22.2 C
Rapla
Laupäev, 18 mai 2024
LisalehtPõhjakotkas: Kaitseliitlase meditsiiniõpe

Põhjakotkas: Kaitseliitlase meditsiiniõpe

Rebeka Grossfürst,
Kaitseliidu Rapla malev

Kui rääkida Kaitseliidust, seostub see tihti laigulises vormis meestega, kes käivad lasketiirus märki laskmas või relvaga metsas lahingupidamist harjutamas. Kaitseliidu tegevus on aga palju laiem. Üks valdkond, millele palju tähelepanu pööratakse, on meditsiin.

Kui räägime relvadest, laskmisest, (õppe)lahingutest, käib selle kõigega kaasas oht, et keegi võib saada viga, ja kui juba selline oht on olemas, peab olema ka ettevalmistus tagajärgedega tegelemiseks. Seda peavad oskama kõik sõdurid, lisaks on eraldi väljaõppe läbinud nii sanitarid kui ka parameedikud. Aga ei saa joosta, kui ei oska kõndida, seepärast on kõige aluseks esmaabi, nt elustamine, haavade sidumine, päikesepõletusega tegelemine. Järgnevalt tuleb juttu sellest, miks ja millist meditsiiniõpet üks kaitseliitlane saab.
Nagu öeldud, on kõige alus esmaabi. Esmaabikursus viidi Rapla malevas sisse alles möödunud aastal ja nüüd, kui edukas algus tehtud, jätkame sellega igal aastal. Esmaabi ei jookse mitte kunagi mööda külge maha, sest väiksemaid või suuremaid õnnetusi juhtub meie ümber iga päev – keegi lõikab noaga näppu, keegi väänab jala välja, minestab või juhtume autoavarii tunnistajaks. Sellises olukorras on alati kasulik teada, kuidas ja mida teha, et olla abiks, aga samas kannatanu olukorda mitte hullemaks muuta.
Just seda Rapla maleva kaitseliitlased augustikuus õppisidki. Läbiti iseseisev teooriaõpe interneti keskkonnas ja tuldi kokku üheks pikaks laupäevaks, et teooriat praktikas rakendada. Päev lõppes situatsioonide lahendamisega, kus sai kiiresti selgeks, et sellest on vähe, kui tead, kuidas side haavale käib. Vaja on omavahelist kommunikatsiooni, vaja on liidrit, kes suudaks abiandmise protsessi juhtida, ning tegelikkuses võib kõige keerulisemaks osutuda hoopis psühholoogiline esmaabi, eriti kui juhtumi osapoolte hulka kuulub mõni laps.
Kui esmaabi selge, on aeg liikuda sõjameditsiini ehk lahingkannatanu käsitluse juurde. Iga kaitseliitlane saab enda kasutusse meditsiinikomplekti nr 1 (MK1), see sisaldab žgutti, rõhksidet, kolmnurkrätikut ja abiandmise juhendit. Sõbrale appi minnes ei tohiks taskust enda MK1 välja võtta, vaid õigem oleks sõpra abistada sõbra enda vahenditega. Mis aga omakorda tähendab seda, et MK1 peab igal jao või ka rühma liikmel asuma kindlas kokkulepitud taskus, sest muidu võib sõbra MK1 otsimine liiga kaua aega võtta.
Sellest on aga vähe, kui vahendid on õigest taskust kätte saadud, neid vahendeid peab ka kasutada oskama. Võib ju mõelda, et mis see žguti pealepanek siis ikka ära ei ole, ümber käe/jala, keerad kinni ja ongi korras. Ideaaltingimustes, kus kannatanu lamab sileda põranda peal, retuusides ja aitab ise oma jalga natuke kergitada, võibki see nii käia. Aga kui rääkida looduslikust maastikust, kus on sammal, puulehed, rohi, muda, vihm, lumi, liiv, lisaks on pime, sõrmed on jääs, sest väljas on -20, ja sõduril on jalas lohvakad püksid, millel on kümme pungil täis taskut, siis ei ole selle kõige juures enam mitte midagi lihtsat.
Traumasidemega, milleks Kaitseliidus on Iisraeli rõhkside, on olukord natuke lihtsam, aga ka seal on oma nipid ja kui konkreetset sidet enne käes pole hoidnud, võib ka selle pealepanekul eksida. Rääkimata kolmnurkrätikust, mis iseenesest on lihtsalt üks riidetükk, mida saab ka haava ümber siduda, aga millel tegelikult on palju rohkem kasutusvõimalusi – alates lahastamisest, lõpetades oksavigastuste sidumisega. Olgu öeldud, et oksavigastuseks nimetatakse jäseme ja kehatüve vahel olevat vigastust, mis asub nii kõrgel, et žgutti ei ole võimalik paigaldada.
Just seepärast kaitseliitlased harjutavadki. Kõik uued liitujad saavad vajalikud algteadmised sõdurioskuste baaskursuselt ja seejärel toimuvad juba täiendõpped. Rapla maleva aastaplaan näeb ette üht meditsiini täiendõppepäeva, pluss eraldi õppeid, mis viiakse läbi näiteks laskepäevade ajal, kus osalejaid on palju ja kõik korraga laskma ei mahu. Aga et meditsiiniõppe käigus keegi end päriselt ära ei külmetaks, kui on vaja kunstverega ülevalatuna 15 minutit külmakraadidega hanges vedeleda, siis leiavad mõnikord kasutust hoopis topised.
Ja lõpetuseks, kaitseliitlane ei õpi mitte kunagi ainult enda jaoks. Kaitseliitlane annab oma teadmisi edasi ühiskonnale, kaasab ka neid, kes asuvad väljaspool organisatsiooni. Meditsiinialaseid teadmisi käiakse edasi andmas näiteks kogukonnale. 2021. aastal Kohilas toimunud maakaitsepäeval pandi püsti telk, kus õpetati külastajatele elustamist. Huviliste puuduse üle kurta ei saanud, proovima tulid nii nooremad kui ka vanemad ja läbiviijate jaoks oli oma teadmiste-oskuste jagamine puhas rõõm.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare