14.2 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Donald Trump või Joe Biden? Keda toetavad Raplas elavad ameeriklased?

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised toimuvad juba vähem kui kahe kuu pärast. Teisipäeval, 3. novembril asuvad ameeriklased valimiskastide juurde, et otsustada, kas riiki juhib järgmised neli aastat senine president Donald Trump (Vabariiklik partei, asepresidendikandidaat Mike Pence) või tema vastaskandidaat Joe Biden (Demokraatlik partei, asepresidendikandidaat Kamala Harris).

Raplamaa Sõnumid uuris kolmelt meie maakonnas elavalt ameeriklaselt, mis mõtted neid enne valimisi valdavad, kumba kandidaati nad toetavad ning kas nad plaanivad valimistel anda oma hääle.
Esimene neist, Carl Pucci on Raplas elanud kaheksa ja pool aastat. “Aeg tõesti lendab,” ütles ta selle peale. Pärit on ta New Yorgi osariigis asuvast Rochesteri linnast, kuid on Ameerikas elanud ka teistes paikades. Eestisse ja tegelikult ka Raplasse jõudis ta tänu oma elukaaslasele, keda ta Ühendriikides kohtas. Nüüd on nad oma elu sisse seadnud Raplas, kus Pucci tegutseb ettevõtjana.
Teine ameeriklane, kellega eesseisvatest valimistest rääkisime, on Ben Ellis. Tema on elanud Raplas vähem kui aasta. Koos oma abikaasa Katie ja väikese tütrega kolisid nad Ühendriikidest siia 2019. aasta oktoobris. Nad tegutsevad Rapla Vabakoguduses noortetöö juhtidena ning korraldavad noortele suunatud kristlikke üritusi. Ben Ellis on pärit Texase osariigis asuvast Houstoni linnast. Tegemist on New York City, Los Angelese ja Chicago järel USA suuruselt neljanda linnaga, kus elab üle kahe miljoni inimese.
Lisaks Puccile ja Ellisele rääkisime ka Matt Edminsteriga. Tema on Rapla Vabakoguduse pastor, elanud Eestis kakskümmend aastat ning nendest viimased kaheksa Raplas. Edminster räägib vabalt eesti keelt ning üks osa temaga tehtud intervjuust oligi eesti ning teine inglise keeles. Pärit on ta Washingtoni osariigis asuvast Spokane’i linnast. Siit tuleb välja ka huvitav geograafiline eripära – Pucci on pärit USA idarannikult, Edminster läänerannikult ning Ellis lõunaosariigist.

Trump või Biden?

Kõiki kolme ühendab tõsine huvi oma kodumaa poliitika vastu. Nad ütlesid, et jälgivad Ameerika uudiseid iga päev ning päev-päevalt aina enam on need seotud just presidendivalimistega. Uudiseid ning poliitilisi kommentaare jälgivad nad peamiselt interneti vahendusel. Küll aga ütles Pucci, et vahepeal tellis ta ka New York Times’i paberlehte, kuid praegu enam mitte.
Igaühel neist on oma poliitilised vaated. Esialgu oli plaanitud igaühega teha 20-minutiline intervjuu. Tegelikkuses venisid kõik vestlused rohkem kui tunni aja pikkusteks. Juttu jätkus kauemaks. Kui nende vestluste sisu erakordselt lühidalt ja lihtsakoeliselt kokku võtta, näevad Pucci ja Edminster järgmise USA presidendina Joe Bidenit ning Ellise eelistus oleks Donald Trumpi jätkamine. Ometi ei anna selline lihtsustus edasi pooltki kogu sisust. Kõik nad selgitasid pikalt, miks nad ühte või teist kandidaati toetavad. Samuti seda, mis on selle kandidaadi puudujäägid.
Näiteks tõi Ellis välja Trumpi eelistena konkreetsed poliitilised õnnestumised – ISISe armee neutraliseerimine, ajalooliselt madal mustanahaliste töötuse protsent ja võimalus ise oma lapsele sobiv kool valida. Need on teod, mida saab lugeda Trumpi kordaminekuteks. Küll aga lisas Ellis: „Vahel käitub ta nagu neandertallane ja see ei meeldi mulle üldse.” Bideni puhul tõstatas Ellis probleemina tema võimalikud tervisehädad ning püstitas küsimuse, kas ta on üldse võimeline riiki juhtima.
Ameerika Ühendriigid on praegu keerulises, et mitte öelda kaootilises olukorras. Paljude linnade tänavatel kestavad meeleavaldused Mustad Elud Loevad (inglise keeles Black Lives Matter ehk BLM) ja rahutused. Samal ajal laastab tervet riiki Covid-19 ning vaibumise märke see ei näita. Mõned nädalad tagasi lajatas Louisiana osariigi rannikule orkaan Laura ning Californias möllavad maastikupõlengud. Rääkimata sellest, et teisel pool Vaikset ookeani tõstab pead Hiina, kellega on tulnud rinda pista Donald Trumpil ja see teema jätkub kindlasti ka lähitulevikus. Järgmiseks ametiajaks presidendiks saavat inimest ootab juba praegu ees mäekõrgune kuhi probleeme.

Twitteri ajastu

Donald Trump on tänaseks olnud võimul peaaegu neli aastat. Pucci ütles sellele ajale tagasi vaadates, et tegemist ei ole olnud ei kohutava õnnetuse ega särava kordaminekuga. Pigem on see midagi vahepealset. „Donald Trumpi senise valitsusaja suur tragöödia on see, et kõik positiivsed asjad, mis ta tegi, kahvatuvad lugupidamatute ja väljakutsuvate säutsude ees, mis ta Twitterisse postitas,” sõnas Pucci.
Donald Trumpi tegevust iseloomustab tõepoolest aktiivne sotsiaalmeedia ning eriti Twitteri kasutamine oma sõnumi edastamiseks. Pucci tõi välja, et see lõi olukorra, kus Ameerika avalikkus ei saanud ühte olulist debatti pikalt pidada, sest juba ilmus järgmine Trumpi säuts, mis kõik pea peale keeras. „Klassikalises mõttes on tegemist tõelise tragöödiaga. Oleks liiga lihtsustatud öelda, et tegemist on olnud kohutava õnnetuse või möirgava eduga,” sõnas Pucci, kirjeldades Trumpi senist valitsusaega. Ühtlasi kerkis selle aja jooksul esile ka olulisi teemasid, mis vajasid Ühendriikide tähelepanu juba pikalt. Nende seas on näiteks vastasseis Hiinaga. Kokkuvõttes sõnas Pucci, et kogu Trumpi (vähemalt senist) ajastut iseloomustab laiapõhjalise debati puudumine.

2016 ja 2020 rahutused

Praegust valimiste-eelset perioodi saab võrrelda 2016. aastaga, kui presidendivalimised viimati toimusid. Ka siis käisid USA tänavatel BLM-i rahutused. „Minu jaoks tunduvad need välisjõudude mõjutusena. Kui ma oleksin mõne välisriigi huvide esindaja, siis just sellist olukorda ma õhutada tahaksin. On väga hästi teada, et Venemaa toetas nii Trumpi vastaseid kui ka pooldavaid meeleavaldusi. Ainuke eesmärk on tekitada kaost,” rääkis Pucci. Ta lisas, et Ühendriikide valitsusel ei ole õnnestunud seda sõnumit oma elanikele piisavalt selgelt edastada. Põhjuseks on seesama laiapõhjalise debati puudumine, millest eelnevalt juttu oli. Venemaa kõrval on oma huvid mängus ka Hiinal ning Pucci hinnangul on mõjutusi tulnud ka sealt.
Nagu öeldud, toimuvad valimised USA-s teisipäeval, 3. novembril. Pucci ütles, et tema arvates saab tulemus olema tasavägine, täpselt nagu neli aastat tagasi, kui Trumpi vastane oli Hillary Clinton. „2016. aasta valimistel arvasin, et Trumpil ei ole Clintoni vastu mingit võimalust. Sel korral ma arvan, et tal on võimalus saada tagasivalituks. Olgem ausad, ametisoleva presidendi jaoks on tagasivalituks osutumine väga tõenäoline,” rääkis Pucci. Ajalooliselt vastab see tõele. Viimane USA president, keda ei valitud teiseks ametiajaks tagasi, oli George Bush vanem. Alates Bill Clintonist on kõik presidendid teeninud kaks ametiaega.
„Minu silmis on presidendi olulisim roll olla rahva ühendaja ja tuua inimesed kokku. Praegune president on olnud rahva lõhestaja ning oma tegevusega ühiskonnas eksisteerivaid lõhesid suurendanud. Mul ei ole võimalik anda oma häält kandidaadi poolt, kes sedasi käitub, olenemata sellest, et ma nõustun mitme tema poliitilise suunaga,” selgitas Pucci.
Ben Ellis rääkis, et ta on olnud poliitikast huvitatud pikka aega. Ta kasvas üles perekonnas, kus toetatakse Vabariiklikku parteid. „Mulle meeldib pidada tsiviliseeritud poliitilist debatti eeldusel, et minu vestluskaaslasel on parimad kavatsused,” sõnas ta. Ühendriikidest tulevaid uudiseid jälgib ta interneti vahendusel iga päev – Daily Wire, New York Times, Washington Post. Viimase nelja aasta kohta ütles ta, et poliitilised otsused on olnud head, aga selle kõrval vältav kultuurisõda on olnud väga raske.
„Iga riigi ajaloos on periood, kus olemasolevad poliitilised struktuurid lammutatakse ja uued kerkivad asemele. See ei ole riigi ajaloos lihtne periood. Praegu ma näen toimumas kultuurisõda, mida ma kohe üldse ei naudi. Aga samal ajal on poliitilised otsused olnud head,” lausus Ellis.
Oma väite tõestamiseks tõstis ta esile konkreetsed õnnestumised, mille saab Trumpi teeneks lugeda. Mitmed neist said juba eelnevalt välja toodud nagu ISISe seljatamine ja ajaloo madalaim tööpuudus mustanahaliste seas. Samuti see, et varem oli lapsele määratud tema kool elukoha järgi, aga nüüd saavad vanemad ise valida, millisesse kooli nad lapse õppima panevad.
Eriti on see Ellise sõnul toonud kasu mustanahalisele kogukonnale. Nende lapsed ei ole enam sunnitud käima kõige kehvemates koolides, vaid vanematel on võimalus viia nad üle mõnda teise õppeasutusse. Samuti rääkis Ellis Trumpi algatatud vanglareformist, mis kannab inglise keeles nime First Step Act ning jõustus 2018. aastal. Selle kohaselt on tuhat vangi saanud võrreldes esialgse otsusega lühema karistuse. Nendest tuhandest vangist umbes 90 protsenti on mustanahalised mehed.

Ennustus

Ellis tõdes, et praegu on Ühendriikides käimas murrangulised ajad ja kõigel sellel saab olema oma mõju valimistulemusele. „Keerulistele aegadele on omane, et valijad eelistavad tugevat kandidaati. Olgem ausad, kumb see on, kas Trump või Biden?” esitas Ellis retoorilise küsimuse. Kui küsida, kas Joe Bidenist saaks hea president, vastab ta nii: „Et sellest aru saada, tuleb kuulata teda viis minutit kõnelemas. Ta on vanaks jäänud. Trump on ka vana, aga vähemalt suudab ta inimestega rääkida, ilma et tekiks tunne, nagu ta kannataks dementsuse all. Tean, et see on karmilt öeldud, aga ausalt öeldes tundub, et Biden kannatab mingisuguse vaimse languse käes. Ma ei usu, et ta on võimeline Hiinale või Venemaale vastu astuma.”
Sealt edasi ütles Ellis, et Trump oli 2016. aastal ja on ka praegu selgelt parem kandidaat, olgugi et mitte selline poliitik, keda ta presidendina näha eelistaks. Ellis oli valmis tegema ka ennustuse selle kohta, mis valimiste õhtul ning sellele järgnevalt toimuma hakkab. „Ennustan, et kõigepealt võidab Trump suure edumaaga. Seejärel vaidlustavad demokraadid selle tulemuse, väites, et kirja teel saabuvad hääled on lugemata. See on minu arvamus. Võin muidugi ka eksida, aga ma pakun, et Trump võidab suure edumaaga (inglise keeles landslide victory),” sõnas Ellis.

Maja ehitamine

Pastor Matt Edminster lähenes presidendivalimistele kõige filosoofilisemalt. Viimase nelja aasta jooksul on USA uudiste jälgimine tema sõnul olnud kõige väsitavam tegevus maailmas. „Asi on nii hapuks läinud. Iga päev loodan, et tuleb mõni hea uudis, aga olukord on sama halb nagu Trumpi presidentuuri alguseski. Ma näen Ameerika hääbumist ja see on valus epohh meie ajaloos ja terves maailmas. Me oleme jõudnud olukorda, kus asjad peavad muutuma,” lausus Edminster.
Tema hinnangul on Ameerika jõudnud ühe projekti lõppu, mis sai alguse Teise maailmasõjaga. Selle konflikti lõpus avanes Ameerikal võimalus määratleda enda roll maailma ajaloos. „Võrdlen seda oma peas maja ehitamisega. Eestis on hea ütlus, et kui sa maja ehitad, siis on kolm võimalust – ehitada kiiresti, odavalt või hästi. Kõiki kolme korraga valida ei saa, ainult kaks. Ameerikas on samasugune seis. Pärast Teist maailmasõda oleme püüdnud teha kolme asja: olla vooruslik, jõukas ja domineeriv. Nüüd saame aru, et kõiki kolme ei ole võimalik korraga saavutada,” rääkis Edminster ning lisas: „Valus on see, et kuna neid kõiki kolme me korraga valida ei saa, oleme loobunud vooruslikkusest ja säilitanud jõukuse ning domineerimise. Donald Trump ei ole selle kõige põhjustaja, kuid kindlasti on ta üks sümptom. Ma nutan (inglise keeles grieving) oma kodumaa pärast.”
Kas Joe Biden oleks parem kandidaat? „Usun, et Joe Biden leiaks USA-le parema positsiooni suhetes teiste maadega. Usun, et tema valiks domineerimise asemel vooruslikkuse. Minule see sobib,” sõnas Edminster. Väga suureks Bideni toetajaks ta ennast siiski ei nimeta. Sarnaselt Ben Ellisega tõi ka Edminster välja Bideni võimalikud tervisemured, mis võivad tema töövõimet mõjutada. Donald Trumpi ei toeta Edminster päris kindlasti mitte. Otse vastupidi. Ta ütles, et kui Trump peaks presidendina jätkama ka järgmised neli aastat, siis oleks see tema kodumaa Lõpp – just nimelt Lõpp suure algustähega (inglise keeles The End).

Keeruline hääletamine

Nii Pucci, Ellis kui ka Edminster plaanivad kõik valimistel osaleda ja oma hääle anda. Pucci hääl läheb arvesse Virginia osariigis, Ellisel Texases ning Edminsteril Washingtoni osariigis. Süsteem, kuidas USA president lõpuks valituks osutub, on teatavasti erakordselt keeruline. Ei piisa lihthäälteenamusest, kaugel sellest. Süsteem on liiga keeruline selleks, et püüda siin seda lahti seletada.
Ka oma hääle andmine on Eestis elavate ameeriklaste jaoks paras pingutus. Internetis seda teha ei saa. Igas osariigis on see pisut erinev, aga põhimõtteliselt tuleb kõigepealt taotleda oma valimisjaoskonnast sedelit, mis üle ookeani Eestisse saadetakse. Täidetud sedel suletakse turvaümbrikusse, mis saadetakse omakorda tagasi valimisjaoskonda. Kogu see protsess võib aega võtta rohkem kui kuu aega. Seega tuleb Eestis elavatel ameeriklastel anda oma hääl juba lähinädalatel.
Kõige lihtsam on see võib-olla Matt Edminsteri jaoks. Temal on see sedel juba olemas. Nüüd tuleb see lihtsalt ära täita ja saata Washingtoni osariiki, kus see arvesse läheb. Pucci ja Ellis peavad oma hääle andmiseks rohkem pingutama. Plaanis see neil igal juhul on.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised