11.1 C
Rapla
Laupäev, 25 juuni 2022
spot_img

ETNO ringreisid tutvustasid pärimusmuusikat

Juba 23 aastat on Eestis suviti toimunud rahvusvahelised ETNO muusikalaagrid, kuhu kogunevad noored kogu maailmast, et õpetada teisi kuulmise järgi oma maade muusikat mängima ja laule laulma. ETNO laagrid toimuvad 22 riigis. Eestis korraldab laagreid Eesti Pärimusmuusika Keskus ja neid juhib raplamaalane Margit Kuhi. Viimased kuus aastat on lisaks Eesti ETNO laagrile sügiseti toimunud ka Eesti ETNO ringreis.

Ringreisi idee ja esmateostus sai alguse Rootsi ETNO laagrist ning lisaks Eestile toimub ringreis veel Portugalis ja Kataloonias. Suvisest ETNO laagrist valitakse välja silmapaistvad noored muusikud, kes juhendaja eestvedamisel saavad taas kokku, et üheskoos luua kontsertkava, mis toob kuulajateni Eestist ja ka mujalt pärit lood-laulud.
Tänavusel ringreisil 24. septembrist 3. oktoobrini osales kuus noort, nende hulgas ka Raplamaalt pärit flöödimängija Kärt Pihlap. Lisaks talle kuulusid ringreisi seltskonda, kes end Rändõunaks ristis, Eliise Marie Rebane (viiul), Hellika Otsar (viiul), Meelis Kesperi (klahvpillid), Miina Adermann (akordion) ja Karl Jaagup Kask (kitarr). Neid juhendas kitarrist, laulja ja laulukirjutaja Jaan-Eerik Aardam.
ETNO laagrite korraldaja Margit Kuhi sõnul on ringreisi eesmärk mängida noortelt noortele, tutvustada eesti ja teiste maade pärimusmuusikat ning inspireerida ka kõiki teisi pilli mängima. Selleks, et ansambel kõlaks kokku võimalikult hästi, valiti ringreisile erinevate instrumentide esindajad.
Sel aastal andis Eesti ETNO ringreis kokku kümme koolikontserti ning kolm õhtust kontserti Viljandimaal, Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Tartumaal ja Raplamaal.

Hea tuju muusikutele ja kuulajatele

Raplamaa kontsert toimus ülemaailmsel muusikapäeval ehk 1. oktoobril Juuru rahvamajas, kus poole publikust moodustasid just lapsed ja noored, kellele pärimusmuusika tutvustamiseks ringreis mõeldud oligi.
Lood, mida noored mängisid, olid tõeliselt energiat ja mängurõõmu täis. Kui inimene naudib seda, mida ta teeb, paistab see kaugele välja ja selle kontserdi puhul oli see vägagi tuntav. Tekkis mõnus sünergia, mis tekitas hea tuju lisaks muusikutele ka pealtvaatajates.
Noored rääkisid, et ringreisiks said nad kokku nädal varem, harjutasid kolm päeva ning alates esmaspäevast tuuritasid mööda Eestit, lõpetades selle reedel Viljandis Lõikuspeol.
Lood, mida mängiti, pärinesid kogu maailmast: Iraagist, Iirimaalt, Balkanilt, Belgiast ja muidugi Eestist. Eestist oli näiteks „Elsa venna valss“ ja sealtsamast Juuru kandist oli pärit „Kuimetsa Kai“.
ETNO laagritest saab osa võtta ka siis, kui ühtegi pilli ei oska, kuna seal õpitakse ka erinevaid laule. Rändõun esitaski ühe bulgaaria laulu, mis andis edasi ema ja tütre dialoogi. Viimaseks looks aga esitati Kärt Pihlapi kirjutatud lugu „Seapart“, mille pealkirja võib mitmeti mõista.

Väga heal tasemel pillimäng

Lisaks Eesti ETNO ringreisile toimus sel aastal esimest korda samamoodi ja samade eesmärkidega nagu noorte ringreis ka suvise laste ETNO ringreis. Laste ETNO ringreis koosneb 6 lapsest (13-15 a), kes on välja valitud suvisest laagrist, et uuesti kokku saada ning anda koolides kontserte. Neid oli kokku 9, ajavahemikus 26. september kuni 2. oktoober. Raplamaal toimusid kontserdid Rapla Kesklinna koolis ja Rapla Vesiroosi koolis.
Ringreisil osalesid Kertu-Liis Õnnis (kannel), Katariina Nelli Tiisler (karmoška), Susi Eerin Heinlo (viiul), Mihkel Sildoja (nuppakordion, karmoška, eesti lõõts), Randmar Tuulemäe (karmoška, mandoliin) ning Raplamaalt pärit Vesiroosi kooli õpilane Jakob Ermann (viiul, torupill). Nende juhendaja oli Lee Taul ansamblist Black Bread Gone Mad.
Saades osa laste ringreisist Vesiroosi koolis, oli tunda, et noored muusikud tähtsustavad ja tunnevad oma maa pärimust ning mängivad vaatamata oma noorusele väga heal tasemel. Kontserdil kõlasid pillilood-laulud Eestimaa eri paikadest. Lisaks tutvustasid lapsed eesti rahvapille ja rääkisid lugusid. Selleks, et inspireerida ka teisi pilli mängima, räägiti, et pärimusmuusikat ei pea ilmtingimata õppima muusikakoolis ja juhendaja järgi. Kui pill on olemas, saab seda õppida täpselt nii nagu vanasti, ehk kuulmise järgi.
Esitatud lugusid oli nii tänapäevaste ansamblite repertuaarist (Ro:toro„Hämara liblikad“) kui ka osalejate esivanemate loomingust („Felixi polka“). Koos publikuks olnud lastega lauldi esimest korda ka üht Belgiast pärit lugu, kaanonis, ja see õnnestus päris hästi.
Mõlemad ETNO ringreisid tõestasid, et kui pillimängimisoskus on olemas, on ühiselt musitseerimine midagi sellist, mis ennekõike väestab muusikuid endid, kuid annab ka publikule tõeliselt vägeva positiivsus- ja energialaksu.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised