Rapla täiskasvanute gümnaasium tähistas reedel, 25. juunil 75 aasta möödumist täiskasvanute hariduse algusest Raplamaal. Sel puhul peeti aktus Rapla kultuurikeskuses, kus olid kohal nii kooli praegused kui ka endised töötajad ja kaasteelised.
Aktusel hoiti fookuses nii täiskasvanute hariduse minevikku kui ka tulevikku. On ju teada, et Rapla täiskasvanute gümnaasium paneb 31. augustil uksed kinni ning täiskasvanute õpe jätkub Kehtna kutsehariduskeskuses.
Reedese aktuse avakõne pidas täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vello Kübar. Õhus oli tunda nii rõõmsaid kui ka kurvemaid noote. Üks rõõmsamaid neist oli äsja valminud raamatu “Meie kooli lugu. Rapla täiskasvanute gümnaasium 75” esitlus. Selle koostajad on kooli töötaja Kristi Luik ja varem ilmunud Raplamaa kooliraamatute autor Ants Tammar. Luik keskendus raamatu teises pooles pigem viimaste aastate sündmustele, aga Tammar uuris arhiivides täiskasvanute gümnaasiumi ajalugu.
Ants Tammar tegi aktusel ka lühikese ülevaate, mida ta uurimustöö käigus leidis. Näiteks rääkis ta sellest, et kooli algusaastatel oli väljalangemise protsent väga suur. Tammar tõi välja, et 1955/56. õppeaastal lõpetas kooli ainult 50 protsenti alustanud õpilastest. Teine pool jättis õppimise mingil põhjusel katki.
Selle kohta kirjutas ta raamatu sissejuhatuses nii: “Aeg-ajalt öeldakse, et eestlane on hariduse usku, kooli usku. Kui lugeda ülevaadet töölisnoorte kooli tegevusest aastatel 1946-1991, näeb, et kohati võib selles ka kahelda. Rajooni juhtide ja haridusjuhtide suhtumise tulemusena muutus see õppeasutus tasapisi nurgataguseks kooliks, kuhu töölisnoori vägisi suunati ja kust paljud esimesel võimalusel pagesid.”
Süda rahul
Raamatu ajaloolise osa koostamine kulges Tammari jaoks üsna lühikese aja vältel. Ta alustas selle kallal tööd 2021. aasta jaanuaris ja lõpetas mais. Ülesande muutis veelgi keerukamaks see, et materjalid olid mitmes arhiivis laiali. Esiteks tuli neid tellida rahvusarhiivi Rakvere osakonnast Tallinnasse ning alles siis sai neid kohapeal uurimas käia. Rapla haridust puudutavad materjalid olid just Rakveres, sest varem Märjamaal asunud arhiiv viidi sinna üle. Osa materjale olid rahvusarhiivi Madara tänava uurimissaalis ning samuti kasutas Tammar allikatena ajakirjanduses ilmunud artikleid.
Kogu tööle seadis takistusi ka koroonaviiruse levik ja sellest tulenevad piirangud. Tipphetkedel oli tegemist sedavõrd intensiivse tööga, et sellele kulus 11-12 tundi päevas. Aga materjal sai lõpuks kokku ning nüüd on see ka ilmunud. Tammar ütles, et tal on süda rahul ennekõike selles osas, et kooli lugu sai jäädvustatud. “Kui kooli lugu ei ole jäädvustatud, ei ole seda justkui juhtunudki. See raamat on oluline nii haridus- kui ka kodulooliselt,” sõnas Tammar.
Ka direktor Vello Kübar ütles, et raamatu ilmumise pärast on tal süda rahul. Tegemist oli juba kolmanda raamatuga, mis Rapla täiskasvanute gümnaasiumi kohta ilmus. Eelmine nägi ilmavalgust viis aastat tagasi. “Mina olen raamatuusku. Meil oli uut raamatut vaja, sest eelmise ilmumisest oli juba viis aastat mööda läinud. Vahepeal on toimunud mitmeid sündmusi ja ühtlasi on ajaloo peatükk võetud uues raamatus kokku väga põhjalikult,” kõneles Vello Kübar.
Reedese aktuse käigus jagati raamatut kohalviibijatele tänutäheks. See jõuab ka raamatukogudesse, aga kui keegi soovib seda soetada, siis poelettidelt seda ei leia. Huvi korral võib pöörduda otse kooli poole.
Töö jätkub Kehtnas
Aktusel olid kohal nii teiste koolide kui ka Rapla valla esindajad. Räägiti minevikust ja tulevikust. Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Heiki Hepner ütles oma sõnavõtus, et täna on õige päev tunda tänutunnet nende ees, kes 75 aasta jooksul on Raplamaa täiskasvanute haridust vedanud. “See on teinud Raplamaa ja terve Eesti paremaks,” ütles ta. Rapla valla esindajatena edastasid oma tänusõnad tehtud töö eest volikogu esimees Margus Jaanson ja hariduskomisjoni esimees Jane Schelejev.
Vello Kübar rääkis, et tema jaoks oli selles päevas rõõmsat emotsiooni, kuid natuke ka kurbust. Kõik ju teadsid, et järgmiseks õppeaastaks kolib täiskasvanute haridus Kehtna kutsehariduskeskusesse “See on olnud kolm aastat ette teada ja meie töötajad on selleks psühholoogiliselt valmistunud,” rääkis Kübar. Ta lisas, et reedene aktus oli pigem ikka sünnipäev, mitte matus. “Aktuse mõte oli tänada meie õpetajaid, töötajaid, vilistlasi, koostööpartnereid ja kaasteelisi,” rääkis Kübar.
Nüüd jääb kooli sulgemiseni ligikaudu kaks kuud. Õpilased on kooli lõpetanud ja aktused on peetud. Vello Kübar rääkis, et ülejäänud kaks kuud tegeletakse asjade kokkupakkimise ja kooli lõpetamisega. Eks ikka selleks, et täiskasvanute hariduse andmine saaks sügisel jätkuda Kehtnas.
Võib-olla kõige südamlikuma tsitaadi kogu olukorra kohta leiab äsja ilmunud raamatu tagumiselt kaanelt. Seal on kirjas: “Kord lõpeb ka ilusaim muinasjutt. Kord kustub ka heledaim tuli. Ja kord sosistab aegade jutt. Kord oli…”
