Kuusiku katsekeskuse ajalugu ulatub tagasi aastasse 1924. Praegu kannab asutus nime Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) Kuusiku katsekeskus, kuid erinevatel aegadel on seda nimetatud erinevalt. Katsekeskuses on tööl kaheksa täiskohaga ning kolm osalise koormusega töötajat.

Kuusiku katsekeskuse tegemistest rääkisime asutuse juhataja Rut Kaevaliga, kes on selles ametis olnud alates 2019. aastast. Katsekeskuses töötab ta alates 2002. aastast.
Eelmisel neljapäeval, 23. juulil toimus Kuusikul põllupäev, mis oli katsekeskuse jaoks tänavuse aasta suurim avalikkusele suunatud üritus. Seal osales üle viiekümne teraviljakasvataja ning huvilise kogu Eestist.
Kuusiku katsekeskuse ajalugu ulatub tagasi aastasse 1924, kui Kuusiku riigimõisa maadel asutati Riigi Põllutöö Katsejaam, mille kasutuses oli 225 hektarit maad. Katsejaam hakkas tegelema taimekasvatuslike katsetega. Esimesed katsed külvati küll 1925. aastal, seega võib mõlemat aastat pidada sordiaretuskatsete alguseks Kuusikul ja võib öelda, et Kuusikul on sordivõrdluskatseid tehtud viimased 95 aastat. Tahes-tahtmata hakkab silmapiiril terendama saja aasta juubel. Rut Kaeval ütles, et praegu veel mõtted suure juubeli suunas ei liigu, aga varsti pole enam pääsu ja peab ka selle peale mõtlema hakkama.

RAGT
Praegu tegutseb Kuusiku katsekeskus 226 hektaril, millest põllumaad on 224 hektarit. Riiklikult on tellitud suvi- ja taliteravilja, suvirapsi, õlikanepi ja maisi sordivõrdluskatsed. Lisaks tehakse koostööd ettevõtetega nii Eestist kui ka kaugemalt Euroopast, et viia läbi erinevaid katseid. Nii näiteks on üheks partneriks katsete läbiviimisel Baltic Agro, kellega on koostöö kestnud vähemalt viimased kümme aastat. Viimasel põllupäeval tutvustasid Baltic Agro esindajad Kertrud Jaeski ja Tanel Käbin tali- ja suviteraviljade sorte.
Kui nimetada veel ettevõtteid, kes oma katseid Kuusikul läbi viivad, võib välja tuua näiteks Scandagra Eesti AS-i, kellega koos tehakse maisikatseid. Veel mõned nimed on Syngenta Estonia ja Older Seeds OÜ. Need on Eestis tegutsevad ettevõtted, aga tegelikult saadavad Kuusikule katsete tarbeks oma seemneid ka suured Euroopa firmad nagu Nordic Seed, Momont, Bayer, BASF ja KWS.
Nende huvi on teada saada, kuidas uued sordid Eesti oludes kasvavad. Ja millised on katsete tulemused? See info on konfidentsiaalne ning seega avaldamisele ei kuulu. Avaldada võib neid ainult tellija ise. Küll aga kõneleb põllumajandusgigantidele katsete läbiviimine sellest, et Kuusikul pakutavat teenust hinnatakse Euroopas kõrgelt.
“Kõik Lääne-Euroopa suured põllumajandusettevõtted on meie kliendid. Siin on nende katseid tehtud juba aastaid ning tehakse ka täna,” rääkis Rut Kaeval. Nad käivad kohapeal oma katseid vaatamas ning tegid seda ka tänavu suvel, olgugi et koroonapiirangutest tulenevalt on reisimine sel suvel keerulisem. Lääne-Euroopa teraviljakasvatajatele on Kuusiku põldudel eraldatud üle 350 põllulapi.
Samuti on Kuusiku kliendiks Prantsusmaa rapsikasvatusfirma RAGT ning nende katsete jaoks on eraldatud üle 900 põllulapi. Võrdluseks võib välja tuua, et igal aastal on Kuusikul sortide võrdluskatsed ligikaudu 3000 katselapil. Seega võib öelda, et RAGT võtab sel aastal enda alla peaaegu ühe kolmandiku kõikidest lappidest. Üks katse kestab keskeltläbi kaks aastat. See ei ole küll kivisse raiutud ja vajadusel saab seda pikendada ka kolme peale, aga see on tellija otsustada. Reeglina piirdutakse kahe aastaga, sest see on optimaalne aeg.
Viimasel kolmel aastal on Kuusiku katsekeskusel õnnestunud soetada uut ja vajalikku tehnikat. Seal hulgas on ka uus katsekombain, mis on Eestis ainuke. Väga võimalik, et see on ainulaadne terve Baltikumi peale.

Töötajaid oleks juurde vaja
Nagu põllumajandussektoris ikka, on ka Kuusikul kaks kõige kiiremat aega aastas kevadine külv ja suvine ning sügisene koristus ja samuti külv. Juba augustis lähebki käima sügiskülv. Talirapsid peavad olema hiljemalt 20. augustiks külvatud, kuid tegelikult tehakse seda juba 10. augusti paiku. Koristusega alustati esmaspäeval, 20. juulil. Siis hakati põldudelt võtma taliotra. Koristustöö käib septembri lõpuni välja. Rut Kaeval rääkis, et katsekeskuse töötajatele on puhkuseks ette nähtud mõned nädalad pärast jaanipäeva ning pärast seda läheb kibe töö lahti.
Ka sügis-talv ei ole tegelikult rahulikum periood, sest siis käib katsetulemuste analüüsimine. Nagu eelnevalt sai välja toodud, on praegu Kuusiku katsekeskuses kaheksa täiskohaga ning kolm osakoormusega töötajat. Veel kümmekond või veidi enam aastat tagasi oli töötajaid rohkem, viisteist, kuid siis tuli masu vahele ning see tegi oma korrektiivid.
“Meie kaader vananeb ja kõigile ei ole õnnestunud asendust leida. Kaks noort kolleegi meil küll on, aga mõlemad on hetkel lastega kodus,” rääkis Kaeval. Ta lisas, et optimaalselt võiks kohapeal olla rohkem töötajaid ning tegelikult neid ka otsitakse. Varasem kogemus ja põllumajandusharidus oleks küll hea, aga vähemalt sama olulised on ka huvi ja õppimisvõime.
Rut Kaeval on juhtinud Kuusiku katsekeskust nüüd juba natuke üle aasta. Agronoomina asus ta seal tööle juba aastal 2002 ning seda ametit ta väga pikalt pidada ei saanudki, sest juba järgmisel aastal sai temast peaagronoom ning nüüd on ta juhataja. Side põllumajandusega oli tal olemas juba ammu enne Kuusikul tööle asumist. Aastal 1986 lõpetas Kaeval põllumajanduseriala toonases EPA-s, praeguses Eesti Maaülikoolis. Seega on tal oma erialal kogemusi kogunenud juba 34 aastat. Sinna sisse mahub ka töö Mitšurini-nimelises sovhoosis, mis hiljem nimetati ümber Rapla riigimajandiks.

Põllumajanduspark
Üks viis, kuidas Kuusiku katsekeskus on näoga kohalike elanike suunas pööratud, on põllumajanduspark. See asub Kuusiku-Nõmme külas ning on huvilistele avatud päikesetõusust kuni päikeseloojanguni. Ka neljapäevane põllupäev algas ja lõppes just seal. Pargi ajalugu ulatub tagasi 2004. aastasse. Siis avati see seoses Kuusiku katsekeskuse kaheksakümnenda sünnipäevaga. Idee autor oli muide Illar Lemetti, kes töötab praegu Viimsi vallavanemana ning oli enne seda maaeluministeeriumi kantsler. Veel enne seda oli ta ka PMK juht.
Aga park ise on põnev külastuspaik kõigile, kes vähegi põllumajanduse vastu huvi tunnevad. “Olen ikka öelnud, et tunne end nagu kodus ning käitu nagu külas. Kui inimesed sedasi teevad, siis on kõik korras,” rääkis Kaeval.
Pargis on esindatud kaks erinevat põllumajanduse nägu, esiteks puuviljad ja aiandus ning teiseks Eestis kasvatatavad põllukultuurid. Mõni aasta tagasi, kui veel eksisteerisid maavalitsused, meeldis Rapla maavanemale Tõnis Blangile oma külalisi just sinna viia. Samuti külastavad parki Raplamaa lasteaedade lapsed ning kooliõpilased.
Seal saab piknikku pidada ning avaliku rohealana on Kuusiku katsekeskus seda ka välja pakkunud. Isegi grillimine ei ole keelatud, kui keegi tahab seal oma sünnipäeva tähistada.
“Ise olen pühapäevaõhtuti seal käinud, et uue nädala töömõtted läbi mõelda, ning olen näinud, kuidas inimesed lihtsalt istuvad teki peal ja naudivad ilusat õhtut. Selliseks kohaks see ongi mõeldud,” rääkis Kaeval. Statistikat külastajate arvu kohta on välja tuua keeruline, aga hinnanguliselt võib öelda, et aasta peale võib neid olla tuhatkond…
Kuusiku katsekeskuses tehtav töö on kindlasti põnev ning samas loominguline. Kaeval ütles, et kahte ühesugust päeva naljalt ette ei tule ning see teeb töö vaheldusrikkaks. Tähelepanuväärne on näiteks seegi, et vanimad Kuusikul rajatud teaduskatsed kestavad aastatest 1960 ja 1964.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare