14.4 C
Rapla
Reede, 7 okt. 2022
spot_imgspot_img

Rapla tervisekeskus piirab plaanilisi visiite

Katri Reinsalu

Seoses eriolukorraga on Rapla tervisekeskus peatanud plaanilised visiidid. Erandiks on terved imikud, keda võetakse koos terve saatjaga vastu keskuse ülemisel korrusel, n-ö puhtas tsoonis, et imikuid mõõta, kaaluda ja vaktsineerida.

“Rapla tervisekeskuse töökorraldus on dünaamiline, sõltuvalt sellest, kuidas koroonaviiruse levik ja meie töökoormus ajas muutub. Hetkel üritame võimalikult palju ülemiste hingamisteede ja muude sümptomitega patsiente telefoni teel nõustada ning see õnnestub enamikul juhtudel täpselt sama hästi kui füüsilisel visiidil,” selgitas Rapla tervisekeskuse perearst Andres Lasn.
Ta lisas, et telefonijärjekord ei ole pikk, aga uue majasisese korra tõttu ei pääse mitte keegi otse oma arstiga rääkima. “Teie kõne võtab vastu mõni meie tublidest pereõdedest, kes suure tõenäosusega lahendab teie probleemi enne, kui te üldse arstiga rääkimist vajate. Sellest lähtuvalt olge valmis, et peate meie pereõdedele oma probleemi olemust avama,” rääkis Lasn.
Samas on selge, et kõiki terviseprobleeme ei saa telefoni teel lahendada. Lasn selgitas, et tervisekeskusesse kutsutakse kohale need patsiendid, kes vajavad mingil põhjusel läbivaatust või vereanalüüse.
“Lepime iga visiidi ja selle täpse logistika patsiendi või tema esindajaga telefoni teel eraldi kokku. Nakkuse leviku tõkestamiseks ei pääse Rapla tervisekeskusesse sisse mitte keegi, kellel ei ole selleks eelnevat kokkulepet. Nii äärmuslik meede on kasutusel, et kaitsta meie töötajaid ja ka kohapeale tulevaid patsiente koroonaviiruse eest,” rääkis Lasn.
Ka retsepte pikendatakse telefoni teel. “Retseptide pikendamiseks vajavad arstid sinu ravimitest täielikku ülevaadet, mistõttu koosta enne retsepti pikendamise soovi nimekiri oma ravimitest, nende annustest ja manustamise sagedusest. Rapla tervisekeskus pikendab erandkorras ja tasuta ka meie keskuse nimistu väliste ja kindlustamata isikute retsepte, v.a unerohud, rahustid, opioidid ja muud sõltuvust tekitava ja kuritarvitamise potentsiaaliga ravimid,” ütles Lasn.
Patsiendid, kes vajavad oma tervisliku seisundi tõttu korduvaid protseduure või perioodilist tervisenäitajate mõõtmist, peavad selleks eelnevalt telefoni teel aja kokku leppima. Hetkel ei toimu aga nende patsientide vastuvõttu, kes peavad vähemalt korra aastas käima profülaktilisi analüüse andmas. Nende teostamiseks on aega terve aasta.
Keeruline on olukord ka tervisetõenditega. Riikliku eriolukorra lahenemiseni on tervisetõendite väljastamine Rapla tervisekeskuses piiratud. Lasn tõi välja, et politsei- ja piirivalveamet pikendab automaatselt 16. märtsi ja 31. mai vahel aeguvate relvalubade kehtivusaega. “Mootorsõiduki juhi tervisetõendi automaatse pikendamise osas puudub käesoleval ajahetkel ametlik informatsioon. Soovitan silma peal hoida maanteeameti koduleheküljel mnt.ee, kus avaldatakse kohe värskeim informatsioon, kui see selgub,” ütles Lasn.

Rapla tervisekeskuse perearst Andres Lasn vastab koroonaviirusega seotud korduma kippuvatele küsimustele.

Millised on koroonaviiruse haigussümptomid?
Koroonaviirus põhjustab sarnaselt teiste ülemiste hingamisteede viirustega kõige sagedamini palavikku, köha ja üldist väsimustunnet. Lisaks võib esineda ka nohu, kurgu- ja/või kõrvavalu, harvem võib koroonaviirus kulgeda ilma hingamisteede nähtudeta, näiteks kõhulahtisusena. Haiguse harvadel juhtudel võivad koroonaviirusest tingitud haigusnähud alates 7.-8. haigestumise päevast süveneda, näiteks võib tekkida õhupuudus ja hingamisraskused.

Millal haigussümptomid tavaliselt tekivad?
Siin on iga inimene erinev, mõnel võib haigus välja lüüa kohe esimesel päeval pärast nakatumist, teistel aga hiljem. Praegu on leitud, et umbes pooltel tekivad koroonaviiruse sümptomid 5 päeva pärast nakatumist ja peaaegu kõikidel teistel kuni 2 nädala jooksul. See asjaolu teebki nakkuse leviku piiramise väga keeruliseks, kuna haigusnähtude puudumise ajal võib inimene juba koroonaviirust levitada.

Kas kergete haigusnähtudega inimene on ka nakkusohtlik?
Jah, ka kergete haigusnähtudega inimene võib täpselt samamoodi koroonaviirust teistele edasi anda nagu väljendunud köha või muude sümptomitega raskemalt haige isik.

● Kas pean tulema testima, kui kahtlustan endal koroonaviirust?
Praegu on riik ette näinud, et testida peaks end laskma inimesed, kellel on mõni ülemiste hingamisteede haigussümptom ja ta kuulub riskirühma (eakad, krooniliste haigustega inimesed – hüpertooniatõbi, südame virvendusarütmia, diabeet jt).
Hetkel ei ole soovitatav kerge haiguse korral ringi liikuda, sh testimiseks, kuna testi tulemus ei mõjuta ravisoovitusi, küll aga tõstab teiste inimeste nakatumise riski. Kui sa ei ole kindel, kas peaksid end testida laskma, siis helista kõigepealt oma perearstikeskusesse ning sind juhendatakse vastavalt.

Mida saan teha, et kaitsta ennast ja oma lähedasi koroonaviiruse eest?
Koroonaviirus levib kõige paremini köhimise ja aevastamisega, mistõttu on äärmiselt tähtis hügieenireeglitest kinni pidada. Koroona leviku piiramiseks tuleb köhida või aevastada kas pabersalvrätti (ning see esimesel võimalusel ära visata) või küünarnukki. Võimalusel kasuta alati käte desinfitseerimiseks mõeldud vahendeid, pärast koju jõudmist pese kohe käsi seebi ja veega.
Lisaks on väga oluline piirata ebavajalikku liikumist ja oma sõprade ja muude lähedaste külastamist, et neile nakkust mitte koju viia. Kellel võimalik, soovitagu oma eakatel lähedastel püsida kodus ning viia neile ise vajalik toidupakk ja muu kraam ukse taha. Väljas viibides on mõistlik teisi inimesi kohelda kui potentsiaalseid koroonaviiruse nakkusekandjaid ning neist vähemalt 2 meetri kaugusele hoiduda. Näomaski ei pea avalikes ruumides niisama kandma, kui sul pole just köha.
Soovitatav on enda tööasjad ära teha kodus või leida ülemusega mõistlik lahendus, kui kodukontor ei ole võimalik.

Kui minu koroonatest on negatiivne, kas olen koroona eest kaitstud?
Negatiivne koroonatest ei anna kaitset koroonasse nakatumise eest. Koroonaviiruse läbipõdemine annab enamikele inimestele mingiks ajaks immuunsuse, kuigi on kirjeldatud ka üksikuid juhtumeid, kui inimene on teist korda nakatunud.

Kuidas saan ennast ravida, kui kahtlustan endal koroonaviirust?
Kerge haiguse puhul on vajalik ennast haigusnähtude ägenemise suhtes jälgida, tarvitada piisavalt vedelikku ja vastavalt vajadusele langetada palavikku. Nagu enne mainitud, võivad teatud juhtudel koroonaviirusest tingitud haigusnähud alates 7.-8. haigestumise päevast süveneda, mistõttu on eriti tähtis just sellel ajal oma tervist jälgida, eriti eakatel ja inimestel, kellel on mõni krooniline terviseseisund.

Milliseid ravimeid saan kasutada palaviku langetamiseks?
Palaviku langetamiseks on soovitatav esmavalikuna kasutada paratsetamooli, neeru- ja maksaprobleemideta täiskasvanud võivad seda võtta kuni 4000 mg ööpäevas (laste maksimaalne ööpäevane annus on kuni 60 mg/kg), 500 kuni 1000 mg ühekordse annusena. Praeguste andmete põhjal võib kasutada ka ibuprofeeni, kui paratsetamoolile on allergia või see preparaat ei sobi muudel põhjustel. Ibuprofeeni maksimaalne ööpäevane annus on kuni 3200 mg (lastel kuni 75 mg/kg), 400-800 mg ühekordse annusena. Ibuprofeeni ei pea oma raviskeemist ära jätma, kui sinu raviarst on selle sulle varem määranud.
Kui sa ei ole kindel, kuidas peaksid palavikku alandama ja ravimeid tarvitama, siis helista oma perearstikeskusesse. Kõik muud ravimeetodid, mis mõnikord uudistest läbi käivad, ei ole kahjuks tõestust leidnud. Kui midagi kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis üldiselt nii kahjuks ongi. Ennustajate, naturopaatide ja muude soolapuhujate poole ei maksaks samuti ravisoovituse saamiseks pöörduda.

Millal loetakse inimesed koroonaviirusest tervenenuks?
Hetkel on riik andnud juhised, et koroonaviirusest tervenenuks võib lugeda inimese, 1) kellel on sümptomite algusest möödas vähemalt 14 päeva ja 2) kellel ei ole 48 tundi olnud palavikku ja 3) kellel ei ole 24 tundi olnud muid sümptomeid. Koroonaviirusest terveks tunnistamiseks ei ole riik hetkel ette näinud kordustesti tegemist.

Kuidas on lood köhaga ja kui kaua võib see kesta pärast palaviku taandumist?
Köha on kõige tüütum ülemiste hingamisteede sümptom ning ta võib nii täiskasvanutel kui ka lastel pärast palaviku taandumist kesta 4 kuni 6 nädalat, harvem veelgi kauem. Ülemiste hingamisteede viirused põhjustavad köha kui organismi puhastava kaitserefleksi ülesärritamist. Tegemist on viirushaiguse järgse sündroomiga, kus organism vajab täielikuks taastumiseks rohkem aega. Selline köha on tavaliselt kuiv, tekib hooti ja suvalisel ajal ning võib olla üsna intensiivne, aga mida rohkem päevi edasi, seda tagasihoidlikumaks jääb. Viirushaiguse järgset köha ei ole üldiselt võimalik kuidagi ravida või selle kulgu lühendada, iga inimene taastub sellest eri kiirusega. Kõnealune köha ei vaja ka “igaks juhuks” kopsude üle kuulamist või niisama kiiritamist ehk kopsuröntgenit.

Mida teha, kui pereliige on ülemiste hingamisteede sümptomitega haige?
Kui vähegi võimalik, peaks haigestunud isik viibima eraldi ruumis ja kasutama eraldi WCd. Kui see ei ole võimalik, tuleb lihtsalt vältida haige isikuga samade söögiriistade jms muidu ühiste asjade kasutamist nii palju kui võimalik. Haige isiku tervist tuleb ägenemise suhtes jälgida, võimalusel pakkuda käte puhastamiseks vahendeid, samuti ei tohi ära unustada ise kätepesu pärast haige pereliikme eest hoolitsemist. Võimalusel peab terve pere jääma karantiini, et piirata viiruse levikut, aga võimaluse puudumisel peab poes käima ning muid toimetusi tegema ainult üks isik (kes kasutab kõiki võimalusi, et kodust väljas olles viiruse levikut peatada).

Kuhu saan oma tervisemurega pöörduda nädalavahetusel?
Rapla tervisekeskus (ja teised perearstikeskused) ei tööta nädalavahetusel. Nädalavahetusel helista oma tervisemurega esmalt perearstiabi infoliinile (avatud ööpäev läbi) 1220, ägeda tervisemure tekkimisel muidugi 112.
Eriolukorra kohta saab infot selleks loodud spetsiaalsel kõneliinil 1247.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised