monteerida.
Viimasesse vooru saanuna ootas 28. jaanuaril Kevin Kristoferi Eesti Meremuuseumis Paksus Margareetas ees kaheosaline ülesanne. Esimeses osas, mis oli tema jaoks lihtsam, tuli tööd teha tekstiga ja leida vastused kümnele küsimusele. Teine osa, milles oli 30 valikvastustega küsimust, oli raskem, kuid samas ka põnevam. Osa teemasid olid Kevin Kristoferile varasemast teada, kuid oli ka palju uut infot. Varasemast ajast teadis ta näiteks Bellingshauseniga seotud küsimusi, kuna tema avastusretkest on räägitud 7. ja 8. klassi geograafiakursusel.
Piirkond, kuhu õpilased lähevad ja kus oma projekte hakkavad võimalusel läbi viima, on Põhja-Soomes asuv Kilpisjärvi. Minnakse kuueks päevaks ja kui muutusi ei tule, siis on aeg 16.-22. märts. Kohalike ilmaolude kohta teab Kevin Kristofer, et kindlasti on seal lumi maas ja külma on rohkem, kui me sel talvel harjunud oleme.
Polaarekspeditsioonil tehtust ja nähtust tuleb viiel võitjal tagasi tulles teha väike ettekanne Tallinnas ning Kevin Kristofer on lubanud Arktika ekspeditsioonist rääkida ka Kohila gümnaasiumi 9.b klassile nende geograafiatunnis ja võib-olla ka gümnaasiumile.
Kevin Kristofer sõnas, et mõnes mõttes on päris uhke tunne, et nii palju inimesi sai viktoriinis seljatatud ja ta loodab, et reis Arktikasse läheb õnneks ja ta saab uusi kogemusi.

*

Polaarviktoriini eesmärk on populariseerida Maa polaar­alade ainulaadset, suhteliselt puutumatut keskkonda, sealseid looduslikke ja inimtegevusel toimuvaid muutusi ning neid käsitlevaid teadusuuringuid. Korraldajad soovivad ka parandada üldist arusaamist polaaraladel toimuva olulisusest globaalsete keskkonna- ja kliimamuutuste perspektiivis ning ergutada uue põlvkonna polaarteadlaste ja muude polaaraladel tegutsejate esilekerkimist ja järelkasvu tekkimist.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised