Möödunud neljapäeval avati Kohila raamatukogus mitu paekivile pühendatud näitust. Raamatukogu juhataja Kristiina Bender juhtis tähelepanu, et ka Kohila raamatukogu hoone on paekivist.

Paekivi on kasutatud ehitistes ja see on inspireerinud kunstnikke. Raamatukogu loodab, et Eesti rahvuskivile pühendatud näitused toovad selle nii suuremale kui ka väiksemale külastajale pisut lähemale, rääkis Bender. Näituse abil loodetakse innustada paekivi väärtustama ja hoidma ning selle ilu leidma ja nägema.

Raamatukogu fuajees on väljas Eesti Paeliidu ja Rein Einasto „Paenäitus”, vitriinides aga TÜ loodusmuuseumi näitus „Paeplaadid muuseumi geoloogilistest kogudest”. Samuti saab seal lehitseda geoloog Helle Perensi raamatuid. Näitusesaalis saab aga imetleda Ehalill Halliste gobeläänide näitust „Pae peal”.

Raamatukogu vitriinides saab näha kollektsiooni, mille kinkis loodusmuuseumile maikuus Eesti Paeliidu esindus. Tegemist on 20×20 cm lihvitud ja poleeritud paeplaatidega. „Selliseid on suhteliselt raske saada, sest paas laguneb kergesti,” selgitas TÜ loodusmuuseumi geoloogiliste kogude peavarahoidja Mare Isakar.

Isakar jätkas lühikese õpetliku ettekandega Eesti geoloogilisest ehitusest, mis on nimelt väga lihtne. Isakari sõnul peaks iga inimene teadma kindlasti kolme kivi – savi, liivakivi ja lubjakivi. Eestit võib võrrelda kihilise koogiga, mis on natuke lõuna poole kaldu. Kui 2,5 km paks mandrijää Skandinaaviast tuli, hakkas ta põhja poolt kihte lihvima ja nii tekkiski tänane geoloogiline ehitus. Oma ettekande näitlikustamiseks oli Isakar kaasa võtnud ka mitmeid kivimite näidiseid.

Elupõline aines

Gobeläänide autor Ehalill Halliste tõdes heal meelel, et räägitu oli tema jaoks tuttav. Ta meenutas, et paeteemaliste vaipade idee sai alguse Hageri kirikuõpetajast Paul Saarest, kellega Hallistel oli suur hingeline lähedus. „Keegi pole igavene. See tore ja rõõmus ja vaimne mees läks ükskord teisele poole,” rääkis Halliste. Tema tütar Anna Humal pöördus Halliste poole isale valge risti valmistamise mõttega. Halliste võttis ettepaneku vastu ja asus Kohila raamatukogus Helle Perensi paeteemalisi raamatuid uurima ja leidis sealt kauneid ristikujutisi ja monumente. Samas selgus, et tänapäeval ei ole enam saada valget paekivi, mis vähemalt ühe inimpõlve vastu peaks. Paekivi on ilmastikuõrn ja seetõttu valiti idee teostamiseks teine materjal.

„Aga mina leidsin neist raamatutest elupõlise ainese,” ütles Halliste. Ta jätkas oma uuringuid ja õige pea küpses mõte paekivi gobeläänidesse jäädvustada. Uurimustöö algus jäi 2014. aasta suvesse ja juba järgmise aasta jaanuaris oli kaks Halliste vaipa Tallinna Kunstihoones.

Oma tööde valmistamiseks kasutas ta enda sõnutsi suurema postmargi suuruseid fotosid, mida ta kümnekordselt suurendas. Põhjalikumalt said näitusekülastajad Halliste vaipade valmimise kohta näha ja kuulda just selle tarbeks raamatukogus valminud filmist.

Tänaseks on Halliste kollektsioonis 19 paeteemalist vaipa. Tegemist on suuremahulise näitusega ja kõik tööd Kohila raamatukogusse ei mahuks. Nii on Halliste koduraamatukogus hetkel väljas vaid seitse kõige värskemalt valminud gobelääni. „Ma olen olnud väga õnnelik seda ainest vahendades,” võttis Halliste kokku.

Paeliidu asutajaliikme geoloogiaprofessor Rein Einasto palvel peeti vaikusehetk paeliidu äsjalahkunud asutajaliikme Eino Tombergi auks. Pärast seda ütles Einasto, et raamatukogus avatud näituste sügav tunnetus on just vaipades. Ta lisas, et on meie kõigi õnn, et keegi on võtnud enda peale pae mustrite ilu tekstiili jäädvustamise. Einasto leidis, et paekivi sedavõrd viljakas väljendus tekstiilikunstis on ilmselt üks maailma erakordsusi.

Ta rääkis pisut põhjustest, miks paekivi on Eesti rahvuskivi, ja tuletas meelde, et just paekivi peal rajasid meie kauged esivanemad oma püsiva kodu ning algas meie paikne eluviis. Eesti on eriline ka seetõttu, et siin on paekivi ehituskivina niivõrd põhjalikult läbi uuritud ja raamatusse raiutud. Kõik need paekivi väärtused on saanud kokku tekstiilikunstis.

„Kui looduseinimesed otsivad põhjuseid teadusena, siis kunstnikud otsivad tähendusi,” ütles Einasto. Ta nägemuses on seinavaipades need tähendused sügavad. Oma sõnavõtu lõpetas ta mõttega, et läbi teaduse jõuab paas mõtetesse, läbi kunsti aga vaimu.

Sõnavõttude vahel kostitasid muusikaliste vahepaladega Kohila koolituskeskuse õpilane Ethel Mäekivi ja ansambel VaReS. Pärast näituste avamist said kõik huvilised osaleda paeveeriste maalimise töötoas, mida juhendas kunstiõpetaja Heli Rohtla.