Mehi-naisi jagus Terviseameti kutsel haiglate juurde ning omaalgatuslikult käis Margit Düüna ka ratsapatrullis idapiiri valvamas. Kohapeal oldi valmis toetama Rapla haiglat, kuid õnneks möödus viirus siin suurema puhanguta. Kuigi riigipiir jääb siit kaugele, valmistuti sinna appi minema. „Tänaseks võib öelda, et neil kuudel oli meie väljaõpe sootuks teistsuguse suunitlusega kui muidu. Koostööpartneriks oli siinkohal Politsei- ja Piirivalveamet, kes koolitas 26 kaitseliitlast valmisolekusse riigipiiril panustama. Viirus taltus ja meie jõudu ei läinud vaja, kuid me olime selleks valmis,“ sõnas malevapealik major Valjo Tooming.
Rapla naiskodukaitsjad käisid eriolukorra väljakuulutamisest alates Terviseameti kutsel vabatahtlikena abiks suuremate haiglate juures, kus aidati korraldada esmast abivajajate vastuvõtmist. Naiskodukaitsjatel oli ka Rapla haigla toetamiseks valmis nädalatepikkune 24/7 valvegraafik vabatahtlikest ning instruktor Reelika Rohuste hindas kõrgelt naiste panust.
„Praegu oligi see hetk, kus naiskodukaitsjad said näidata oma valmisolekut ja panustada riigi heaks. Ma olen uhke meie naiste üle, et sellises olukorras tuldi välja ülesandeid täitma või siis oldi selleks valmis. Aitäh kõigile!“ ütles ta.
Veronika Ruut, kes naistest enim aega panustas, asus vabatahtlikuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures abiks eriolukorra teisest nädalast alates. Tema ülesanne oli korra või paar nädalas käia valvevahetustes kuni maikuu alguseni.
„Eriolukorraga seoses minu enda palgatöö langes ära ning leidsin, et see on väga mõistlik viis oma aega kasutada. Päris alguses oli haiglasse pöördujatel palju kriisiolukorraga seotud küsimusi. Saime neile vastates olla ka n-ö infoliini töötajate rollis.“ Veronika ütles, et kuigi kriisiolukord on lõppenud, andis tema nõusoleku, et kui vabatahtlikke taas vajatakse, on ta valmis haigla juures appi minema.
Ida-Tallinna Keskhaigla juures abiks käinud Margit Morel: „Ma käisin valvevahetustes enam kui kümmekond korda. Algus oli meedikutele ärev, alles kohaneti olukorraga. Esmalt ei olnud haigla juures vastuvõtmiseks telke, kuid üsna pea need püstitati. Meedikud hindasid meie abi, sest nii jäi neil rohkem ressurssi üle ravi ja haigetega tegelemiseks.“
Haigla juures olnud telkide juurde tekkis kohati ka järjekord ning Margiti sõnul lahenesid ka sellised olukorrad tavapäraselt rahulikult. „Üks kord tegelikult oli, kus retsepti järele tulnud proua ei tahtnud kuidagi leppida järjekorras seismisega. Pidin talle siis selgitama, et ka parima tahtmise juures ei saa mina minna tema palvel ning arsti kabinetist retsepti ära tuua. Ka akna kaudu mitte, nagu ta välja pakkus.“
Margit Düüna käis aprilli algul neljal päeval idapiiril Politsei- ja Piirivalveameti toetuseks hobusega patrullimas. Margiti kutsus Punamäe teenistuskoha lähistele piirile Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii pealik Enno Ottis ning mindi täiesti omal initsiatiivil, olles kooskõlastanud oma tegevused kohaliku prefektuuriga. Hobupatrull leidis elavat kajastamist ka ajakirjanduses ning pälvis tähelepanu kohalike hulgas. Patrullis viibitud päevade jooksul rikkumisi ei märgatud ning suhtlussituatsioonides tuli pigem vastata uudishimulike küsimustele hobuste kohta.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare