20.5 C
Rapla
Kolmapäev, 6 juuli 2022
spot_imgspot_img

Spordiajakirjanik Marko Kaljuveeri käivitavad suursündmused

Täna on Pekingi taliolümpiamängude alguseni jäänud täpselt 100 päeva. Nii nagu varem, aitab ka seekord spordi tippsündmuse põnevust ja elamusi koduekraanidele vahendada tuntud spordiajakirjanik, mees, kelle hääl on meile kõigile tuttav. Loomulikult on see Marko Kaljuveer. Aga kas teadsid, et juba mõnda aega on tema kodu olnud Raplas?

Raplas elab Kaljuveer juba seitsmendat aastat. Küsimuse peale, kuidas ta väikelinna elama sattus, vastas ta: „Eks armastus tõi. Nii see elu käib. Ja ma olen väga rahul.” Kaljuveer on elupõline tallinlane. Seal on ta üles kasvanud ja koolis käinud. Ülikooliharidust omandas teises suures linnas Tartus. Sellest hoolimata hindab ta ka vaiksema ja rahulikuma Rapla rütmi. „Eesti on üldse väike,” arvab ta. Lisaks Raplale on tal oma koht ka maalilisel Muhu saarel. „Mulle tundub, et mida väiksem, seda parem,” lisas ta.

Väikelinna rahulik rütm
Ei ole harv nähtus näha spordikommentaatorit Rapla tänavatel ja kaugemalgi jalgrattaga tervisesporti harrastamas. „Keha vajab väikest aktiivsust ja koormust ka,” tõdes Kaljuveer. Tal on juba välja kujunenud kindlad teekonnad, mida eelistab läbida. „Sõidan Kehtnasse välja ja siis ma käin Kaereperes ujula kandis,” kirjeldas ta. Läbitud kilomeetreid ja saadud koormust jälgib ta nutikella abil. „Mida vanemaks saad, seda rohkem tuleb tervisele tähelepanu pöörata,” arvas ta.
Sportimisvõimalusi peab Kaljuveer Raplas heaks. Ta tõi välja, et Raplast Kehtnasse viib kergliiklustee, mille ääres on nii Valtu lähedal kui ka Kehtnas spetsiaalsed kohad, kus harjutusi teha saab. „Sõidad Kaereperesse sisse ja seal on ju discgolfirada,” jätkas Kaljuveer ning lisas sellele ka Rapla Vesiroosi terviseraja võimalused. „Talvel olen ma seal suusaringi sõitnud,” rääkis Kaljuveer. „Ole mees ja leia need kohad üles ja tee sporti. Kõik sõltub iseendast,” arvas Kaljuveer. „Siin, ma arvan, on väga head tingimused, ei ole küll millegi üle kurta. Ise peab rohkem aktiivsust üles näitama ja oma laiskusest võitu saama,” võttis ta kokku.
Mingil määral hoiab Kaljuveer pilku peal ka kohalikul spordielul. Kui platsile jookseb Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskond, hoiab Kaljuveer pöialt ikka neile.

Koroonaaja olümpiamängud
Rohkem sütitavad teda aga suured spordivõistlused. Üks neist jääb möödunud suvesse. Loomulikult käib jutt Tokyo suveolümpiamängudest. Aasta edasi lükatud spordi suursündmus algas tänavu juuli lõpus. „No oli natuke teistmoodi, aga samas olümpia nagu olümpia ikka,” tõdes Kaljuveer, kes vastutas olümpia eestlaste teleekraanidele jõudmise eest.
Suurim erinevus teiste aastatega oli loomulikult publiku puudumine. „Aga teisest küljest, olles kergejõustikustaadionil, ei pööra sa sellele tähelepanu,” ütles Kaljuveer. Staadionil oli omajagu rahvast, lisaks sportlastele oli seal ju ka hulk kogu maailma meediainimesi, kes sündmust üle kandsid. „Sinu roll on ikkagi teha oma tööd, püüda Eesti sportlasi ja püüda ka maailma tippe, teha intervjuusid ja neid vahendada,” kirjeldas ta.
„Meil olid ette antud reeglid, millest pidime kinni pidama,” jätkas ta. Maski kandsid nii olümpiaga seotud inimesed kui ka kohalikud. „Isegi kui taksojuht sõitis autos üksi, oli ta maskis,” rääkis Kaljuveer.
„Kõigil oli seal keerukas, aga lõpuks sa ju kohaned. Eks tegelikult jäävad elus ikkagi ellu need, kes kõige paremini kohanevad ja võtavad selle asja omaks ja on asjadest üle. Tippspordis samamoodi võidab see, kes on vaimselt kõige tugevam,” arvas Kaljuveer.
Tema jaoks oli see üheteistkümnes kord olümpiat kajastada. Ta võttis selle kogemuse kokku ja ütles, et olenemata olukorrast maailmas ja piirangutest ei olnud see olümpia teistega võrreldes kuidagi kehvem. Meeskond klappis hästi. „Me nautisime seda olümpiat täiega,” rääkis ta.
Ka meeldejäävate hetkede osas ei olnud suveolümpiamängud kitsid. Sportlaste tulemustest rääkides tõi Kaljuveer loomulikult välja kuld- ja pronksmedalid, mis õnnestus koju tuua.
Aga ka olümpia kodudesse toomise osas tunneb ta, et töö sai hästi tehtud, aga lisas sellele kiiresti, et alati on arenguruumi. „Meil oli olümpiaprojektis Postimees Grupis ja Kanal2 haaratud kokku 150 inimest,” kirjeldas ta. Neist ainult üheksa olid Tokyos kohapeal.
Kuigi kõik sujus pigem hästi, saatis mängude viimast ülekannet ka väike sekeldus. Viimasena kanti üle maratoni. „Ilm oli hästi keeruline tol päeval ja maraton viidi Tokyost üle Sapporosse,” rääkis Kaljuveer. Sapporo asub Tokyost umbes pooleteisetunnise lennusõidu kaugusel põhjapool. Kaljuveer saatis kohapeale operaatori, kes oli ühtlasi ka reporteri rollis ning kõik paistis korras olevat.
Tavaliselt vahendasid kommentaatorid Tokyos sündmusi otse kergejõustikustaadionilt, aga sel korral tehti seda teleraadiokeskusest. Seal tuli kohal olla kell kuus hommikul. Kohale jõudes selgus aga ootamatu tõsiasi, et võti oli hotelli jäänud. Kuna meeskonnajuhina oli ka Kaljuveeril võti, koputati loomulikult hommikul tema uksele, et ta ukse taha jäänud ootajatele võtme viiks. Unise peaga asus ta teele.
„Seal on hästi rasked teed. Tokyos on nelja-viie-kuuetasandilised teed ja ilma GPS-ita sa väga ei sõida,” kirjeldas ta. Ja kuigi ta oli sama teed selleks ajaks juba palju sõitnud, keeras ta kiirteelt unise peaga liiga vara maha. „Ja eksisin ära,” ütles ta naerdes. „Lõpuks sõitsin isegi punase tule alt läbi, et õigel ajal kohale jõuda ja neile võti ära viia. Paar minutit jäime ülekandesse hiljaks. Ikka juhtub selliseid asju ka,” naljatas ta. Kuna maraton kestis kaks ja pool tundi, telepublik ilmselt äpardusest suurt aru ei saanudki.
„Sellised seigad kuuluvad asja juurde,” tõdes Kaljuveer. Ilmselt mängis oma rolli ka see, et kõik oli viimase ülekandeni nagu õlitatult sujunud ja valvsus pisut kadunud. „Aga need ilmestavad asja,” leidis Kaljuveer.

Head mehed ripakile ei jää
Kui nüüd aga minna ajas pisut tagasi, algas koroonapandeemia Kaljuveeri jaoks koondamisega Postimees Grupist. „Tulin just Mehhikost autoralli maailmameistrivõistluste etapilt. Nädal aega hiljem mind koondati,” meenutas Kaljuveer. Juba tollal väljendas ta oma seisukohta, et sellised asjad kuuluvad elu juurde. „Elu paratamatuid lööke tuleb vastu võtta rahulikult,” jääb ta ka täna endale kindlaks. „Korraks oli selline pooleaastane väike mõtlemisaeg,” meenutas ta ja lisas siis: „Head mehed ripakile ikka ei jää, alati on tööd. Täna olen ma tegelikult otsapidi seal tagasi oma firma kaudu.”
Meediavaldkonnas on Kaljuveer töötanud 30 aastat. Selle aja jooksul on kasvanud suureks ka tema kontaktide hulk. „Hakkasin mõtlema, et ma olen teinud kõikide Eesti presidentidega taasiseseisvumise ajal intervjuusid. Alates Lennart Merist ja lõpetades Kersti Kaljulaidiga,” ütles Kaljuveer. President Alar Karisega ei ole tal veel õnnestunud rääkida.
Kaljuveer tõdes, et pika karjääri ajal on ta mõnikord ka tüdimust tundnud ega ole soovinud alati eesliinil olla. „Aga see läheb üle, kuna see töö on ikkagi vaheldusrikas. Tulevad uued sündmused, uued uudised peale. See hoiab sind värskena,” arvas ta. Ja kuigi tema tööülesannete seas on ka palju organiseerimist, naudib ta ka nii-öelda tööd põllu peal. „Käid ja teed intervjuusid ja oled sündmuste keskel,” kirjeldas ta. Ta tunneb, et tänaseks on ta leidnud töö erinevate osade vahel tasakaalu.
Kaljuveeri ettevõtte Telefookus OÜ töölaual on praegu mitmeid sündmusi. Üks nende seas on näiteks gala „Spordiaasta tähed”, mis võtab spordiaasta kokku ja tunnustab parimaid.
Maailma mastaabis vaadatuna käivad juba ettevalmistused Pekingi taliolümpiamängudeks. Nende alguseni on täna täpselt 100 päeva jäänud. Tegelikult algasid ettevalmistused kohe pärast suveolümpiamängude lõppu. Kuna taliolümpiamängude maht on natuke väiksem, minnakse kohale seitsme inimesega. Tööd on sellest hoolimata palju ja ees on ootamas 170 tundi otseülekandeid. Novembri keskpaigas on töökoosolek Pariisis, kus arutletakse, kuidas kõik välja nägema hakkab.
Kuigi detailsed reeglid veel selged ei ole, usub Kaljuveer kindlalt, et mängud ära ei jää.
Kui aga uurida, millised on need alad, millele ta ise rohkem kaasa elab, ütles ta, et on pigem kõigesööja. „Loomulikult mind huvitavad hästi suured tiitlivõistlused, ka tegemise mõttes. See pakub mulle endale ka pinget,” rääkis ta. Pekingi olümpia on talle juba 12. kord. „Suured üritused käivitavad,” lisas ta. Ta jälgib suurima heameelega jalgpalli ja ka muud tipptasemel sporti. „See pakub pinget, seal on oma intriig, seal kulminatsioon, seal lõpplahendus,” rääkis ta. Samas tasub ka spordi jälgimist võtta mõistusega, sest kõike jälgida ei jõua.

Inimesed on ikka inimesed
Jõuame oma jutujärjega lugemise ja raamatuteni. Nimelt astus Kaljuveer eile Rapla keskraamatukogu leti taha ning aitas huvilistele raamatuid laenutada. Seda kõike seoses raamatukogupäevadega.
„Ise ka üritan nii palju lugeda kui võimalik,” ütles ta. Teda on eriti kõnetanud Norra näitekirjanik Henrik Ibsen. „2011, kui Oslos olid suusatamise maailmameistrivõistlused, käisin isegi Henrik Ibseni majamuuseumis. Ma olen praktiliselt kõik Ibseni teosed ja näidendid läbi lugenud,” rääkis ta. Eriti meeltmööda on talle autori näidendivorm. „Ibsen on võrratu karakterite meister,” ütles Kaljuveer. Teostes on Ibsen kajastanud palju inimestevahelisi ja poliitilisi suhteid.
Kaljuveeri arvates on need igihaljad teemad olenemata aastanumbrist. „Tehnoloogia on muutunud, täiustunud, arenenud, aga inimene jääb ikka inimeseks oma keerdkäikudega ja oma probleemidega,” arvas ta.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised