7.2 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022
spot_img

Järvakandi kooli ehitus sujub plaanipäraselt

Kadri Paju

Järvakandi kooli direktor Aet-Triin Vasnu ja Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann tegid neljapäeval, 20. veebruaril Raplamaa Sõnumitele ringkäigu Järvakandi koolis, rääkides hetkeseisust ehk millises etapis on Järvakandi kooli renoveerimine, ja kogu projekti olemusest.

“Ehituse tempo on ajaline, firma on hea, töökas ja vastutustundlik,” kiitis direktor Aet-Triin Vasnu ettevõtet Ehitus5ECO OÜ, kes töid teostab.
“Augustis peaks olema maja meile üle antud ja 1. septembril algab õppeaasta uues majas. Hetkel ei ole ühtegi märki, et ei jõuaks valmis, sest ehitaja on pigem graafikust ees,” lisas Hans-Jürgen Schumann. Graafikust ees olemisele on kaasa aidanud soe talv, seega sai jaanuaris teha soklitöid ja ka paigaldada tänavakivid. „Saapad on mul üldiselt kogu aeg tolmused,” rääkis direktor Aet-Triin rõõmsalt, „aga ma ei keskendu sel aastal sellele, kas mu saba on valge või hall, kui objektilt tulen.”
Koostöö ehitusettevõttega on hea ja kõik on seni sujunud. Koosolekud, kus lepitakse töödes ja tegemistes kokku, analüüsitakse tehtut, antakse vastuseid ja arutatakse kõike ehitusega seonduvat, toimuvad iga kahe nädala tagant.
Koolihoone näeb välja juba väga ilus, värske valge fassaad ja uus punane katus paistavad kaugele. Aga kõige suurem muudatus Järvakandi kooli juures on see, et koolimaja on nüüd kahekorruseline senise kolme korruse asemel. “Algselt ei olnud üldse ette nähtud kolmanda korruse eemaldamist ning plaan oli maja jätta vanadesse mõõtudesse, aga üha enam sai selgeks, et taotletud raha ei ole piisav sellise projekti elluviimiseks,” rääkis Schumann.
Tegelikult on kooliprojektil olnud pikk ajalugu. Juba Järvakandi vald püüdis fassaaditööde hankeid läbi viia, aga juba siis oli näha, et päris niimoodi see välja ei tule, lisas Schumann. Pärast haldusreformi, kui Järvakandi vallast oli saanud Kehtna vald, vaadati projektile uuesti otsa. “Võtsime teema ette, kui olime ühinenud, ning avastasime, et olemasolev katus oli kehvas olukorras ja küttesüsteem päris vana ning polnud mõtet teha korda ainult viimistlus ja jätta siis katus ja küttesüsteem halba seisukorda,” selgitas Schumann projekti suurt mahtu.

Kehtna vald lisas pool miljonit

Rahastus saadi Innove kaudu ja kuna sealt saadud toetuse üks põhieesmärke on pinna optimeerimine, otsustatigi kolmas korrus maha võtta. “See küll töid odavamaks ei teinud, aga edaspidi vähenevad kooli ülalpidamiskulud, sest ligi 500 ruutmeetrit pinda on vähem,” lisas valla ehitusspetsialist. Esialgu oli projekti omaosaluseks arvestatud 15%, nüüd on kulud peaaegu pooleks. Innovest tuli toetust veidi alla 700 000 euro ja eelmise aasta suvel otsustas Kehtna vallavolikogu lisada 500 000 eurot, et hoone tervikuna korda teha.
Ruumipuudust direktor ei karda, kuna varasema keskkooli asemel on Järvakandi kool 2015. aasta sügisest põhikool ja õpilaste arv on selle võrra langenud. Täna õpib koolis 109 õpilast. Ühe korruse ja viie klassiruumi võrra väiksem hoone on projekteeritud ruumiprogrammist lähtuvalt. Koolimaja on saanud uue sissepääsu ja fuajee, mida varem ei olnud. Garderoobid, mis varem asusid keldris, on toodud esimesele korrusele. Oluline on kindlasti ka see, et koolimaja esimene korrus on kohandatud nii, et seal oleks võimalik liikuda liikumispuudega inimesel. Ka maja sissepääs on maapinnaga samal tasandil.
Teisele korrusele pääsemine lahendatakse tulevikus trepironijaga ja ehitatud on inva-WC. “Hetkel ei õpi koolis puudega lapsi, aga selle projektiga tagame valmiduse ja kui on tarvilik, siis tuleme selle teema juurde tagasi,” ütles Schumann.
Kohe garderoobide kõrvale tuleb kooli raamatukogu ja edasi on juba klassiruumid ning väike aula. Esimese korruse klassiruumid on identsed, 32-34 ruutmeetrit kahe suure aknaga ja arvestatud 15-17 õpilasele. Eraldi sisearhitekti ei ole selle projekti puhul kasutatud.
“Värvilahendustes oleme kaasanud kolleege ja kõik on klass klassi haaval läbi arutatud. See kõik on väga ruumikeskne olnud, kes kuhu mida tahab. Kui kõrgele tulevad tahvlid, projektorid, õppevahendid. Kõik, kes on tahtnud, on saanud oma klassi osas sõna sekka öelda,” rääkis direktor Aet-Triin. Kokku on kasutatud seitset-kaheksat erinevat värvitooni, sealhulgas kaht disainvärvi – roheline ja kollane.
Tööd koolimaja renoveerimisel on jaotatud nii, et Hans-Jürgen Schumann on keskendunud üld- ja tehnoküsimustele ja kooli direktor sisekujundusele. Seni ei ole selle projekti juures ette tulnud, et seda või teist asja ei saa. Selle asemel on otsitud lahendusi, kuidas saab. Üllatusmomente on ette tulnud nii suure objekti puhul vähe. „Kõige ettevaatlikum oli lammutamise osa, seal olid mõned üllatused, aga saime õigel hetkel jaole,” jutustas direktor Aet-Triin.
„Tegemist on projekteerimis-ehitushankega ning siin projekteeritakse ja ehitatakse paralleelselt,” ütles Schumann ja lisas, et see on kooli jaoks selles olukorras parem. „Midagi marginaalset juhtunud ei ole vaatamata sellele, et projekt on tegevuse käigus muutunud. Kaasa aitab ka kindlasti tihe suhtlus ja koostöö ehitajaga,” lisas direktor.
Vasnu rääkis, et tööde teostamisel on ehitaja keskendunud sellele, et see, mis jääb seina taha või millegi alla, peab olema tehtud korralikult ja tähelepanelikult. Seda, mis jääb välja, saab hiljem lihtsamini ümber teha või parandada.
„Seal, kus saab, säilitame ikka vana, küsimus on siiski eelarves ka. Pole mõtet kõiki ka vahetada,” ütles Schumann ja tõi näiteks, et kui hoone vanemas osas ei õnnestunud vana põrandat säilitada, siis uuemas osas on kogu põrand säilinud, praeguseks lihvitud ja lakitud ning näeb ilus ja hele välja.

Uus ventilatsioon ja valgustus

Teisel korrusel on aineklassid, õpetajate tuba, direktori kabinet, sekretäri tuba ja lisaks miniköök õpetajatele. Selles majaosas jäid alles vanad radiaatorid, mis puhastati, ning vana, kuid taastatud põrandakatet sai samuti kolmes ruumis kasutada. Mitte küll päris korruse ulatuses, aga säilinud on ka võimalus kolmandal korrusel käia. “Kui õpilaste arv ikka väga suureks kasvab, on meil võimalus sinna tagasi kolida,” rääkis direktor rõõmsalt.
Kuigi maja fassaad on muutunud pikemaks, kui see on seni olnud, on siiski püütud maja arhitektuuriliselt vähe muuta. “Sain riigiarhiivist kinnituse, et maja arhitektiks oli Anton Lembit Soans,” rääkis direktor uhkusega.
Hoone optimeerimine oli projekti üks osa ja teine osa on sisekliima parandamine. Kogu maja saab uue elektrisüsteemi ja tsentraalse ventilatsiooni. „Ilma ventilatsioonita on ruumid umbsed ja kui mõõta CO2 taset, siis on need näitajad tunni lõpuks päris hirmsad,” seletas Schumann, miks korralik ventilatsioon on vajalik. “Vendiga saab selle asja kontrolli alla ja see mõjub tervisele hästi,” lisas ta. Hetkel on suured ventilatsioonitorud kõik veel nähtaval, aga need kaetakse ripplagedega. “Meie palvel on ehitaja säilitanud kõrged laed seal, kus võimalik ning arvestanud kooli ajaloolist tausta,” lisas direktor Vasnu.
Lisaks saab kool uue ja kaasaegse valgustuslahenduse. Kõike, mis peab, on renoveerimisel arvestatud ja käsitletud kaasaegses võtmes ning kindlasti paraneb tänu sellele õpikeskond. Praegu veel tehakse kõikvõimalikke sisetöid täie hooga ning haljastustööd jäävad veel kevadesse, aga uue õppeaasta saavad õpilased vastu võtta juba uues renoveeritud koolimajas. Paraku ei soosi põhikoolivõrgu korrastamise programm võimlate renoveerimist ja kooli võimla jääb hetkel nii nagu on tulevikuvõimalusi ootama.
“Hästi põnev on olnud,” võttis direktor Aet-Triin Vastu toimuva kokku. „Kui hakati põrandaid lihvima ja tekkis juba mingi värv, tulid uued radikad ning hakkas juba midagi kujunema, tundsin kohe, kuidas see kõik naeratama paneb ja tekib teine tunne.”

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised