Märjamaal üles kasvanud purjesportlane Ingrid Puusta (29) valmistus käesoleva aasta Tokyo olümpiamängudeks, kui koroonaviiruse ülemaailmne levik sellele plaanile pidurit tõmbas. Olümpiamängudele oli ta kvalifitseerunud juba 2018. aastal peetud võistlustel Taanis.

Tokyo mängud lükati 2021. aasta juulisse ja augustisse ning nüüd valmistub ta nendeks. Kui Puusta 2021. aastal Tokyos starti läheb, on need tema jaoks kolmandad olümpiamängud.

Puusta elab ja treenib Tallinnas. Treenitakse Tallinna lahel iga päev, kus tema treener on Matthew Rickard. Palju aitab kaasa see, et praegune sügis on ilus ja soe. Koledama ilma korral ei oleks see võimalik. Varasem kogemus näitab, et Eestis saab aktiivselt treenida alates maikuust, kui ilmad soojaks lähevad, kuni oktoobri alguseni. Seetõttu on Puusta ka palju reisinud, et külmal ajal sobilikes paikades treeninglaagreid korraldada. Üks selliseid on Cadizi linn Hispaanias, kus toimusid Puusta esimesed laagrid väljaspool Eestit. Cadiz on purjetajate seas väga populaarne treeningpaik.

2010. aastal kolis neiu elama ja õppima Taani, kus sai treenida paremates tingimustes. Ka tänavu on plaanis sõita oktoobri keskel välismaale, täpsemalt Itaaliasse Garda järvele. Tegemist on Itaalia suurima järvega, kus 2019. aastal toimusid purjelaua RS:X maailmameistrivõistlused. Tänavu toimuvad seal iQFOiL rahvusvahelised mängud (inglise keeles iQFOiL International Games).

Purjelauasport on praegu muudatuste keskel. Järgmise aasta olümpiamängudel võisteldakse veel RS:X klassis, aga juba kolm aastat hiljem, 2024. aasta Pariisi mängudel peetakse võistlused iFoil klassis. Nende vahe on märgatav isegi purjespordist kaugel seisva inimese jaoks. Kui tavaline purjelaud liugleb veepinnal, siis foiliga sõites jääb eemalt vaadates mulje, justkui laud hõljuks õhus.

Ingrid Puusta selgitas, et rahvusvaheline purjetamisliit võttis sellise otsuse vastu, et muuta ala visuaalselt atraktiivsemaks. Ka eesseisvad võistlused Itaalias Garda järvel toimuvad just iFoil purjelaual. Sealt edasi ootavad novembris ees Euroopa meistrivõistlused. Need peetakse Portugalis ning võisteldakse RS:X purjelaudadel.

Unistus olümpiast

Puusta kasvas üles Märjamaal, käis seal koolis ja mängis korvpalli. Pärast viienda klassi lõpetamist kolis ta pealinna ning asus õppima Tallinna ühisgümnaasiumis. Märjamaal elades ta veel purjespordiga kokku ei puutunud. “Ujuda meeldis mulle küll. Olen terve elu vett armastanud,” rääkis ta. Esimene kokkupuude purjespordiga tekkis siis, kui ta käis koos õe ja tema elukaaslasega mere ääres. Nad mõlemad olid surfarid. “Käisin nendega rannas kaasas ja see tundus väga lahe,” rääkis Puusta.

See kõik oli 2004. aastal. Mõni aeg hiljem, 2006. aastal tulid Tallinna ühisgümnaasiumisse purjesporti tutvustama Pirita surfiklubi esindajad ning see kõnetas tütarlast. Koos klassikaaslasega läks ta 2006. aasta mais esimesse trenni ning sealt alates ei ole ühtegi pausi sisse tulnud. „Hakkas nii meeldima, et käisin päevas kaks korda vee peal,” rääkis Puusta. Treeninggrupp oli võrdlemisi suur – 20-30 last. Kõiki neid juhendas treener Jaak Lukk.

Purjelaud on Puusta jaoks olnud põhiline spordiala sellest ajast saati. Selle kõrval on ka purjetamine, aga see on puhtalt hobi, sest tulenevalt ilmaoludest sai treenida ainult suvisel ajal. „Alguses ma muidugi ei osanud purjelauaga sõita, aga minus oli tugev soov saada paremaks. See pushis (eesti keeles tõukas) mind rohkem treenima,” rääkis Puusta. Esialgu tegi ta seda kõike hobina. Idee olümpiamängudel võistlemisest tekkis pärast seda, kui ta oli kaks või kolm aastat juba sõitnud. Ühel hetkel tuli otsustada, kas alustada võistlemist olümpiaklassis RS:X või sõita lihtsalt hobikorras. Otsus langes olümpiaklassi kasuks.

„Treeneriga arutasime seda ja leidsime võimaluse soetada olümpiavarustus. Kui ma juba olümpiaklassis sõitsin, oli loogiline, et pikemas plaanis tuleb olümpiamängudele jõuda,” rääkis Puusta. Eesmärk oli suur ning tekitas aukartustki. Kindel polnud seegi, kui kaua selle täitmine aega võtab. Lõpuks see siiski õnnestus.

London ja Rio

Olümpiadebüüdi tegi Puusta 2012. aastal Londoni mängudel. „See oli võimas kogemus. Avatseremoonial jõudis kohale, kuhu ma jõudnud olen. Esimestel sõitudel ikka jalg värises veidi,” rääkis Puusta. Sel hetkel olid need tema jaoks kõige suuremad võistlused, kuhu ta jõudnud oli. Konkurents oli tihe, kokku oli võistlejaid 26 ning Puusta teenis 15. koha. Tegemist oli igati korraliku saavutusega, sest võrreldes konkurentidega oli ta olümpiale kvalifitseerunud viimasena.

Kui Londoni mängud said läbi, arvas Puusta esialgu, et sellega lõpeb ka tema purjespordikarjäär. Nii siiski ei läinud, sest kuigi RS:X klass võeti kõigepealt olümpiakavast maha, taastati see novembris uuesti. Ühes sellega taastus ka unistus võistelda neli aastat hiljem Rio de Janeiro olümpial. Ja sinna ta ka jõudis ning näitas paremat sõitu kui Londonis. Tasuks tuli üheteistkümnes koht.

„See oli hea tulemus, aga sportlasena ei ole ma kunagi rahul, kui ma pole esimene. Mul olid seatud kõrgemad eesmärgid. Oma oskuste poolest oleksin suutnud saavutada parema tulemuse,” ütles ta.

Rootsist Saaremaale

Paar kuud pärast Rio mänge sai Puusta hakkama ühe tavapäratu saavutusega. Nimelt sõitis ta purjelaual üle Läänemere. 25. septembril 2016 võttis ta ette teekonna Gotlandi külje all asuvalt Farö saarelt ja lõpetas Türju lähedal Saaremaal. Rootsist alustas ta teekonda hommikul kell 7.37 ning Saaremaale jõudis kell 21.25. Teekonna pikkus oli 164,5 kilomeetrit ja selle läbimiseks kulus 13 tundi ja 48 minutit.

Mõte pärines Puusta eelmiselt treenerilt Jaak Lukilt. Tema oli varemgi teinud saarematkasid, sõites Eestis ühelt saarelt teisele. Kogu ettevõtmise idee ja tuum oli juhtida tähelepanu puuetega inimeste purjetamisvõimalustele. Heategevuse korras koguti raha selleks, et võimaldada erivajadusega inimestel tegeleda purjetamisega. Raha koguti piisavalt, et viia erivajadusega inimesed merele nii Lennusadamast kui ka Pärnust. Aga sõit Rootsist Saaremaale oli päris karm. See ei olnud mitte ainult treening, vaid tegelikult selge pingutus. Lausa eneseületus. „Mäletan, et kaks nädalat pärast sõitu ei tundnud ma oma vasakut tuharalihast. Hea oli vähemalt see, et sel päeval oli ilus ja soe sügisilm, umbes nagu praegu,” rääkis Puusta.

Side Märjamaaga

Covid-19 on õnneks vähemalt senimaani Ingrid Puustast mööda läinud. Küll aga on see tuntavalt häirinud tema plaane. Pidid ju olümpiamängud toimuma tänavu suvel. Et nendeks valmistuda, osales ta mitmes laagris. Soov oli Tokyo mängudel ära käia ning seejärel ülikool lõpetada. Kõik see lükkub nüüd aasta võrra edasi.

Paljud võistlused on ära jäänud või lükatud edasi. Viimased suured võistlused olid maailmameistrivõistlused Austraalias. Sealt tuli ta tagasi 19. kohaga. Maailmameistrivõistlused on alati tugevama tasemega võistlus kui olümpia. Põhjus seisneb selles, et tugevatest riikidest pääseb MM-ile rohkem võistlejaid kui OM-ile. Nii on rohkemate sportlastega esindatud näiteks Hiina ja Prantsusmaa, mis on purjespordis väga tugevad riigid. Pärast seda on ta võistelnud ainult Eestis, Soomes ja ühe korra Lätis.

Olgugi, et Puusta elab Tallinnas, on tal säilinud tihe side Märjamaa ja tegelikult ka Raplaga tänase päevani. Tema ema ja tädi töötavad Raplas hambaarstidena ning aeg-ajalt käib ta neid abistamas. Emal on ka Märjamaa lähistel suvekodu, kus Puusta käib kui mitte igal nädalavahetusel, siis vähemalt paar korda kuus. Veel üks side Raplamaaga on see, et üks tema sponsor on Saarioinen OÜ, mis tegutseb Rapla vallas Alu külje all.

Kümme küsimust Ingrid Puustale

Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.

Usain Bolt.

Mis on su õhtune lemmiksnäkk?

Must tee piimaga.

Nimeta linn, riik või koht, kus tahaksid kindlasti ära käia.

Uus-Meremaa.

Mis raamat on jätnud sulle kõige sügavama mulje?

“Ready player one” (“Valmistub esimene mängija”, e.k 2017).

Soovita head filmi.
“Into the Wind”.

Millist sotsiaalmeediat kõige meelsamini kasutad?

Facebook.

Kui raha ei oleks takistuseks, siis mida kõige rohkem osta tahaksid?

Foil wing (veespordi varustus).

On sul tätoveeringuid? Oled selle peale mõelnud?

Ei ole, aga olen mõelnud, ehk tulevikus.

Kui sa saaksid elu lõpuni kuulata ainult ühte lauljat või bändi, siis kes see oleks?

Lady Hawk.

Käes on laupäeva õhtu. Kas pigem jääd koju või lähed sõpradega välja?

Lähen sõpradega välja.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare