19.4 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Päästame Eesti metsad!

Ester Kangur, Raplamaa Loodushoiu MTÜ

21. märtsil kell 12 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul rahvaalgatuslik ühismeeleavaldus „Päästame Eesti metsad!“, mille eesmärk on nõuda senise metsapoliitika muutmist.

Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Metsaseadus, looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus ja säästva arengu seadus peaksid tagama põhiseaduse mõtte realiseerumise praktikas, kuid pole seda paraku teinud.
Aastate jooksul on teadlased, kodanikuühendused, huvigrupid ja riigikontroll osutanud sellele, et Eesti metsi majandatakse viisil, mis ohustab looduse elurikkust, riivab inimeste õiglustunnet ja vähendab meie tulevast heaolu.
Kui vaadata lähiaastatel metsanduspoliitikas toimunut, siis on otsused kõike muud kui loodust säästvad.
Juba 2016. aasta detsembris andsid kultuuritegelased ja teadlased Eesti presidendile, Riigikogule, tollasele keskkonnaministrile Marko Pomerantsile ja justiitsministrile Urmas Reinsalule üle avaliku kirja, millega nõudsid uue metsaseaduse tagasilükkamist, kuna see paneb tõsise löögi alla meie kuusikud ja süvendab veelgi praeguse intensiivse metsamajandamisega kaasnevaid ohte. Teiste hulgas avaldasid oma toetust Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelson, Hasso Krull, Leelo Tungal, Märt Avandi, Fred Jüssi, Mati Kaal, Juhan Kivirähk, Tõnis Mägi, Marten Kuningas, Jalmar Vabarna, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür, Ivo Uukkivi, Veiko Õunpuu ja paljud teised avaliku elu tegelased.
2017. aasta juunis võeti Riigikogus vastu metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus, mille tulemusel langetati kuusikute raievanust 60–70 aastani varasema 80 aasta asemel.
Sama aasta detsembris toimus keskkonnaministeeriumi ees ja Toompeal „Meeleavardus“. Keskkonnaministeeriumile anti üle rahva „Lootuse auhind 2018“. Korraldaja MTÜ Eesti Metsa Abiks sõnum oli, et armastatud lauljad annaksid metsale oma hääle. Hääl läheb südamesse, laulusõnal on võim. Esinesid Tõnis Mägi, Jaak Johanson, Triinu Taul, Marek Strandberg, Indrek Vainu jt. Kõigi hinges valitses suur lootus, et metsa edasises arengukavas tehakse muudatusi loodust säästvatel alustel.
2018. aastal koguti petitsiooniga „Lageraied ajalukku!“ üle kogu Eesti ligi 4000 allkirja ja eelmise aasta septembris käsitleti kollektiivset pöördumist Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil.
Ent vaatamata keskkonnaorganisatsioonide ja rahva pingutustele, on domineerima jäänud jõuline tööstuslik metsapoliitika. Praegused võimuesindajad ignoreerivad siiani rahvast, võttes vastu majanduslikke huvisid järgivaid, mitte keskkonnasäästlikke otsuseid.
Üllataval kombel meenub siinkohal positiivne näide hoopis nõukogude ajast, mil rahvas suutis oma tahte maksma panna. Mäletatavasti leidis 1987. aastal aset protest fosforiidikaevanduste vastu „Ei fosforiidile!“, ühtlasi kõlas ühislaul „Ei ole üksi ükski maa“. Tollane Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis kuulda looduskaitsjaid ja loomeinimesi, kelle hulgas olid ka luuletaja Hando Runnel ja praegune kultuuriminister Tõnis Lukas. Vastu võeti otsus, mille järgi ei tohtinud fosforiidikaevandamisega alustada enne, kui selle kahjulikud keskkonnamõjud pole selgunud. Lõpuks tehti Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogule ettepanek lükata kaevandamisküsimus uude aastatuhandesse.
Samuti mäletan, et 2010. aastal koguti allkirju Nabala kaevanduse vastu ja Urmas Sisask kirjutas selleks puhuks „Tuhala Nõiakaevu loitsu“, mida esitasid ühislauluna tuntud artistid. Ja kaevandama pole seni hakatud.
Mis toimub aga praegu? Juba pikemat aega käib ajaleheveergudel ja teleekraanil sõnasõda, kord avaldavad arvamust looduskaitsjad, siis jälle metsatöösturid – kompromissi pole seni leitud. Eelmise aasta septembris kirjutasid ajalehed, et keskkonnaagentuur avaldas esimesed kolm peatükki värskest kogumikust „Mets 2018“. Uuringust selgub, et Eesti raiemahud on saavutanud 19 aasta maksimumi ja raieliikide lõikes domineerib jätkuvalt lageraie. Seega oleks viimane aeg häirekella lasta! Aga ei, möödub mitu kuud ja käesoleva aasta veebruaris näeb ilmavalgust Cambridge’i ülikooli ja keskkonnaagentuuri raport, mille järgi ei pea Eesti metsade raiemahtu kliimaeesmärkide täitmiseks vähendama – aasta keskmiseks raiemahuks pakutakse 10–12 miljonit tihumeetrit. Kõik on justkui kõige paremas korras ja metsapoliitikat polegi vaja muuta!
Rahvas aga ei anna alla, sest kaalul on väga palju. Lageraieid peab jõuliselt piirama, lageraiuda ei tohi looduskaitsealadel, rahvusparkides ja kogukondliku väärtusega metsades, tulevik peab kuuluma jätkusuutlikumale, loodus- ja inimsõbralikumale raieviisile, kõigis metsades tuleb lindude pesitsusajal 15. aprillist 15. juunini kehtestada raierahu, metsanduse arengukava 2021–2030 prioriteediks tuleb seada elurikkuse säilitamine ja mõistuspärane metsamajandus.
Kogukonnaliikumine on saanud tuule tiibadesse ka Rapla maakonnas. Vaid kuu aega tagasi loodud Raplamaa Loodushoiu MTÜ panustab juba aktiivselt looduskaitsesse. Petitsioonile „Märjamaa lauluväljaku metsa lageraie peatamine“ on praeguseks alla kirjutanud 316 inimest, neist 125 Märjamaa valla inimesed.
Samal ajal ütlevad kohalikud elanikud „Ei Härgla lubjakivikarjäärile!“ ja kutsuvad seoses planeeritava karjääriga üles osalema Juuru rahvamajas aset leidval keskkonnamõjude hindamise avalikul arutelul, et anda oma hääl endi ja oma laste inimväärse tuleviku eest.
Niisiis – üheskoos tegutsedes saame ärgitada poliitikuid sisulisi muudatusi ette võtma, et tunneksime ka tulevikus uhkust meie ühiste loodusvarade üle. Et metsa tähtsus inimeste elus ei kaoks! Just see mõte toodi välja hiljutisel Euroopa Komisjonis toimunud metsanäitusel „Euroopa metsad, Euroopa elud“, kus Eestit esindasid hingedeaja pidustused Raplamaal Paluküla hiiemäel.

Raplamaa Loodushoiu MTÜ kutsub 21. märtsil kell 12 Tallinnasse Vabaduse väljakule ühismeeleavaldusele „Päästame Eesti metsad!“ kõiki, kes soovivad Eesti metsade ja maa kaitseks toetust avaldada.

Samuti ootab Raplamaa Loodushoiu MTÜ oma ridadesse uusi aktiivseid liikmeid, kirjutades meiliaadressil: [email protected]; ja/või ühinedes meiega Facebookis: Raplamaa Loodushoiu MTÜ @raplamaaloodushoid.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised