21.7 C
Rapla
Laupäev, 2 juuli 2022
spot_imgspot_img

Omavalitsuste liidul tuleb hakata arutama Raikküla kooli tulevikku

Detsembris toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogu koosolekul peatuti põgusalt Raikküla kooli tulevikul. Seni on kooli pidaja olnud riik. Riikliku nägemuse kohaselt peaks selles rollis aga olema pigem omavalitsus või omavalitsuste liit. Ametlikke läbirääkimisi protsessi algatamiseks veel alustatud ei ole.

ROL-i koosolekult jäi kõlama, et täna on küsimusi rohkem kui vastuseid. Teadvustati signaali, et riik sooviks kooli üle anda, kuid puudub konkreetne plaan, kuidas see välja näha võiks. Vähemalt mingil määral on pilk selles küsimuses ka Rapla valla poole suunatud. Vallavanem Meelis Mägi ütles koosolekul, et riigi poolt pole ei plaane, seisukohta ega avalikku arutelu. Ta väljendas arvamust, et koostöö ja aruteluta ei saa selliseid otsuseid teha.

ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner nõustus selle seisukohaga ja lisas, et järgmise sammuna tuleks uuel aastal ministeeriumi esindajatega laua taha istuda ja olulistes küsimustes selgusele jõuda.

Hepner rääkis, et maakonnas on selge vajadus Raikküla kooli järele. Samas tõdes ta, et oleks ennatlik öelda, kas ROL on valmis selle pidamise üle võtma. Selleks oodatakse enne riigi nägemust. „Vaieldamatult on teema oluline, aga ma küll selgelt tahaksin riigipoolset nägemust, kuidas selliste koolide puhul on mõeldud edasi minna,” leidis Hepner.

Hepner tõdes, et tihti vajavad sellised koolid kulukaid investeeringuid. Hetkel pole kooli kulude katmiseks muid allikaid kui omavalitsused. Täna ei oska Hepner öelda, millal Raikküla kooli osas otsusteni jõutakse. See sõltub siiski suuresti riigi enda plaanidest. Riik on vihjanud ka võimalusele, et kui omavalitsused kooli üle ei võta, siis pannakse see kinni. Hepner loodab, et selline seisukoht ei ole tõsiselt mõeldud, sest see poleks mõistlik lähenemine ega aita probleemi lahendada.

Meelis Mägi ütles, et ametlikult pole Rapla vallale haridus- ja teadusministeeriumilt (HTM) laekunud ühtegi kirja ega ettepanekut Raikküla kooli osas. „Kuna sellel teemal ei ole tulnud mingeid ettepanekuid, ei ole seda teemat ka arutatud vallavalitsuses, volikogu komisjonis ja volikogus,” lisas ta. Seega ei saa vallavanem praegu selles küsimuses ka täpsemat infot jagada.

„Mingi objekti üleandmine ja vastuvõtmine eeldab kahe poole kokkulepet, mille osas ei ole praegu toimunud mingeid läbirääkimisi. Ühtegi tegevust ei saa teha ühepoolselt. Kuna praegu ei ole olemas ega räägitud ühestki tingimusest, ei saa ka välja tuua ühtegi üleandmise ja vastuvõtmise tingimust,” selgitas vallavanem.

Ta leidis, et riik peab oma ministeeriumi kaudu kavandama plaani, mis saab sedatüüpi riigikoolidest. „Kas need suletakse, reorganiseeritakse mingi ühtse juhtimise alla, soovitakse anda hallata kellelegi teisele jne. Loomulikult peab sellega kaasnema ka ajaplaan, haldamise ja investeeringute kulutabel. Kui selles plaanis soovitakse näha ka kohalike omavalitsuste või omavalitsusliitude osa, alles siis saab alustada konsultatsioone ja hakata vaatama tingimusi,” oli Mägi seisukoht.

Seadusega pandi vastutus KOV-idele

Kui Rapla vallale pole Raikküla kooli tuleviku osas ühtegi kirja ega ettepanekut tehtud, siis tekib küsimus, millest teema üldse lauale on tulnud. ROL-i kultuuri- ja hariduse spetsialist Imbi Kalberg ütles, et riik pole otseselt ka ROL-i poole pöördunud, kuid sellest on rääkinud Raikküla kooli hoolekogus ministeeriumi esindaja Tiiu Rahuoja.

Nii Kalberg kui ka HTM-i riigikoolide osakonna nõunik Jürgen Rakaselg viitavad 2018. aasta veebruaris jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusele, millega jaotati hariduse vastutus senisest selgemalt ning sätestati omavalitsuste selge vastutus põhihariduse eest sõltumata hariduslikust erivajadusest.

„Teisisõnu – alates 1. veebruarist 2018 on vastutus erivajadustega õpilastele õppevõimaluste tagamise eest eelkõige kohalikul omavalitsusel. Konkreetsete koolide pidamise üleandmist koos seadusemuudatusega ei otsustatud, selliste otsuste tegemine on antud HTM-i pädevusse,” lisas Rakaselg.

Ta jätkas aga, öeldes, et riik annab enda koolid ja nende taristu üle vaid kohalike omavalitsuste vastava soovi korral ja eelnevalt kokku lepitud tingimustel. „Tõsi on aga see, et riigi peetavate erivajadustega õpilaste koolide õpilaste arv on jätkuvalt tugevas langustrendis, sest vanemad eelistavad valida elukohale lähemaid õppekohti,” ütles Rakaselg.

Enne seadusemuudatust toimus jaotus nii, et teatud erivajadustega õpilaste koolide pidamise kohustus oli riigil, teatud erivajaduste osas omavalitsusel. „Igapäevases elus see aga selgust ei loonud ning tekkis vaidlusi konkreetsete õpilaste kuuluvuse osas, sest õpilaste erivajadused võivad ajas muutuda ning üha harvem esineb neid vaid ühe eristatava tunnuse osas. Seega otsustas Riigikogu jaotada vastutuse selgemalt ja haridustasemete kaupa, et vältida vaidlusi ning vastutus põhihariduse eest oleks algusest lõpuni ühe vastutaja käes,” selgitas Rakaselg otsust suurem vastutus just omavalitsustele anda.

Raikküla kooli pidamise osas vaadatakse seega ikka pigem omavalitsus(t)e poole. Väikese kooli pidamine on aga teatavasti kulukas.

„Omavalitsused saavad riigilt iga-aastast haridustoetust oma õpilaste eest. Juhul, kui õpilasel on erivajadusi ja need on ka andmebaasides kenasti kajastatud, arvestatakse täiendav toetus. Raikküla kooli pidamise võimalikul üleandmisel on riik valmis eraldama täiendavat toetust kuni kolmel aastal, et uus pidaja saaks esialgu pidada kooli täiendavalt rahaliselt panustamata ning jõuaks kooli sihtrühma, asukoha jm küsimustes jätkusuutliku mudelini,” selgitas ministeeriumi seisukohta Rakaselg.

On samuti selge, et koolis ei õpi ainult Rapla valla õpilased. Tegelikult on seal hulk õpilasi ka väljastpoolt maakonda. Mida tähendaks kooli üleandmine omavalitsusele sellisel juhul õpilastele, kelle elukoht ei ole tegelikult Raplas maakonnas? Rakaselg ütles, et igal omavalitsusel on kohustused enda õpilaste ees. Ta lisas, et teiste omavalitsuste õpilaste osas saab kulude katmine tuleneda vaid konkreetsete omavalitsuste omavahelisest kokkuleppest ja arvlemisest.

Põgusalt on arutatud ka küsimust, kus kool edaspidi asuma peaks. Rakaselg tõdes, et kooli õpilaste arv langeb ning pidades silmas ka hoone investeeringuvajadusi, tuleks tõesti kaaluda, kas senine asukoht on pikemas vaates mõistlik.

ROL-i esimees Heiki Hepner on nõus, et teema väärib kaalumist. Kogemus Kohila vallavanemana näitas, et ühistranspordiühendus Raikkülaga ei olnud kõige parem ja vald pidi ise korraldama õpilaste liikumise kooli. Seega oleks tõesti omaette mõttekoht, kas Rapla ei võiks just juurdepääsu seisukohast olla koolile parem asukoht.

Ministeerium on valmis läbirääkimisi alustama

Rakaselg ütles, et täna ei ole ministeerium Raikküla kooli pidamise üleandmiseks läbirääkimisi veel alustanud, kuid valmisolek selleks on olemas. „Juhul, kui meil on kindlus, et uus pidaja mõistab selle kooli väärtust, oskaks seal olevat oskusteavet senisest paremini ja suurema hulga õpilaste jaoks kasutada, oleme valmis alustama täpsemaid kõnelusi. Tehniliselt eeldab selle otsuseni jõudmine halduslepingu sõlmimist, mille eelduseks on volikogu vastav volitus vallavalitsusele,” ütles Rakaselg.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised