spot_img
1.1 C
Rapla
Kolmapäev, 8 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
ArtikkelMärjamaa ja Rapla raamatukogud tegid kokkuvõtte lõppenud aastast

Märjamaa ja Rapla raamatukogud tegid kokkuvõtte lõppenud aastast

Helerin Väronen

Kui palju eelmisel, eesti keelele pühendatud aastal külastati raamatukogu, mida kõige meelsamini loeti, millistel sündmustel käidi ja millised on selle aasta plaanid? Mitme harukoguga Märjamaa ja Rapla raamatukogu on valmis saanud oma kokkuvõtte.

Alates eelmisest aastast on Märjamaa valla raamatukoguga liidetud Kivi-Vigala ja Vana-Vigala raamatukogu. Seega on Märjamaa raamatukogul kokku kaheksa haruraamatukogu.
Kuigi elanike vähenemine raamatukogu teeninduspiirkonnas mõjutab üldjuhul ka lugejate, laenutuste ja külastuste arvu, suurenesid vaatamata elanike arvu vähenemisele 78 võrra peaaegu kõik põhinäitajad Laukna, Sipa, Teenuse, Valgu, Varbola haruraamatukogudes. Teistes raamatukogudes jäid näitajad stabiilseks või vähenesid vähesel määral.
Raamatukogu direktor Ede Talistu tõi välja, et laenutuste ja külastuste arvule mõjus positiivselt komplekteerimiskulude kasv, mis võimaldasid rohkem soetada uudiskirjandust ja perioodikat. Märjamaa valla elanikest kasutas 2019. a raamatukogu teenuseid 38,86% (2980) elanikest, neist lapsi oli 30,67% (914).
Eesti keele aastat ning laulu- ja tantsupeo juubeliaastat tähistasid kõik valla raamatukogud ürituste, näituste ja väljapanekutega. Valik näitustest: Lennart Mere näitus „Veelinnurahvas“, lugemisele pühendatud fotokonkursi „Loetud hetked“ tööde näitus, „Laulu- ja tantsupeo ootuses“, raamatunäitused „Murded – eesti keele rikkus“ ja „Valik murdetekste“, Tiiu Tepandi koostatud fotonäitus „Marie Under 135“, Eesti Panga muuseumi rändnäitus „Eesti raha margast kroonini“.
Kirjandustuur „Sõnaränd“ peatus Märjamaa raamatukogus ja Kivi-Vigala haruraamatukogus, külalisteks olid Katrin Väli, Kai-Mai Olbri, Ann Alari ja Igor Kotjuh. Lugejatega käisid veel kohtumas kirjanikud Antri Saar, Heli Künnapas, Helga Nõu, Heli Reichardt. Oma uudisteoseid esitlesid Anna-Kristiina Pae, Arvo Valton, Kaja Kallas, Marko Mihkelson, Ülo Vooglaid, Raivo Kask, Elo Selirand. Rohke osavõtuga oli raamatu „Märjamaa 650“ II osa esitlus (koostajad Jürgen Kusmin, Tõnu Mesila, Jaanus Kiili, Martin Andreller).
Märjamaa valla raamatukoguhoidjate kohta lisas Talistu, et nad on tublid tutvustama oma piirkonna ajalugu ja kirjandusega seotud paiku. Näiteks Vana-Vigala haruraamatukogus võeti vastu vabariiklikust loodussõprade laagrist osavõtjaid, kes soovisid tutvuda Vigala raudteejaama ajalooga. Huvilisi viidi ka Mihkel Aitsami raamatu „Hiislari tütar“ radadele. Raamatukogud tutvustavad kohalikke kultuuri-, spordi-, kunsti- jm valdkondades silmapaistvate isikute loomingut või saavutusi.
Lastele ja noortele viidi läbi lugemishuvi ja lugemisharjumusi arendavaid programme (nt „Loeme koos“, „Suvelugemine“, „Lugemisisu“) ning programmidega jätkatakse käesoleval aastal. Võeti osa nii maakondlikest kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatavatest konkurssidest. Korraldati ettelugemisi, mitmesuguseid jutuhommikuid ja -õhtuid (ka täiskasvanutele). Koostöös rahvamajade, koolide ja lasteaedadega tähistati erinevaid tähtpäevi (nt emakeelepäev, rahvusvaheline muusikapäev, Põhjamaade kirjanduse nädal, rahvakalendri tähtpäevad jne).
2020. aasta on kultuuriministeerium kuulutanud digikultuuri aastaks ja Rahvakultuuri Keskus rahvajutuaastaks, nii et need teemad saavad kajastatud ka raamatukogude tegevustes. Nii mõnedki kokkulepped huvitavateks kohtumisteks on selleks aastaks juba sõlmitud, nii et Märjamaa valla raamatukogud ootavad külla!

—–

Märjamaa valla lugejate poolt enim laenutatud teosed

Audrey Carlan “Kalendritüdruk” (sari), Jeff Kinney “Ühe äpardi päevik” (sari), Helen Pollard “Väike Prantsuse külalistemaja” (sari), Andrus Kivirähk „Rehepapp” ja Eha Veem “Leskede klubi”. Kümne loetuima raamatu hulgas on ka Vigala ja Velise juurtega Elo Seliranna teos “…kes pole kunagi söönud homaari”, mille ta on välja andnud Aliis Jõe pseudonüümi all.
Lastekirjanduse laenutuste tipus troonivad soovitusliku kirjanduse laenutused, näiteks Piret Raud “Tobias ja teine B”, Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar”, Eno Raud “Kalevipoeg”. Selle põhjal laste lemmikraamatute kohta järeldusi teha ei saa.

—–

Rapla keskraamatukogu teenuseid kasutas eelmisel aastal Rapla linnas 3265 inimest, Alu, Hagudi ja Kodila haruraamatukogudes 771. Raamatukogu teenuste kasutajad oli kokku 4036 inimest, mis on 44% teeninduspiirkonna elanikest (30 inimest enam kui 2018. aastal). Raamatukogu teenuseid kasutavad peale Raplamaa elanike ka Rapla gümnaasiumi vahetusõpilased Itaaliast ja Saksamaalt, lugejad, kes elavad Kosel, Sakus, Tallinnas, aga käivad Raplasse tööle või kooli (täiskasvanute gümnaasium). Kasutajatest ligi tuhat olid lapsed (eelkooliealised kuni 16aastased) ja neid oli 21 võrra suurem kui 2018. aastal. Raamatukogu külastusi oli aastas kokku 57000.
Rapla Keskraamatukogu direktori Õie Paaslepa sõnul annab raamatute laenutusele tõuke, kui selle põhjal valmib film, näitena võib tuua Tammsaare „Tõde ja õigus”. Suur mõju on ka meedial, eriti televisioonis reklaamitud raamatutel. Huvi tekitavad ka raamatute esitlused ja kirjanikega kohtumised. Märkimisväärne osa raamatu valimisel on ka raamatukogutöötajate ja lugejate soovitustel. Raplas viiakse kolmandat aastat läbi kord kuus toimuvat kirjandusüritust täiskasvanutele „Teetund raamatuga“ ning teist aastat toimus raamatunäitus lastele „Lugeja soovitab”, kus Rapla Kesklinna kooli 6A klassi õpilastele toimus raamatunäitust tutvustav tund.
Uute väljakutsetena 2019. aastal olid väikelastele suunatud „Pipi pannkoogihommik” ja jõuluhommikud. Tagasiside lasteaia õppealajuhatajalt oli, et lasteaed soovib meelsasti osaleda oma rühmadega taolistel üritustel ka edaspidi.
Lastele ja noortele olid suunatud ka mitmed kohtumised. Alu ja Rapla algklasside lapsed kohtusid kirjanik Ilmar Trulliga. Kirjutamisest ja tööst Uus-Meremaal käis rääkimas Raplast pärist Ene Sepp. Prantsusmaal elava Koidu Ferreira fantaasiaraamatute sari „Domineeriv värv“ on lausa nii populaarne, et temaga kohtumisele tuldi ka Lõuna-Eestist. Animafilmipäevadel valmisid Rao Heidmetsa juhendamisel Alu ja Kodila piirkonna lastel 7 lühifilmi. Sarnaseid filmipäevi tahaks raamatukogu korraldada ka sel aastal ja haarata kaasa teisigi Raplamaa piirkondi.
Viiendat hooaega toimund Netikirjariinis osales eelmisel aastal 39 võistkonda maakonna 11 koolist.
Traditsiooniks kujunenud suvelugemine toimus aga pisut teistmoodi. Kõik raamatukogud tegid kirjanduse valiku ise vastavalt oma raamatukogu võimalustele. Esmakordselt ei toimunud ühist maakondlikku lõpuüritust, vaid tublimatele lugejatele toimusid väljasõidud valdade kaupa.
Toimus traditsiooniline üleriigiline kirjandusmäng 3.-4. klassidele, mille algatas sel hooajal lastekirjanduse keskus. Üle-eestilisel ettelugemise võistlusel “Heal meelel ja ilusal keelel” osales Rapla maakonna eelvoorus 25 õpilast Rapla, Kohila, Märjamaa, Vana- Vigala, Kaiu ja Kivi- Vigala koolidest.
Täiskasvanutele toimusid samuti mitmed raamatuesitlused: Ülo Vooglaid „ Elanikust kodanikuks, Kaja Kallas „MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis“, Mari Tammar „Hundihüüdja“, Arno Pavel “Uazikuga Ukrainat avastamas”, Kirjastuse Se&JS mälestuste kogumik „Lendurijutud“ jne.
Emakeelepäeva tähistati raamatukogus Ilmar Tomuski ettekandega “Eesti keel kui riigikeel”.
Seitsmendat hooaega toimusid „Luulelõunad“.
Raamatukogupäevi tähistati mitme üritusega, millest üks oli „Tuntud inimene raamatukogus“, kui Raplas teenindas lugejaid muusik Vaiko Eplik ja korvpallur Indrek Kajupank ning Alu raamatukogus Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson. Üle-eestilist tähelepanu pälvis oktoobrikuus toimunud kohtumine tuntud Soome kirjaniku Antti Tuuriga.
Aasta lõppu jäi traditsiooniline koduloopäev, mis toimus kümnendat korda ja kandis pealkirja „Raplamaa maitsed”. Esinesid meie maakonnaga seotud toiduspetsialistid Ants Uustalu ja Mari-Liis Ilover. Liivi Miil Sillaotsa talumuuseumist rääkis kartulivorstide valmistamisest.
Oma kogude tutvustamiseks korraldas raamatukogu 158 üritust, millest Raplas toimus 95. Üritustel osales kokku 5057 inimest, neist Raplas 4410.
Kahel korral aastas korraldati raamatukohvikut, mille ajal müüdi raamatukogus olevate raamatute üleliigseid eksemplare. Märkimist väärib elanike mälestuste kogumine, meie lähiajaloo talletamine. Eelmisel aastal toodi rohkesti koduloolisi materjale (fotod, diapositiivid jm), mida raamatukogus digitaliseeriti. Võimalusel ja tooja soovi korral said koduloolisi materjale toonud inimesed omale digitaliseeritud fotokogu.
Raamatukogudes juhendavad raamatukoguhoidjad kasutajaid e-riigi teenuste kasutamisel. Palju tehti toiminguid ID-kaardiga – e-teenused, digiallkirjastamine. E-teenuste kasutamisel vajasid eakamad inimesed rohkem abi ning juhendamist. Kasutajakoolitusi viidi läbi 302 ja neil osales 1003 inimest.
Näitusi ja väljapanekuid oli aastas kokku 93, millest Raplas 58. Eelmisel aastal tähistasid kõik Rapla valla raamatukogud Uku Masingu 110. sünniaastat raamatunäitustega, mitu väljapanekut oli seotud laulu- ja tantsupeo juubeliaastaga. Suuremaid kunstinäitusi sai vaadata Raplas ja Alus.
Raamatukogud teevad koostööd lasteaedade, koolide, Rapla hooldekoduga, kolmanda sektoriga. Raplas käib teraapiakoer 2 korda kuus kolmandat hooaega.
Rapla keskraamatukogu koosseisu kuulusid 2019. aastal Kuusiku välisteeninduspunkt, Alu, Hagudi ja Kodila haruraamatukogu. Eraldi töötasid Juuru, Järlepa, Kabala, Kaiu, Kuimetsa, Purku, Raikküla, Vahastu raamatukogu. Nende raamatukogude statistilised näitajad on maakonna raamatukogu arvestuses. Alates 1. jaanuarist 2020 on kõik raamatukogud ühise juhtimise all.
„Ühise asutusena plaanime sisse viia tuleval aastal mõned muudatused, samas seisame selle eest, et lugejad saaksid ka edaspidi oma kodukandist raamatuid laenutada ja tarbida muid raamatukoguteenuseid. Käesoleval aastal vaatame ühiselt, mida saab tulevikus otstarbekamalt teha. Päevakorras on ka Juuru raamatukogu uute ruumide renoveerimine.
Erasmus+ ja regionaalse kultuuritegevuse toetusprogrammist saadud toetusega on Rapla keskraamatukogu viiel töötajal võimalus septembri lõpus sõita Taani Aarhusi raamatukokku tutvuma sealase raamatukogu tööga,“ sõnas Paaslepp. Selle aasta aprillis on plaanis tähistada Milvi Panga 75. sünnipäeva ning loodetakse, et koostöö teraapiakoerte ühinguga jätkub, sest nõudlus on olemas.

—-

Enim laenutatud raamatud

Rapla keskraamatukogu: Triin Pehki „Minu Sidney”, Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud”, Erik Valeuri „Mees majakas”, Aliis Jõe „Viimane laev”, Robert Brynza „Mustjas vesi”, Mari Tammari „Hundihüüdja”.
Lasteraamatutest olid populaarseimaid Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed”, Jaanus Vaiksoo „Neli hommikut ja üks õhtu”, Asa Larssoni ”Loitsusau” (Pax sari).
Alu raamatukogu: Jesper Parve „Mees“, Helen Pollardi „Väike Prantsuse külalismaja“ (sari). Lasteraamatutest Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed” ja Rachel Renee Russelli „Luuseri päevik“ (sari).
Hagudi raamatukogu: Sandra Peetsi „Minu Egiptus“, Eha Veemi „Leskede klubi“. Lasteraamatutest Jeff Kinnedy „Ühe äpardi päevik“ ja Astrid Reinla „Pätu“.
Kodila raamatukogu: Michelle Obama „Minu Lugu.“

—-

Ülevaade kõigist maakonna raamatukogudest kokku

Maakonnas on 18 üldkasutatavat raamatukogu ja 11 haruraamatukogu. 2019. aastal kasutas raamatukogude teenuseid 37,1 % Raplamaa elanikest. Raamatukogu külastatakse aastas keskmiselt 6,1 korda ja laenutatakse 9,1 teavikut.
2019. aasta lõpul alustati maakonnasisese projektiga „Raamatud liikuma“. Raamatukogude vahelise laenutuse (RVL) ringi pikkuseks on 120 kilomeetrit, alustatakse Raplast ja läbitakse 11 raamatukogu. Plaan on ring käima panna kord kuus, teavikuid saab tellida Raplast või marsruudile jäävast raamatukogust.
Koduteenindust teeb maakonnas 19 raamatukogu. Teenusteks on teavikute laenutamine, suurenenud on ajakirjanduse laenutamine, kuid vastatakse ka infopäringutele ja antakse infotehnoloogilist abi. Maaraamatukogud toovad välja, et iga aastaga on koduteeninduse vajadus suurenenud, kuna elanikkond vananeb.
2019. aastal korraldati maakonna raamatukogudes 526 üritust, 592 näitust ja väljapanekut. Üritustel osales 12252 inimest, mis on 9 % vähem kui eelmisel aastal.
Raamatukogud toimivad kogukonna kooskäimise paigana, kus käib koos külaaktiiv. Hageri raamatukogu on välja toonud, et kord kuus saavad raamatukogus kokku piirkonna eakad. Kohila raamatukogu võttis osa „Teeme ära“ talgupäevast – järgides talgukevade üleskutset meisterdada oma kogukonnale õueraamatukogu, avati maikuus raamatukogu ees Õueraamatukogu.
Raamatukogud pakuvad kogukonna kunstnikele, hobikunstnikele, käsitöölistele ja kollektsionääridele näitusepindu.
2019. aastal sai raamatukogudes hääletada valla kaasava eelarve ettepanekute poolt. Märgitakse, et vajalik info liigub läbi raamatukogu vallast külla ja ka vastupidi. Raamatukogu on külas valla „käepikendus“. Koostöös omavalitsustega korraldasid valla keskraamatukogud vastuvõtte beebidele koos vanematega, kus anti üle meene ning raamat “Pisike puu”.
Raamatukogud teevad koostööd kolmanda sektoriga – kohaliku MTÜ või seltsiga. Näiteks Kabala raamatukogu juures on kirjanduse- ja käsitööseltsing, koostööd tehti MTÜ Kappeli Küladega ja Jalase Haridusseltsiga. Sipa haruraamatukogu on Sipa Naisseltsi kokkusaamise kohaks, Purku raamatukogu teeb koostööd MTÜ Purculiga, Eesti Huumorimuuseumiga jne.
Raamatukogud koguvad elanike mälestusi ja pakuvad inimestele võimalust koduloolise materjali hoidmiseks ja säilitamiseks. Näiteks on Kaiu raamatukogus hoiul Kaiu naisrühma meened ja tänukirjad. Lelle raamatukogu säilitab endise Lelle kooli arhiivi, arhiveerib kohalike elanike tunnustusi (erinevad medalid, karikad, aukirjad), kogub kohalike sündmuste teadete ja kuulutusi jpm.
2019. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 218 rühmakoolitust 2318 inimesele ja 867 individuaalkoolitust 1097 osalejale. Raamatukogudes tehtava kasutajakoolituse vajalikkus kasvab, kuna enamik riigi- ja erasektori teenustest on kättesaadavad e-keskkonnas.
2020. aastal jätkab Rapla keskraamatukogu maakondlike projektide osas oma traditsioonilisi tegevusi: netikirjariini ja suvelugemise projekti koordineerimist, koduloopäeva korraldamist jm. Lastele suunatud projekt “Mina näen nii” on taas kavas ja sel aastal pakutakse selle tulemusena raamatukogude külastajatele kirjandusega lõimitud kunstinäitust Rapla, Märjamaa, Kohila, Kehtna, Järvakandi raamatukogudes. Tegeletakse ka Lastekirjanduse Keskuse poolt pakutud Ilon Wiklandi kohvernäituse “Pikk-pikk teekond” korraldamisega, mis jõuab Raplamaale oktoobrikuus.
Üha enam kasvab erinevate kõrvalteenuste osa raamatukogudes ning oluliseks muutub raamatukogu ruum kui teenus. Kasvav trend on, et inimesed kasutavad raamatukogu (kaug)töökohana. See eeldab kaasaegse sisustusega ja hea tehnilise tasemega raamatukoguruume, kuid tänaste raamatukogude füüsiline keskkond ei ole selliste teenuste osutamiseks piisavalt atraktiivne.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused