13.1 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Tapmiste ja mõrvade arv on sel aastal kasvanud, üldine kuritegevuse tase on langenud

12. juunil edastas Justiitsministeerium pressiteate, milles tõi välja värske kuritegevuse statistika, mis näitab, et raskete vägivallakuritegude arv on Eestis 2020. aastal oluliselt kasvanud, mai lõpu seisuga oli vägivaldselt hukkunud 19 inimest. Samal ajal on aga üldine kuritegevuse tase langenud.

Justiitsminister Raivo Aeg selgitab, et võrreldes eelmise aastaga on tapmiste arv kasvanud enam kui kaks korda: „Eelmisel aastal hukkus samal ajal ehk esimese viie kuuga vägivalla tagajärjel kuus inimest ja terve 2019. aasta jooksul 25 inimest. Praegune trend näitab paraku, et 2020. aastal võime selle kurva statistilise näitaja ületada juba poole aastaga.“

Justiitsministri sõnul oli tapmiste puhul peamiselt tegemist olmetülidega, mis olid tekkinud
ühise alkoholitarvitamise käigus. Ühtlasi sõnab Aeg, et tapmiste statistika ei sisalda veel juunikuu andmeid ehk Lihulas toimunud tulistamist. „Võib ka öelda, et eriolukord seda trendi ei mõjutanud, tapmiste arv hakkas kasvama juba enne seda,“ lisas ta.

Kõiki kuritegusid kokku registreeriti aasta esimese viie kuuga 10 461 ehk 2% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Eriolukorras registreeriti kuritegusid lausa 20% vähem kui aasta varem samal perioodil. Eelmisel aastal oli see number 5003, hetkel 3985.

Aasta viie kuu kuritegevuse langus tuli peamiselt kehalise väärkohtlemise registreerimise 6% vähenemise tõttu. Kehalist väärkohtlemist lähisuhtes registreeriti kokku 1443, mis on 33 juhtumit
vähem kui eelmisel aastal.

Küberkuritegusid registreeriti 361 ehk 15% vähem kui eelmisel aastal. Justiitsministri sõnul oli alguses õhus kartus, et eriolukord kasvatab küberkelmuste arvu, kuid seda ei juhtunud: „Märtsi keskpaigast maini registreeriti lausa poole vähem kelmusi ja arvutikelmusi kui aasta varem samal ajal. Küll on aga veidi enam registreeritud tõsisema mõjuga arvutisüsteemide vastaseid kuritegusid, mis võivad halvata terve ettevõtte tegevuse ja on selles mõttes ohtlikumad,“ lisas minister.

Nii aasta viie kuu kui ka eriolukorra vaates kasvas oluliselt joobes juhtimiste arv. Kriminaalses joobes sõidukijuhtimist registreeriti jaanuarist maini 1188 juhul, mis on 22% enam kui eelmisel aastal ning viimase nelja aasta kõrgeim tase. Kogu juhtudest 571 pandi kuritegu toime eriolukorra ajal. Aeg põhjendas, et seda asjaolu saab selgitada sellega, et inimesed andsid ise politseile joobes juhtidest enam teada. „Samas on eriolukorra mõju teatud kuritegude puhul veel vara hinnata, sest selle mõju võib jõuda kohale hiljem,“ rõhutas Aeg.

Varavastaste kuritegude arv jäi lähedasele tasemele eelmise aastaga. Neid registreeriti 3829.

Täpsemalt saab kuritegevuse statistikaga tutvuda kriminaalpoliitika veebis
<https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_5_kuud_2020.pdf>.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised