8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Kultuurisündmus: puhkpillimuusika meistriklass Raplas

Tõnu Soosõrv, Rapla MNPO dirigent, Märjamaa MKK õpetaja

15.-16. jaanuaril oli Raplas tavaline pisut unine nädalavahetus. Oli väga libe ja inimesed veetsid aega pigem kodus. Ometi toimus just sel nädalavahetusel Raplas midagi, mida võib õigusega nimetada kultuurisündmuseks. Nimelt korraldas Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP) oma järjekordse töölaagri.
Selles poleks olnud midagi erilist, kui see oleks olnud lihtsalt laager. VOP korraldab neid igal aastal Eestimaa eri paigus. Seal viimistlevad orkestrijuhid oma koosmänguoskust, saavad kogenud dirigentidelt näpunäiteid, tutvuvad uue repertuaariga ja arutavad puhkpillimuusika aktuaalseid probleeme. Laagrid lõpevad kontserdiga, millega rõõmustatakse piirkonna puhkpillimuusikahuvilisi.
Kuid seekord ei olnud kavas mitte lihtsalt laager, vaid toimus WASBE (World Association for Symphonic Bands and Ensembles) meistriklass-töötuba. Selle töötoa korraldamise mõte tuli VOP-i praeguselt peadirigendilt, Viljandi muusikakooli õpetajalt ja dirigendilt Bert Langelerilt.
Töötoa teema oli flex-seaded. Eestipäraselt võiks neid nimetada ka „paindlikeks“ seadeteks. Flex-seadetes ei kasutata orkestri tavalist partituuri, vaid muusika on esitatud lihtsalt mitmehäälses seades, kusjuures iga häält mängivad selle heliulatusele sobivad pillid. Erinevaid seadete variante on päris palju. Kõige levinumad on viie- ja seitsmehäälsed seaded pluss erinevad löökpillid. On ka selliseid seadeid, kus mängivad koos puhkpillid ja keelpillid. Need seaded sobivad väikestele orkestritele, sest piisab juba neljast-viiest erinevast pillist, aga neid võib suurepäraselt mängida ka suurte orkestritega.
Põhjamaades ja Lääne-Euroopas on flex-seaded väga populaarsed. Et neid teevad tõelised oma ala meistrid, kõlavad need suurepäraselt. Repertuaaris on kõike, alates Bachist ja Mozartist kuni tänapäevase popmuusikani. Muidugi on ka palju head originaalloomingut. Enamasti märgitakse nende juurde ka raskusaste, mis näitab, kui keerukas lugu tehniliselt on.
Eesti autorid eelistavad enamasti traditsioonilist koosseisu ja flex-seadeid on vähe. Siinkirjutanul on sellest kahju, sest kuigi meil on suuri ja häid orkestreid, on veel rohkem väikesearvulisi orkestreid, kes oma puuduliku koosseisu tõttu ei saa paljusid teoseid üldse mängida, või siis suurte kadudega kõlapildis. Ka Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkestrile (RMNPO) on kuulajad mõnikord ette heitnud Eesti muusika nappust oma kavades, kuid see tulenebki mitte soovimatusest Eesti muusikat mängida, vaid mittetäieliku koosseisu väikestest võimalustest.

Oma ala tõeline meister
Väga eriliseks tegi meistriklassi see, et Bert oli palunud koolitust läbi viima oma ala tõelise meistri Joop Boerstoeli Hollandist. Joop Boerstoel on õppinud klarnetit ja orkestrijuhtimist Enschede Muusikakõrgkoolis ja hiljem orkestrijuhtimist veel Maastrichtis. Ta on võitnud väga autoriteetse dirigentide võistluse Hollandis. Alates 1995. aastast on Joop Boerstoel tegev ka rahvusvaheliselt õpetaja, külalisdirigendi, žüriide liikme ja õppejõuna näiteks Itaalias, Inglismaal, Austraalias, Hiinas, Ungaris, Tšehhis ja ka Eestis. Praegu juhatab ta kolme väga kõrgetasemelist puhkpilliorkestrit.
Dirigendina on ta koostööd teinud paljude maailmakuulsate puhkpillisolistidega. Ta aitab ka välja töötada uusi metoodilisi materjale puhkpillide õpetamiseks. Alates 2015. aastast on Joop Boerstoel WASBE juhatuse liige. Võib kindlasti väita, et nii kõrgetasemelist puhkpillimuusika eksperti ei ole Raplas varem käinud.
Ja lõpuks oli väga eriline veel see, et Bert Langeler tegi RMNPO-le ettepaneku osaleda selles töötoas koos VOP-iga. See oli tõeliselt haruldane ja väga austav võimalus. Raplamaa noorteorkestri jaoks oli ülesanne muidugi väga ebaharilik. Me saime kolmeteistkümne täiesti uue loo noodid, mitmed neist ka mitmeosalised. Mõned olid lihtsamad, mõned päris keerulised. Tõsiseks ettevalmistuseks aega loomulikult ei olnud. Tutvusime nendest enamikuga põgusalt. Laupäeval oli kõigepealt lühike proov, siis algas seminar. Joop tutvustas erinevaid seadetüüpe, selgitas nende iseärasusi ja siis esitas VOP-i-RMNPO ühendorkester vastava loo. Iga lugu (osa) juhatas erinev dirigent. Kõrvuti meie kogenud dirigentidega juhatasid paljud VOP-i liikmed, kes võib-olla said esimese võimaluse juhatada nii suurt orkestrit. Külalisena juhatas ühendorkestrit ka RMNPO dirigent Silver Niinemets. Joop ise juhatas samuti mitut lugu. Siin ei ole palju öelda – meister on meister. Tema tööd oli tõeliselt nauditav jälgida. Tema žest on väga täpne, selge ja ilmekas. Joop oskab suurepäraselt esile tuua olulised liinid ja kujundada veenvaks tervikuks. Tema märkused tööprotsessis olid lakoonilised, täpsed ja arusaadavad.
Mõne raskema muusikateose näiteid kuulati ka veebist ja Joop kommenteeris neid. Terve meistriklass kanti üle ka veebis ja salvestati. Päev oli hästi pikk ja väsitav, aga noored pidasid vapralt vastu.

Võimalus mängida suures orkestris
Pühapäeva hommikul oli jälle põgus proov. Siis oli VOP-il vaheaeg, meie noored aga tegid veel proovi iseseisvaks esinemiseks. Ja oligi käes kontserdi aeg. Orkester võttis enda alla suure osa saalist, nii et koroonaaja kohaselt hõredalt paigutatud publikule palju ruumi ei jäänudki. Kontserdi algul esines meie orkester üksi väikese kavaga, seejärel liitus meiega VOP ja kanti ette enamik ettevalmistatud uutest lugudest.
Kokkuvõttes võib öelda, et see koolitus oli meie noortele mängijatele täiesti uuelaadne ja eriline kogemus. Ei ole lihtne mängida nii lühikese ettevalmistusega ja nii paljude võõraste dirigentide käe all. Teisest küljest oli kindlasti tore mängida kogenud mängijate kõrval. Igaüks sai mängida vastavalt oma oskustele nii palju, kui oskas, jättes keerulisemad kohad kogenud kaaslastele. Meie tugevamad mängijad muidugi hinnaalandust ei saanud.
Meie orkestrantide muljed koolitusest olid igati positiivsed. Nooremad leidsid, et oli väga tore. Mõni tunnistas, et oli küll väsitav, aga ikkagi tore. Huvitav oli nii suures orkestris mängida. Ka meie vanemad mängijad jäid väga rahule. Rõhutati, et suure orkestri kõlapilt on ikka palju mitmekesisem ja värvikam kui meie väikese orkestri oma. Sai kuulda ka nende pillide häält, mida meil kas üldse ei ole või on väga vähe. Põnev oli mängida nii paljude erinevate dirigentide käe all. Ja muidugi oli nii paljude uute teoste omandamine nii lühikese ajaga omaette väljakutse. Ühiselt arvati, et loodetavasti lisab see kõigile indu pilli harjutada.
Pärast kontserti avaldasid eravestlustes mitmed dirigendid siirast tunnustust meie orkestrile. Paljudele tuli üllatusena meie orkestri mängutase. On ju koroonaaeg piiranud kõikide ettevõtmisi ja pole võimalust olnud üksteist kuulata.
Ka publik tänas erakordse ja hea kontserdi eest. Kahju ainult, et seda sai kuulda piiratud arv.
Kuigi praegu ei saa midagi täie kindlusega planeerida, loodame kohtuda oma kuulajatega taas 10. aprillil RMNPO traditsioonilisel aastapäevakontserdil.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised