Raplas räägiti ülevaatlikul raudteepäeval nii olemasoleva kui ka loodava raudteeühenduse tulevikuperspektiividest.

Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) korraldas 9. oktoobril Rapla kinosaalis teabe- ja arutelupäeva. Päevakava oli jaotatud teemade kaupa ning igale teemale järgnes lühike vabas vormis arutelu. Iga teema juures tegid ettekande erinevatel viisidel raudtee arenguga kokku puutuvate ametiasutuste esindajad. Arutelus võisid osaleda kõik, kes kuulama olid tulnud. Kuulajate seas oli näiteks ROL-i juht Heiki Hepner, aga oli ka omavalitsuste ametnikke, RAEK-i esindajaid ja teisi.

Rail Baltic

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu (RB) koordinaator Kristjan Kaunissaare alustas ajaloost ning näitas kaardil, kuidas jooksevad raudteerööpad üle Euroopa. Ta tõi välja, et enamjaolt on Euroopas raudteerööpad ühelaiused, aga ida pool, kus oleme ka meie, on need teistsugused. RB üks eesmärk on raudtee igal pool võimalikult sarnaseks kujundada.

Ta meenutas, et 1994. aastal jõuti esimest korda visioonini kiirraudteest, kui toimus VASAB-i konverents Tallinnas, kus kohtusid Läänemere maade arendustegevuste eest vastutavad ministrid. Tähtsamatesse planeerimisdokumentidesse jõudis visioon 2000. aastal ja 2012. aastal kinnitatud üleriigilises planeeringus nähti juba ette maakonnaplaneeringute koostamise vajadus. Kohalike peatuste planeerimine ja projekteerimine on kavandatud alates 2021. aastast.

Järgmine kõneleja, RB Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg rääkis peamiselt RB ehitustegevusest ning tõi välja, et suuremad ehitusmahud tulevad töösse 2022. aastal. Grünbergi sõnul on Euroopast raha juba ehituseks antud ning seda ei taheta lasta kaotsi minna. Vältimatud objektid nagu raudteesillad, viaduktid ja ökoduktid saab ehitada enne ja paralleelselt liiprite maha panemisega, selgitas ta.

RB peamiseks terminaliks Eestis saab olema Ülemiste ühisterminal ning Grünberg usub, et sellest kujuneb kultuslik arhitektuuriprojekt. Eskiis on ka juba valmis. Grünbergi kirjelduse järgi saab terminalist koht, kus saab raudtee kokku. Lähedale jääb lennujaam, sadamasse hakkab minema tramm ja räägiti ka võimalusest, et bussijaam tuuakse samuti sinna üle. Projekteerimisega loodetakse valmis olla järgmise aasta lõpuks.

RB Estonia tehniline juht Anvar Salomets rääkis, et peamisteks tegevusteks on hetkel piisava läbilaskevõime tagamine erinevate rongiteenuste koos eksisteerimiseks, fikseeritud intervalliga sõiduplaani koostamine, regionaalse reisirongiteenuse puhul maksimaalselt 160-200 km/h kiiruse saavutamine ning erinevate transpordiviiside ühitamine kohalikul tasandil.

Kavatsus on panna käiku kaheksa paari kiirronge Tallinnast ja Tallinnasse, nende seas üks paar ööronge Tallinnast ja Tallinnasse. Lisaks plaanitakse panna käima Tallinna-Pärnu suunal kaheksa paari regionaalronge ja neli paari regionaalronge Pärnu-Riia vahel.

Raudtee edelasuund

MKM raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer tõi oma esitluses välja peamised taristuinvesteeringud edelasuunal. Näiteks on kavas Balti jaama laiendamine, mis tooks kaasa kaks lisarada rongidele. Plaan on ellu viia Rapla-Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine (2023) ning juttu oli ka Lelle-Türi raudteelõigu rekonstrueerimisest, mis selle aastaga juba lõpetatakse.

Lõplikult otsustamata investeeringutest rääkides tuli jutuks Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine, millele ei ole hetkel rahastust. Lisaks on olemas valitsuse kabinetiotsus Tallinna-Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimiseks, kuid rahastusotsust selles osas veel tehtud ei ole.

Ka Edelaraudtee AS-i juhatuse liige Rain Kaarjas mainis Laineveeri tõstatatud läbilaskevõime suurendamise küsimust. Kaarjas rääkis, et läbilaskevõime tõstmiseks on vaja rajada jaamad Hagudisse, Sakku ja Männikule. Sellisel juhul oleks võimalik rohkem ronge paralleelselt sõitma lubada. Hilisemas arutelus mainis Kaarjas veel, et kui riigil oleks huvi jaamad luua ja võtaks selle prioriteediks, siis leitakse ka see ligi viis miljonit, mis Kaarjase hinnangul jaamade rajamine kokku maksma läheks.

Riigi prioriteetidest kõneles edasi Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. Ka tema tõi välja ammendunud läbilaskevõimest tingitud probleemid, mis ei luba teha mugavamat sõiduplaani. Lisaks tõi ta võrdluseks, et kuigi Aegviitu on Tallinnast 57 km ja Raplasse 54 km, saab Aegviitu rongiga kümme minutit kiiremini. Rongil läheb 20 minutit, et Tallinnast välja saada Rapla poole liikudes. Probleemile on lootust lähitulevikus siiski lahendus leida, kuivõrd kavatsus on lisada Paldiski maanteele lisaviadukt, mis võimaldaks rongidel paralleelselt sellel suunal Balti jaama vahet sõita. See tekitaks mõneminutilise ajavõidu.

Kongo tõi ka oma esitluses välja need mitmed küsimärgiga teemad, mida peaaegu kõik esinejad oma esitlustes puudutasid seoses raudteede arenguga nagu läbilaskevõime potentsiaalne suurendamine ja elektrifitseerimine, kuid vastuseid neile küsimustele veel kellelgi anda ei ole.

Elroni esindajana rääkis Kongo muu hulgas ka RB võimalikest mõjudest praegusele rongiliiklusele. Ta näeb, et parem oleks, kui RB jääks nende liistude juurde, milleks ta algselt loodama pidi ehk rahvusvaheliseks sõiduks ja kaubaveoks. Kongo on seisukohal, et investeerida tuleks targalt olemasolevasse taristusse selle liikluse parandamiseks, mitte uute kohalike peatuste loomisse.

Ta näeb ka võimalikku vastuolu kahe raudteetrassi vahel, kuivõrd üks liin lõpeb Balti jaamas ja teine viib Ülemiste terminali. Kongo toob näite, et sõidugraafikute ühtlustamisega võib juhtuda nii, et hommikul läheb inimene tööle Kohilast Elroni rongiga Balti jaama ja õhtul koju saamiseks liigub ta trammiga Ülemiste terminali, et sealt sõita Kohila uude jaama, mis asub sootuks mujal kui praegune rongijaam. See ei pruugi olla aga igaühele sobiv lahendus.

Eesti raudteevõrgustik

MKM transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan rääkis, et transpordi arendamisel lähtutakse üha enam puhtama transpordi poole liikumisest. Ta rääkis kavatsusest luua rattaparklad elamurajoonidesse üle kogu Eesti, rattateede rajamisest suuremates linnades ja trammiliinide pikendamisest Tallinna ümbrusesse.

Gailan tutvustas ka institutsionaalseid muudatusi. 2021. aastal alustab tegevust liikuvusamet, mis seob endas veeteede-, lennu- ja maanteeameti. Loomisel on raudtee valdkonna juhtimismudeli analüüs ning käimas on Tallinna-Harju (sh Raplamaa) ühtse transpordiliikide ülese sõidu õiguse ja hinnastamise protsess. Viimased kaks peaksid tulemusi näitama tuleva aasta suvel.

Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin tutvustas kuulajatele samuti raudtee elektrifitseerimise ideed, mille eesmärk on vähendada raudteetranspordis fossiilsete kütuste kasutamist ning millega väheneksid ülalpidamiskulud ja paraneks elukeskkond tervikuna. Ka

Haapsalu saab taastamisega elektrifitseeritud raudtee pikkusega 63 km ning eeldatav rongi liikumiskiirus saab olema 160 km/h.

Pärast neid esitlusi kerkis arutelu RB ja olemasoleva raudtee koos eksisteerimise üle, mille peale Gailan selgitas, et iga omavalitsus peaks ise ütlema, mis on nende piirkonnas prioriteet olemasoleva raudteepeatuse ja RB peatuse osas. Järgmise aasta-kahe jooksul peab paika saama, mis järjekorras on vaja investeeringuid ritta seada.

RB Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul tuleb piirkondades, kus on paralleelsed trassid, lähtuda sellest, mida vajavad need, kes hakkavad neid ronge kasutama. Siinkohal lisas Elroni esindaja Kongo, et vaja oleks kaardistada, millised oleksid need investeeringud, mida oleks vaja, et ühendada näiteks loodavad uued peatused asulaga, ning seejärel teise stsenaariumiga kaardistada, kui sama palju investeerida olemasolevasse raudteesse, mis see kaasa tooks. Nii selguks, mis tegelikult oleks parem.

Kongo leiab, et lisaks elanike sooviavaldusele RB peatuste loomiseks tuleks kaaluda ja arvutada, mis tegelikult otstarbekas oleks. „Tuleb aru saada, et kõike ei saa,” ütleb ta. Kui RB hakkab teenindama kohalikku liiklust, ei saa liiklus olemasoleval raudteel enam olla sama sage,” tõdeb Kongo.

Vajalikud tegevused

Maanteeameti Põhja regiooni strateegilise planeerimise juht Jaan Tarmak rääkis, et valminud on Tallinna-Rapla-Türi maantee eskiisprojekt, kuid üldplaneeringute tasemele ei ole veel jõutud. Maanteeameti eesmärk on olnud vaadata üle varasema eelprojekti lahendused ning viia need kooskõlla tänaste teadmistega. Eelkõige on siin silmas peetud RB trassiga seotud korrektuure. Näiteks ületab praegune maantee kolm korda RB-d ning see ei ole kuigi optimaalne. Kuna muud maanteed on prioriteetsemad, algab ehitustegevus sel maanteel ilmselt alles pärast 2035. aastat.

Ka Tarmak puudutas RB kohalike jaamade rajamist ning kinnitas, et omavalitsustel on siin võimalus kaasa rääkida, teades kõige paremini kohalike elanike liikumismustreid. Maanteeameti ootus on, et omavalitsused planeerivad terviklikult läbi kogu vajaliku taristu ja juurdepääsud liiklejatele ning kehtestavad üldplaneeringute kaudu perspektiivse teedevõrgu.

Sisuka päeva kokkuvõtteks võisid kõik osapooled tõdeda, et lahtiseid otsi on omajagu ning peamine küsimus seisneb prioriteetides. Tuleb teha valikuid, kuna kõike korraga ei saa ning tuleb läbi mõelda, millistel alustel need valikud peaksid sündima. Selge on see, et Raplamaa elanike ja juhtide soov on, et ka edaspidi jätkuks tihe ja sujuv rongiliiklus.

ROL-i arendusjuht Tavo Kikas: Pilt sai selgemaks

Kikas kinnitab, et korraldajad jäid üritusega rahule. Algul ametnike töökoosolekuna mõeldud päeva eesmärk sai arendusjuhi sõnul täidetud: „Kõik küsimused said enam-vähem vastuse. Osaliselt oli muidugi vastus see, et vastust ei ole olemas, seda ei ole välja mõeldud või ei ole paika pandud, aga ka see on vastus ja pilt sai selgemaks.”

Samal ajal tõdeb Kikas, et ta oleks lootnud siiski mõnes küsimuses natukene selgemaid seisukohti. Ta näeb, et riigi tasandil ei ole päris selgeks mõeldud, kuidas kaks raudteed tulevikus koos eksisteerima hakkavad ja kuidas neid omavahel ühendada.

Kikasele jäid kõrva ka mõned täiesti uued asjaolud, mida ta ei olnud enne kuulnud. Näiteks öeldi välja, et on olemas raha RB kohalike peatuste projekteerimiseks. Samuti oli tema jaoks uudne info, et on olemas valitsuse kabinetiotsus raudtee elektrifitseerimiseks. Hea uudis oli Paldiski maantee viadukti lahendus ning mingil määral oli Kikase jaoks uudne ka info Tallinna-Rapla maanteelõigu eskiisi valmimise kohta.

„Sai selgemaks, millega lood on segased, mis on otsustamata ja kõlguvad õhus,” ütleb Kikas kokkuvõtteks. Ta loodab, et kui osapooled midagi sellelt päevalt kaasa võtsid, siis ehk teadmise, et peaks midagi tegema, ja seegi on edasiminek.

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
külamees
14/10/2020 16:42

Ei tea mis hea see eelmise sajandi raudtee ikka peaks olema. Lõhub vaid loodust ja eraldab metsaloomad üle Eesti kahte suurde reservaati.Midagi head sest meie tuleviku hüvanguks ei tule.