Katkendeid pooleliolevast kรคsikirjast
Algus Koduloolases nr 3 (283), 11. mรคrts 2020
Riburadapidi hakkas toetajaid juurde tulema. Annetajateks ja abipakkujateks olid รผldjuhul nii รผksikisikud, vรตimuasutused kui ka ettevรตtted ja organisatsioonid. Esimene rahaline toetaja oli Martna sovhoos.
Vastvalitud maavolikogud avaldasid รผksteise jรคrel oma valmisolekut toetada igati ettevalmistusi Eesti Kongressi valimiseks. Nii nรคiteks oli 9. jaanuaril kรผsimus Lรครคne maakonna volikogu pรคevakorras. รksmeelse otsusega anti maavalitsusele volitused abistada (juba ka rahaliselt!) valimiste korraldajaid.
Raplas oldi oma toetust erinevatel tasanditel korduvalt juba varem deklareeritud. Valmisolekust aidata oli rรครคgitud nii maavolikogus, maavalitsuses, konsultatiivnรตukogus kui ka Raplamaa Rahvarinde juhtorganites. Loomulikult ei tรคhendanud see iseendast veel, et โรผksmeelsed otsusedโ vรคljendasidki absoluutset รผksmeelt. Kรผll vรตis sellest aga vรคlja lugeda sรตnumi, mis kinnitas, et vรคhemalt otsest vastutรถรถd ei hakka valimiste eel keegi tegema, ka need mitte, kes otse sรผdames Eesti Kongressi ideed veel heaks ei kiitnud. Seegi oli ju oluline teadmine.
23. jaanuaril avaldas ajaleht รhistรถรถ intervjuu Raplamaa Rahvarinde toonase esimehe Andres Ehiniga, kus mitmete muude oluliste asjade seas puudutati ka Rahvarinde suhtumist Eesti Kongressi. Ehin on seal รถelnud: โRahvarindes on mitmesugust seltskonda. รhine seisukoht on kongressi toetav, kuigi on ka kahtlejaid. Enamus ei nรคe vastuolu รlemnรตukogu ja Eesti Kongressi kaudu tegutsemisel. Pigem nรคhakse, et need tรคiendavad teineteist. Poliitiline ideaal oleks, kui mรตlemad vรตtaksid vastu samu otsuseid, kui Eesti Kongressi otsused oleksid kehtivad Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvahelise รตiguse seisukohalt ja รlemnรตukogu omad NSV Liidu seaduste seisukohalt. Nii vรตiksid mรตlemad teenida รผhiseid lรตppeesmรคrke.
Kui rรครคkida konkreetselt Raplamaa Rahvarindest, siis olgu tรคhendatud, et juhatus tegi maakonna volikogule ettepaneku arutada Eesti Kongressi delegaatide valimiste kรคiku ning aidata sellele igati kaasa. Oma abi ja toetust ei keela me ka ise. Osa Rahvarinde aktiivist ongi juba ettevalmistustesse rakendunud.โ
Vaatamata vaidlustele, mis siin ja seal Eesti Kongressi pรคdevuse teemadel aeg-ajalt ikka veel puhkesid, oldi valimiste ettevalmistamisega รผldjoontes graafikus. Jaanuari keskpaigaks said moodustatud valimiste ringkonnakomisjonid. Teadupรคrast oli ringkonnakomisjoni รผlesandeks Eesti Kongressi kandidaatide esituskirjade vastuvรตtmine ning valimistulemuste kindlakstegemine. Raplamaad puudutavates piirkondades kujunes pilt jรคrgmiseks.
12. jaanuaril oli Haiba kultuurimajas Hageri ja Nissi kihelkonna Kodanike Komitee รผhine koosolek. Kuna Hageri ja Nissi moodustasid รผhe viiemandaadilise ringkonna, siis moodustati ka รผhine ringkonnakomisjon. Kaheksaliikmelise komisjoni koosseisu kuulusid: Ain Talihรคrm (esimees) Riisiperest, Kaljo Pรตldaru (aseesimees) Haibast, Andrus Kessel (sekretรคr), Lembit Sรผnt ja รlo Toompere Kohilast, Joonas Toomson Kiisalt ning Avo Nurmse ja Elle Kiisa Nissist.
16. jaanuaril oli juba ka Rapla ringkonnakomisjoni laiendatud koosolek. Komisjoni esimees oli siin Aleksander Kuruson Kehtnast ja aseesimees Peeter Stukis ning sekretรคr Milvi Tammik (mรตlemad Raplast). Veel kuulus komisjoni Liilija Ingverg, kes tรถรถtas toona Rapla telegraafis ja oli seetรตttu kรตige kergemini kรคttesaadav ning pidi sellepรคrast valmis olema vastama igasugustele kรผsimustele. Tema kรคest oli vรตimalik saada ka kandidaatide esitamis- ja nรตustumiskirja blankette ning nรคpunรคiteid nende tรคitmise kohta.
รhine ringkonnakomisjon moodustati ka Mรคrjamaa ja Vigala kihelkonnas, lisaks haarati sinna juurde ka Kullamaa kihelkond. Komisjoni esimees oli Jaan Lillesalu, sekretรคr Eha Kaljusaar.
Oli otsustatud, et valijate lรตplikud nimekirjad formeeruvad valimiste kรคigus. Ja juba hakati รผles seadma ka saadikukandidaate. Rapla kihelkonnas olid esimesed Krista Mรคgi ja Avo Lukas. Kandidaadi รผlesseadmine kรคis nii, et ringkonnakomisjonist saadud esitamiskirjale oli vaja koguda kahekรผmne viie Eesti Vabariigi kodanikuks registreerunu toetusallkirjad. Kandidaatide รผlesseadmine lรตppes 5. veebruaril ja kรตik kandideerimiseks vajalikud paberid pidid laekuma hiljemalt 8. veebruariks ringkonnakomisjonidele, kus need siis kinnitati vรตi mingite nรคpuvigade puhul parandamiseks tagasi lรผkati. Kandidaatide nimekirjad koostati esituskirjade laekumise jรคrjekorras ja samas jรคrjekorras kanti kandidaadid ka valimisbรผlletรครคnidele. Lรตplikud nimekirjad kinnitas ja avaldas ringkonnakomisjon valimiseeskirja jรคrgi 10. veebruaril.
23. jaanuaril tuletas Kodanike Komiteede Harju maakonnakomitee liige Avo Lukas ajalehes รhistรถรถ veel kord meelde: โ24. veebruaril algavad Eesti Kongressi valimised ei ole veel riigiorganite ega parlamendi valimised, sest de facto pole riiki ega parlamenti. Eesti Kongress on Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu (sรตltumata erakondadest) ja ta esindab ainult valimistest osavรตtnuid. Kuna aga valimised toimuvad siiski eritingimustes โ annekteeritud territooriumil okupatsiooni tingimustes, siis sellest tuleneb ka Eesti Kongressi staatus.
Eesti Vabariigi kui agressiooni ohvri huve saab tรคievoliliselt esindada selle riigi jรคrelejรครคnud kodanikkond. Kodanike Komiteede ja Eesti Kongressi mรตte on ESINDADA EESTI VABARIIGI KODANIKKONNA KUI RAHVUSVAHELISE KURITEO OHVRI HUVE.โ
Oli muidugi iga saadikukandidaadi enda asi, kuidas ta ennast valijatele tutvustama hakkab, kuid mingisugused รผhisvariandid olid siiski ka. Nii nรคiteks teatas ajaleht รhistรถรถ 18. jaanuaril, et kavatseb anda kรตigile kandidaatidele vรตrdse vรตimaluse esitleda end รhistรถรถs vรคikese foto ja tekstiga, mille pikkus ei tohtinud รผletada poolt masinakirjalehekรผlge. Pakuti, et tekstis vรตiksid olla taustaandmed (sรผnniaasta, erakondlik kuuluvus, ametikoht vรตi tegevusala) ja loomulikult ka kandideerija maailmavaateline seisukoht ning eesmรคrgid, mida ta kavatseb Eesti Kongressi liikmena ellu viima hakata. Tรคhtsaks peeti, et range dokumendifoto asemel vรตiks lookese juures olla mingi loomulikum pilt, kus kandideerija ei vaata ehmunudsilmi fotoobjektiivi.
Rapla maakonna territooriumil oli 35 valimisjaoskonda, mis jaotusid kihelkondade vahel. 24. jaanuaril tegi Rapla ringkonnakomisjon eesotsas esimehe Aleksander Kurusoniga vahekokkuvรตtte valimisteks valmistumisest. รhistรถรถs ilmus sellest Ilme Veetamme vahendusel 27. jaanuari numbris รผlevaade. Kuigi seni oli kรตik kenasti laabunud, pandi jaoskonnakomisjonidele ikkagi sรผdamele, et kรตik, mis on seotud Eesti Kongressi valimistega, tuleb teha laitmatult ja igati korrektselt. Rรตhutati, et kogu valijatele oluline teave peaks olema maalitud suurte ja selgete tรคhtedega, nii et vanainimenegi nรคeks prillita lugeda.
Vajadust mรถรถda soovitati kasutada Kodanike Komiteede ja kongressi sรผmboolikat. Anti mรตista, et kui komisjoniliikmetel endal jรครคb vรตimeid napiks, tuleks paluda kunstnike abi. Selle meeldetuletuse juurde lisati, et โraha tรตttu ei tohiks midagi tegemata jรครคda โ maavolikogu toetab, nii et iga jaoskonnakomisjon saab korralikult tรถรถtada ja muretseda kรตike valimiste korraldamiseks tarvilikku. Ruumid ja vajaduse korral sรตiduk antakse ka tasuta. รks komisjoni liige vabastatakse kuni 20 pรคevaks tรถรถlt pรตhitรถรถtasu sรคilitamisega.โ
Kui tรคpne olla, siis oli maakonna volikogu otsustanud Rapla maakonnas tehtud tรถรถd Eesti Vabariigi kodanike ja nende รตigusjรคrglaste registri koostamisel tunnustades igati toetada Eesti Kongressi valimiste korraldamist. Selleks eraldati maakonna eelarvest 12 000 rubla (valimisjaoskonnale keskmiselt kuni 350 rubla). Et Raplas ei olnud Kodanike Komiteedel endal pangaarvet, kanti see raha Raplamaa Rahvarinde arveldusarvele, kust seda omakorda allapoole laiali jagati.
Teiseks pรถรถrduti otsuses asutuste, ettevรตtete ja organisatsioonide poole ettepanekuga lubada pรตhitรถรถst vabastada รผks inimene igas Eesti Kongressi valimiste valimisjaoskonnas. Vรตimaldada valimiskomisjonidel kasutada ruume ja abistada neid tasuta autotranspordiga vastavalt vajadusele 23. veebruarist 2. mรคrtsini. Otsuse kolmas punkt รผtles: โPidada vรตimalikuks Eesti Kongressi ja Eesti NSV รlemnรตukogu valimiskomisjonide koosseisude vรตimalikku kattumist, kuna valimised toimuvad ajaliselt lรคhestikku ja valimisjaoskondade piirid on samad.โ
See otsus ei pรตhinenud kihelkondlikul, vaid maakondlikul printsiibil. Kui รผldse mingi asi mรตningast segadust tekitas, siis oli see Raplamaal, ehk ka mujal, just kihelkondlik printsiip, millele kogu Kodanike Komiteede sรผsteem ja Eesti Kongressi valimine oli รผles ehitatud. Nรคiteks muutis see rahastamise mรตneti keerulisemaks, sest polnud ju teada, kas ka naabermaakonnad, kuhu jรคi รผks osa Rapla maakonnaga seotud kihelkondi, jรคrgivad samu pรตhimรตtteid, mis oli vรตetud Raplas tegevuse aluseks. Aga ajapikku oli hakatud harjuma juba ka selle, mitte just kรตige olulisema probleemiga. Tรคhtsam oli, et inimesed suutsid asjades omavahel kokku leppida ja ettevalmistused laabusid tรตsisemate tรตrgeteta.