Kui piltlikult väljenduda, võib öelda, et Rapla maakond on nüüd Kalev Kaljuste (43) tiiva all. Ta on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juht. Alates 2022. aasta 1. jaanuarist haldab Pärnu talitus ka Rapla maakonda.
Kõik, mis puudutab kohalikke maakonnamastaabis planeeringuid ja omavalitsuste koostatavaid üldplaneeringuid, hakkab nüüd läbi käima Kaljuste töölaualt. Kuna ta jätkab ka Pärnu maakonna administreerimist, tulebki tal hakata aega kahe piirkonna vahel jagama.
Mis asjad üldse on piirkondlikud talitused? Kuni 1. jaanuarini 2022 oli igas maakonnas oma talitus. Näiteks Raplamaal oli selle juht Andrus Saare. Talituse esmane roll oli üle võtta osa ülesandeid, mida varem täitis maavalitsus. Koos maavalitsuste sulgemisega 31. detsembril 2017 tuli nende senised ülesanded ära jagada teiste asutuste vahel. Selleks loodigi rahandusministeeriumis maakondlikud talitused, et osa ülesannetest üle võtta. Sellest ajast on möödas neli aastat ning paljud ülesanded täidetud. Rahandusministeeriumis hakkasid puhuma uued tuuled ning talituste arvu vähendati.
Riigimaja
Asjad korraldati nii, et üks talitus on mitme piirkonna peale ning Raplamaa lisati Pärnu talituse haldusalasse, mida juhibki Kalev Kaljuste. Tema oli viimane Pärnu maavanem ning ühtlasi esimene sealse talituse juht. “Mille eest talituse juht seisab? Eks ikka kohalike inimeste ja piirkonna arengute eest ning selle eest, et anda maakonnapõhist informatsiooni ja arenguid edasi riigitasandile ning ka vastupidi, toetada rahandusministeeriumi poolt maakonda puudutavate reformide läbiviimist maakonnas,” ütles Kaljuste.
Kui 2017/18 aastavahetusel muudatus jõustus, muutus hoobilt ka tema roll. Seni tuli maavanemana täita esindusfunktsiooni, aga see vajadus langes ära ja palju maavalitsuse erinevaid ülesandeid jagati omavalitsustele ja riigiametitele. Võib öelda, et talituse juhil puudub suuresti esindusfunktsioon ning kindlasti ei olnud ta n-ö uus maavanem. Selle asemel tuli hakata haldama arhiive ja maavalitsuse varasid, luua koostöövõrgustikke ning lükata käima talituse töö. Selle hulka kuulus ka erinevate planeeringute haldamine.
Kaljuste ütles, et senise nelja aastaga on palju ära tehtud, kuid kui neist esile tõsta üks olulisem valdkond, on see Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis puudutab Pärnu jõge. See ei ole küll veel valmis, kuid algtõuge on selle koostamiseks antud. Nüüd, kui tuleb hallata kahte maakonda korraga, tähendab see ka töökoormuse kasvu. Kokku on Kaljuste meeskonnas viis ametnikku, kelle seas on näiteks planeerimise spetsialistid, kuid ka riigimaja infotöötaja.
Riigimaja infotöötaja puudutab konkreetselt Rapla riigimaja, sest see on Eestis alles teine riigimaja, kuhu infotöötaja tööle võeti. Esimene oli Jõgeval. Võib-olla esimene suurem väljakutse, mis Raplas ees ootab, ongi riigimaja ehk rahvakeeles haldushoone käima lükkamine. Renoveerimine on igal juhul lõpusirgel. Praegu käib kõige tihedam sagimine parkla rajamisel, mis asub Hariduse tänaval. Küllap on näinud neid töid kõik, kes on Rapla kesklinna Konsumi parklapoolsest uksest välja astunud. Parkimisprobleem on riigimajas töötavate ametnike jaoks olnud peavalu. Kaljuste avaldas lootust, et uue parkla rajamine lahendab ametiautode jaoks ka selle probleemi.
Ka Kaljuste enda töölaud asub riigimajas. Viimasel ajal on Rapla riigimajaga seonduva peale läinud nii palju auru, et enamiku tööajast ta just seal veedabki. “Nüüd on kujunenud sedasi, et kaks tööpäeva olen Pärnus ja kolm päeva Raplas,” sõnas Kaljuste. Ametkonnad on juba praegu end riigimajas sisse seadnud ning hoone pidulik avamine on planeeritud reede, 4. veebruari peale.
Külapoodide patrioot
Kui vaadata edasi, mis eesmärgid võiks Raplamaal püstitada, viitas Kaljuste maakonna arengustrateegiale. Seal on eesmärgina kirjas, et praeguse 33 000 elaniku asemel saab Rapla maakonnas olema 35 000 õnnelikku kodukohta hindavat elanikku. On see realistlik eesmärk? Eks seda näitab aeg. Kui hakata loetlema, on meie maakonda tabanud viimastel aastatel mitmed tagasilöögid – postkontorite võrgustiku koomaletõmbamine, ARK-i kontori (praegune Transpordiameti teenindusbüroo) lahtiolekuaegade vähendamine, raudteeühenduse katkestamine Tallinna ja Pärnu vahel ning pankade ja ettevõtete esinduste sulgemine Raplas. Positiivse poole pealt saab välja tuua ehk pakiautomaatide võrgustiku laienemise.
Nimetatud probleemidest puudutas ehk kõige otsesemalt Kaljustet ennast rongiliikluse katkestamine Tallinna ja Pärnu vahel. Sel ajal oli ta Pärnu maavanem. “Mäletan seda aega. Siis oli tõeline leinameeleolu. Inimesed tulid raudteejaamadesse viimasele rongile hüvasti ütlema. Ise käisin ka,” meenutas Kaljuste. Küll aga avaldas ta lootust, et leevendus tuleb siis, kui käiku läheb Rail Baltic. Selle trassile on ette nähtud kohalikud peatused, millest kolm asuvad Raplamaa piires – Kohila, Rapla ning Järvakandi, ning taastuks ka Pärnu ja Tallinna vaheline raudteeühendus, millest praegu Pärnus puudust tuntakse.
Kaljuste ütles, et Raplamaal toimuvatest protsessidest on tal hea ülevaade, seda nii ametlikul kui ka mitteametlikul tasandil. Ametlikud kohtumised on toimunud nii Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Silvi Ojamuru kui ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhi Janek Kadarikuga. Veebruarikuus on plaanis külastada kõiki Raplamaa omavalitsusi. Mitteametlik tasand tähendab seda, et ta on lisanud end liikmeks mitmetes sotsiaalmeediagruppides, mis keskenduvad Rapla maakonnale. Ka seal liigub olulist infot. Samuti jätkub tihe suhtlus endise Rapla talituse juhi Andrus Saarega, kes nüüd on Kohila abivallavanem. “Oleme kokku leppinud, et omavahel võõraks ei jää ja küsimuste korral võtan temaga ühendust,” sõnas Kaljuste.
Kui tuua välja üks iseloomujoon või põnev huviala, võib Kalev Kaljustet pidada külapoodide patrioodiks. Seda kinnitab ta ka ise ning on valmis sellest õhinal rääkima. “Ma arvan, et olen Eestis külastanud vähemalt sadat külapoodi,” sõnas ta. Millest selline huvi? Ta on enda jaoks paika pannud, et kui kuskilt külast läbi sõidab, teeb peatuse ka kohalikus poes. Kas või selleks, et lastele kommi osta.
“Olen tõeline külapoodide patrioot. Kaubavaliku poolest ei ole need eriti head, aga omanäoline valik on seal olemas. Võib-olla peab hakkama mõtlema, kuidas külapoodide võrgustiku säilitamist toetada. Need ei ole ainult kauplused, vaid ka inimeste kohtumise ja info vahetamise paigad,” rääkis Kaljuste.
Kehtna Chicago
Kaljustel on tihe side Rapla maakonnaga juba varasemast ajast. Üks osa tema haridusteest kulges siin. 1996. aastal asus ta õppima toonases Kehtna kõrgemas põllumajanduskoolis, praeguses Kehtna kutsehariduskeskuses maamõõtmist. “Maamõõtmine oli toona populaarne eriala. Parajasti käis maareform ning nende oskustega inimesi oodati tööturule pikisilmi. Sel ajal oli kooli direktor Ago Silde, kes oli õpilastele välja otsinud kõige moodsamad tahhomeetrid ja GPS-seadmed. Selliseid vahendeid polnud minu teada sel ajal isegi mitte Eesti Põllumajandusakadeemias,” meenutas Kaljuste.
Maamõõtjana töötas Kaljuste päris mitu aastat, kuid nüüd ütles ta, et need oskused on vist rooste läinud. Viimasel ajal neile rakendust pole olnud, kuna ta ei ole aega leidnud. Kehtnas kestis toona õpe kaks aastat ja kaheksa kuud. Üheksakümnendatel oli elu midagi muud kui praegu. Pärnust käis Kehtnas õppimas teisigi noori ning seda vahemaad läbiti ühiselt rongiga. Keava peatuses maha astudes oli Kehtnasse jalutada ca 2,8 kilomeetrit.
Kaljuste meenutas, et kui ta kooli õppima tuli, jäi talle eredalt meelde üks vaatepilt Kehtna bussipeatuses. Sinna oli suurelt kirjutatud Chicago – tuntud USA suurlinna nimi. Ühest küljest meenutas see tol ajal kuulsat korvpallimeeskonda Chicago Bullsi ning nende mängijaid Michael Jordanit, Scottie Pippenit ja Dennis Rodmani. Teisalt oligi Kehtna mõnes mõttes nagu Chicago. “See oli üheksakümnendatel. Elu oligi siis teistsugune,” meenutas Kaljuste. Veel meenus talle Kehtna ajast see, et sügisel korraldati Kehtna ja Lelle vahel jooksuvõistlus, kus pidid starti minema ka põllumajanduskooli rebased. Kaljuste ise läbis selle suurema vaevata, kuid mõnele poisile oli see päris raske.
Kui otsida, leiab tema puhul seoseid Rapla maakonnaga veelgi. Nii näiteks veetis noor Kalev alates üheteistkümnendast eluaastast suved Sonni külas oma onu juures. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see küla Järva maakonnas Türi vallas, kuid enne haldusreformi kuulus see Käru valda ning seega Raplamaa alla. Põhimõtteliselt asub see Kädva ja Vahastu vahel. “Käisin onu talus abiks kartuleid kõplamas ja muid talutöid tegemas. Võõrad need tööd minu jaoks ei ole,” sõnas Kaljuste.
Avalikult aktiivne
Sündinud on Kaljuste Paikusel ning on põline Pärnumaa inimene. Keskkooli lõpetas ta Sindis ja sellele järgnesidki õpingud Kehtnas. Kõrghariduse omandas ta Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis rakendusgeodeesia erialal. Magistrikraadi omandab ta praegu Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis teenuste juhtimises ja disainis. Kirjutada on veel jäänud magistritöö.
Kaljuste on avalikus elus aktiivselt üles astunud. Tema oli üks neist, kes lükkas käima Tootsi tuulepargi idee, mis praeguseks on takerdunud kohtuvaidlustesse Eesti Energia ja Eleringi vahel. Kaljuste toetab taastuvenergiaallikaid, mille kaudu elektriturule võimsust juurde tuua. Varem on Eesti elanud põlevkivienergiast ja nüüd oleme vabaturul, aga Kaljuste näeb, et tulevik peaks kuuluma taastuvenergiale. Omaette küsimus on muidugi, kui kiiresti oleks võimalik seda teha. “Vana kaevu ei tohi hüljata enne, kui uus on valmis,” sõnas ta.
Avalikus elus on ta üles astunud mitmes rollis. Juba varem sai välja toodud, et ta oli Pärnu viimane maavanem. Ühtlasi juhtis ta Tootsi valda nii vallavolikogu esimehe (2006–2009) kui ka vallavanemana (2009–2015). Samuti kuulus ta uue Pärnu valla esimesse vallavolikogu koosseisu. Praegu ta seal enam ei ole. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta Pärnu linnas, kogus 144 häält ning valituks sellega ei osutunud. Poliitiliselt kuulub ta Eesti sotsiaaldemokraatlikku erakonda, kelle nimekirjas ta möödunud valimistel ka kandideeris. Erakonna liige on ta olnud alates 2011. aastast. Perioodil 2013 kuni 2021 oli ta sealjuures sotsiaaldemokraatide Pärnumaa piirkonna esimees. Kui eelmise aasta lõpus toimusid valimised uue piirkonnajuhi leidmiseks, otsustas ta mitte kandideerida. Aeg oli see roll edasi anda.
Kaljuste on ka spordimees. Kui ta Paikusel üles kasvas, mängis ta võrk- ja korvpalli ja samuti lauatennist. Kõige südamelähedasemaks kujunesid siiski jõutreeningud. Ka sel ajal, kui ta õppis Kehtnas, oli ta tihe jõusaali külastaja. Veel üks koht, kus tema spordihing välja paistab, on see, et ta oli Jõulumäe tervisespordikeskuse nõukogu liige. Praegu ta seal enam ei ole, kuid tema ajal pandi nõukogu ja juhatuse poolt alus nii välipallimängude väljakute kui ka sisehalli rajamisele. Kalev Kaljuste on abielus ning nelja lapse isa.
Talituse töö hõlmab kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamist, arvamuste andmist maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, osalemist regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamist, järelevalve teostamist kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle ja kohalike omavalitsuste üksuste nõustamist planeeringute küsimustes, riigi teenuste osutamise koordineerimist maakonnas, järelevalve tegemist kohaliku omavalitsuse üksuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas ning kohalike omavalitsuste üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ja omandireformi alaste menetlustähtaegade määramist.
