Sotsiaaltöö on praegusel ajal, kui hirmu, ärevust ja muresid on tavapärasest enam, aina olulisem ja inimeste heaolu parandamiseks mõeldud teenused ja toetused eriti tähtsad. Kasvanud on vajadus toe järele, mida pakutakse lastele, noortele ja peredele. Seepärast uurisime Märjamaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialistilt Gedy Remmelilt, milliste muredega ta enim oma töös kokku puutub ja kuidas tänavune aasta on olukorda muutnud.

Kus ja millal te sotsiaaltööd õppisite?
Ma alustasin sotsiaaltöö õppimist Tallinna Ülikoolis 2017. aastal ja lõpetasin bakalaureuse selle aasta suvel.

Millest selline erialavalik?
Mulle on kogu aeg meeldinud inimestega suhelda ja neid aidata. Algul mul ei olnudki mõttes sotsiaaltöö, vaid tahtsin minna politseinikuks õppima, aga politseikooli katsetel jäid mõned punktid sissesaamisest puudu. Kohe ei saanud ma ka sotsiaaltööd õppima minna, kuna ülikooli katsed olid lõppenud. Selleks, et mitte aastat raisku lasta, läksin juuksuriks õppima. Kui algas uus kandideerimine ülikooli, kandideerisin sotsiaaltöö ja noorsootöö peale. Sain mõlemasse sisse, kuid minu valikuks jäi sotsiaaltöö, kuna see on laiem valdkond.
Kui alustasin sotsiaaltööõpinguid, töötasin samal ajal juuksurina ka. Siis aga tuli mulle pakkumine, et õppimise kõrvalt võiksin kandideerida Märjamaa vallavalitsusse, kus otsiti koduhooldustöötajat. Selle tööga alustasin 2018. aasta märtsis ja nüüd selle aasta veebruarist alustasin tööd lastekaitsespetsialistina.

Mis see oli, mis ajendas teid lastekaitsespetsialisti ametikohale kandideerima?
Kui läksin õppima ja pidin valima noorsootöö ja sotsiaaltöö vahel, läksin ikkagi sotsiaaltööd õppima, kuigi tegelikult mulle meeldib noortega tegeleda ja nendega suhelda. Kuid mõtlesin, et kui mul avaneb võimalus laste ja noortega tegeleda, siis haaran sellest kindlasti kinni.

Te olete Märjamaal elanud ja kasvanud?
Jaa, täiesti Märjamaa elanik, siin lasteaias käinud ja Märjamaa gümnaasiumi lõpetanud. Isegi kui käisin koolis Tallinnas, käisin kogu aeg kodunt kooli, ei elanud linnas.

Kas see, et olete kohalik ja tunnete mingil määral kohalikke olusid ja inimesi, lihtsustab ka teie tööd?
Mõnes mõttes see tõesti lihtsustab, et ma tean seda piirkonda ja tunnen neid inimesi, aga kindlasti on ka mingeid raskusi oma kodukohas töötamisel. Kui tuttavad sattuvad kliendina minu juurde, siis ma pean ikkagi teadma, mis rolli ma esindan ja jääma tööalaselt professionaalseks. Praegu on aga kõik sujunud väga hästi. Saan aidata oma koduvalla lastel ja noortel paremini ühiskonda astuda ja seista lapsi puudutavates küsimustes nende heaolu, õiguste ja huvide eest, näiteks aidata lapsi, kes on jäänud hooletusse, langenud väärkohtlemise ohvriks, samuti kellel on raskusi koolikohustuse täitmisega, kellel on enesehävituslikud mõtted või muude muredega, millega laps, noor või lapsevanem me poole pöördub.

Kas enne lastekaitsespetsialisti ametikohta oli teil varasemaid kokkupuuteid töös lastega?
Ülikoolis oli meil vaid üks suur koolipraktika ja selle tegin lastekaitsespetsialisti kõrval. Sain näha, mida see töö endast täpsemalt kujutab, kui ise selle sammu ette võtan. Samuti juuksuritöös puutusin kokku lastega ja pereringis on lapsi, kellega tegelen ja suhtlen.

Millega lastekaitsespetsialist oma igapäevatöös kokku puutub?
Ütleme nii, et lastekaitsetöö on väga laialdane valdkond. Peamised teemad, millega ma iga päev kokku puutun, on eestkoste küsimused ehk eestkostja kohustuse täitmine, kohtutega suhtlemine, koolikohustuse täitmine, abivajava või hädaohus oleva lapse õiguste ja huvide kaitsmine, juhtumitöö korraldamine ehk lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine, suunata lapsed või lastega pered sotsiaalteenustele, kodukülastused, teostatud tegevuste dokumenteerimine, asendushoolduse korraldamine jne.

Kas kohtuteemade mõistmiseks juriidilisi teadmisi antakse teie arvates koolis piisavalt?
Tõesti, juriidilist poolt koolis väga palju ei ole ja seda seaduste ja kohtulahenditega tööd võiks rohkem olla. Aga saame hakkama. Meie vallas on ka õigusnõunik, kelle poole saab pöörduda ja kellega me teeme väga palju koostööd kohtulahendite asjus.

Kas lastekaitsetöös vajalikke juriidilisi teadmisi puudutavaid kursusi tehakse?
Jaa, ma olen käinud koolitusel “Laste õiguslikud alused”, kus räägitakse seadustest, kohtulahenditest, tehakse läbi neid juhtumeid ja arutatakse. Arvan, et ka ülikoolis saab võtta rohkem selliseid lisaaineid, mis puudutavad õiguslikke aluseid, lihtsalt küsimus on selles, kuidas need tunniplaanis klappima saada.

Kui palju teil lastekaitse­spetsialistina teiste valla­ametnike või politseiga koostööd tuleb teha?
Väga palju, et toimiks pidev võrgustiku koostöö. Meie teeme oma piirkonna politseiga, noorsoopolitseinikuga ja ka muude kohaliku omavalitsuse ametnikega väga palju koostööd, et info jõuaks õigel ajal õigesse kohta. Seda koostööd on aina rohkem ja mul on hea meel, et selle tähtsusest ka räägitakse aina rohkem. Koostöö on vajalik selleks, et saaksime õigel ajal muresid ja probleeme lahendada. Samuti teeme koolide ja erinevate spetsialistidega väga palju koostööd, kui küsimus on näiteks koolikohustuse täitmises või märgatakse muid murekohti.

Kust tuleb rohkem infot abivajava lapse kohta? Kas pöördub pere või laps ise või on kool see koht, kus muret märgatakse?
Oleneb täiesti perekonnast. Mõni pere võtab ise ühendust, aga info tuleb ka koolist. Aina rohkem hakkavad inimesed tutvusringkonnas abivajavat last märkama, näiteks ka naabritelt on infot tulnud. Kui inimesed märkavad, et lapse heaolu on ohus, siis tuleb sellest alati teada anda, kuna lastekaitsetöötaja eesmärgiks on see, et lapse heaolu oleks tagatud. Alati on lahendus olemas, lahendamatuid olukordi ei ole olemas.
Võib-olla lastekaitsespetsialiste kardetakse, et mis nad nüüd teha võivad, kuid tegelikult oleme me selleks, et aidata ja leida lahendusi, et olukord paremaks läheks.

Kas tänavune raske aasta seoses viiruse levikuga annab ka teie töös tunda sellega, et perede ja laste mured kasvavad?
See praegune olukord mõjutab kindlasti väga palju, küll on vanematel töökohad kadunud või on distantsõpe mõnele lapsele halvasti mõjunud. Covid ja sellega seotud piirangud mõjutavad inimesi vaimselt. On tunda, et murede hulk on kasvanud.

Kas lastekaitsespetsialist saab aidata, kui on vaja last või vanemat vaimse tervise murega edasi saata psühholoogi või psühhiaatri juurde?
Ikka saab. Me alati suhtleme sel teemal, kas on psühholoogi/psühhiaatri vajadust. Kuulame nii vanemate kui ka laste arvamuse ära, et mis on neile kõige sobilikum ja kasulikum variant nende olukorras. Saame aidata pöörduda psühholoogi/psühhiaatri poole ja saame ka toetada, kui asi jääb raha taha.
Meie vallas on nüüd ka kooli­psühholoog olemas. Praegu küll vaid üks kõigi valla koolide peale. Näha on, et noored ise tahavad aina rohkem psühholoogi juurde pöörduda, mitte et keegi peaks neid suunama. See on tänapäeva maailmas normaalne, et inimesed, eriti noored tahavad minna kellegi teisega rääkima, et oma muresid ja rõõme jagada. Psühholoogi ja psühhiaatri juures käimine ei ole mingi häbiasi. Õnneks aina rohkem kajastatakse seda ka meedias.
Lapsevanemal võib olla väga usalduslik suhe oma lapsega, aga kõiki asju laps ikkagi ei julge oma vanematele rääkida. Vanemal ehk ei ole ka oskust kõiki asju märgata ja kaasa rääkida. Siis on hea, kui on selline spetsialist olemas, kes on nende teemade sees pidevalt, näeb sarnaseid muresid ja probleeme ning on õppinud neid lahendama.

Sel aastal on kasvanud koduvägivalla juhtumid. Kas see on kuidagi ka teie tööd mõjutanud?
Kahjuks tõesti on koduvägivalla juhtumid kasvanud. Kui näiteks lapsevanem(ad) on oma töökoha kaotanud, on seda ühes ruumis olekut rohkem, oma muresid üritatakse alkoholiga vaigistada ja koduvägivalla juhtumid on selle pinnalt kergemad tekkima. Muidugi on erinevaid probleeme, mis koduvägivallani viib, suurim on aga siiski alkohol. Kui sellises peres kasvavad lapsed, siis nende aitamisel teevad lastekaitse ja ohvriabi hästi palju koostööd ja samuti on politsei sinna kaasatud. Kui seda olukorda on võimalik parandada, pakume erinevaid teenuseid: lepitamisteenused ja nõustamine, psühholoogid ja psühhiaater ning lastele, kes on vägivalda pealt näinud, erinevad teraapiad.

Kas perelepitus päriselt ka aitab?
Loomulikult on meil erinevaid lõpptulemusi. Tihtipeale on nii, et kui perelepitus aitab, siis mingi periood suudab pere koos elada, kuid siis hakkab jälle vägivald üles kerkima ja pere kooselu ei saa jätkuda. On ka neid juhtumeid, kus kohe näeb perelepitaja ära, et sellest ei tule midagi välja, parem on perekonnal minna lahku ja jagada last/lapsi suhtluskorra alusel. Siin on muidugi see, et kui laps läheb selle vanema juurde suhtluskorra alusel, kellel on alkoholiprobleemid, peab vanem suutma sel ajal kaine olla. Kui ta soovib lapsega aega veeta, peab ta selle nimel vaeva nägema.

Kas kainust kontrollitakse kuidagi?
Jaa, seda kontrollitakse. Kui pere läheb lahku ja fikseeritakse suhtluskord, saab lastekaitsespetsialist ja politsei teha kodukülastusi. Võib teha kokkuleppekodukülastusi ja võib teha ka etteteatamata kodukülastusi. Sellisel juhul on alati paremad need etteteatamata külastused, siis näeb tõelist olukorda, kas nad pingutavad lapse nimel ja on kained. Neid kontrolle me ikka teeme oma töös.

Millised hetked on need, mis teid lastekaitsespetsialisti töö juures rõõmsaks teevad?
Neid rõõmsaid hetki ikka on. Näiteks juhtumid, mis on seotud koolikohustuse mittetäitmise ja perekondlike suhetega – olles teinud mitmeid ümarlaudasid, kohtunud pere ja lapsega, on näha, kuidas olukord paraneb. Väga palju positiivseid lõpplahendusi on tulnud. See tekitab hea tunde, et need teenused ja toetused, mida oleme perele osutanud, on tulnud kasuks.
Loomulikult on ka muresid me töös väga palju, kuid rõõmsaid ja positiivseid hetki on ikka ka. Kõik juhtumid on erinevad ja isegi kui olukord on sama, siis see, kuidas koostöö sujub ja kuidas keegi seda koostööd vastu võtab, on erinev. Mõned juhtumid lahenevad kiiremini, mõni aeglasemalt.
Palju oleneb sellest, kuidas mingitele teenustele aegu saab ja kui palju igaüks ise panustab, et seda olukorda parandada. Väga tore on ka näha, et lapsed ise julgevad ja tahavad lastekaitsetöötajatele helistada ja kirjutada.
Kas lastekaitsespetsialisti töö on selline kaheksast viieni töö või on vaja ka töövälisel ajal tööga tegeleda?
Kaheksast viieni töö see kindlasti ei ole, on vaja ka töövälistel aegadel laste ja peredega tegeleda. Kõik olenebki täiesti juhtumist endast. Mõne noorega suhtlen iga päev. Olen alati nende jaoks kättesaadav. Lastekaitsetöö on hästi mitmekülgne, iga päev on uued väljakutsed, kunagi ei tea, mis järgmine päev tuua võib.

Kuidas maandate tööelust tekkinud muremõtteid?
Selleks, et mõtted mujale saada, käin näiteks koeraga jalutamas. Eks mõni õhtu ikka mõtled, kuidas mingit probleemi või muret lahendada, aga samas saan aru, et ma ei saa kohe ju midagi teha, mingid asjad peavadki ootama. Kuid jalutades, muusikat kuulates, sõprusringkonnaga suheldes ja oma elule pühendudes saab töömõtted eemale. Tuleb osata tööd ja oma elu ikka lahus hoida. Õpin sügisest alates ka magistris, ikka sotsiaalvaldkonnas, nii et tuleb ka koolitöid teha, mis on samuti hea koht töömõtete väljalülitamiseks.

Kas praegused seadused on laste kaitsmiseks piisavad või tunnete mõnest muudatusest puudust?
Laste kaitsmise mõistes on need seadused piisavad, kuid praegu on seaduses tühi koht koolikohustuse mittetäitjate suhtes. Neid on hakanud väga palju esile kerkima ja murekoht on selles, mida teha nendega, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja ei ole nõus internaatkooli minema. Tuleb mõelda ja kaaluda, mis oleks neile kõige parem lahendus, et nad tunneks, et neil on ka mingi vastutus ja kohustus koolis käia.
Võib-olla tuleks seadust muuta nii, et koolikohustus on ikkagi täisealiseks saamiseni.
Lapsed teavad väga hästi oma õigusi, aga osasid kohustusi võib-olla küll teavad, kuid kas laiskusest või millegi muu tõttu ei taheta neid täita. Muidu seaduste koha pealt ei oskagi öelda, et midagi oleks puudu. Ainult seda psühhiaatrilise abi andmise seaduse muudatust on vaja, et noorte hääl oleks rohkem kuuldav ja sellega arvestataks.

Millised iseloomuomadused peavad heal lastekaitsetöötajal olema?
Peab olema ennekõike lastesõbralik, hooliv, aus, siiras, usaldusväärne. Samuti tuleb olla hea kuulaja ja professionaalne, pühendunud oma töös. mis kõige tähtsam, et lastekaitsespetsialist peab tegema oma tööd südamega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare