Märjamaa alevi keskväljaku ääres seisvat hoonet teatakse vana haiglahoonena. Algul võeti see 1957. aastal kasutusele administratiivhoonena. Hilisematel aastatel tegutses seal haigla ja polikliinik. Tänaseks on see pikalt tühjana seisnud ja aina kehvemas seisukorras. Hoone ei ole muinsuskaitse all, kuid on arhitektuuriliselt väärtuslik koos peafassaadil olevate sammaste ja ornamentidega.
Lammutada, säilitada või taastada? Märjamaa mõisasarnane vana haiglahoone ajab arvamused lahku. „Sellise väärika ja esindusliku arhitektuuriga hoone lammutamine keskväljaku ääres oleks Märjamaa avaliku ruumi kontekstis ikkagi epohhiline muutus,” arvab kohalik elanik Mari Kann.
Märjamaa päevade ajal kinnitas väike seltskond hoonet piirava aia külge omaalgatusliku näituse. Näitusele on üles pandud neli sellesuvist droonifotot Oru 2 aadressil seisvast hoonest. Need ilmestavad maja katuse seisukorda. Fotod on vastukaaluks ehitusinsener Indrek Karotamme hinnangule maja seisukorrast.
Karotamm tuvastas 2020. aasta kevadel, et katuse neelukohtades on katusekattes läbijookse, mille kaudu pääseb vihmavesi hoone konstruktsioonidesse. „Ma pole muidugi mingi ehitusala spetsialist, aga need hiljuti tehtud droonifotod küll katuse nii lootusetut seisu ei näita mu meelest,” ütleb Kann.
„Droonifotod näitavad seda hoonet tõesti ilusamana, kui see tegelikult seest on,” leiab Märjamaa abivallavanem Villu Karu. „Katus paistab üsna viisakas välja, aga tegelikkus on see, et seal on mitu läbijooksu, mis eemalt pildistades välja ei tule. Selle tagajärjel on lagunemine seest intensiivne olnud,” kommenteerib ta.
Lisaks on aia külge kinnitatud väljavõte valimiseelsest Facebooki vestlusest. Selles küsib Mari Kann vana haiglamaja tuleviku ja keskväljaku uuendamisplaanide kohta. Valimisliit Meie Inimesed vastab, et keskväljak tuleb kujundada selliseks, et seal on võimalik veeta vaba aega ja korraldada kontserte.
Muuhulgas ütleb valimisliit oma vastuses: „Vana haiglamaja me lammutama ei tõtta, selline otsus nõuab arutelu ning analüüsi. Kindlasti on lammutamisele alternatiive, mida me peame arutama ja kaaluma.”
Miks mitte müüa?
Kevadel arutas hoone saatust Märjamaa volikogu. Laual oli erinevaid võimalusi ja kuigi otsuseid ei langetatud, paistsid seisukohad sel ajal kalduvat lammutamise poole. Selle tarbeks plaanis vald taotleda toetust KredExilt.
Näitus on protestiavaldus hoone lammutamisplaanidele. „Mu meelest pole kellelgi praegustest võimuritest selliseks asjaks mandaati, kuna enne valimisi pole mingeid avalikke arutelusid ega konkreetseid lubadusi sel teemal olnud,” leiab Kann. Talle on jäänud mulje, et seni on pigem hoone tulevikust rääkides nähtud seal vallamaja. „Administratiivhooneks on see ju kunagi ka ehitatud, asupaiga ja esinduslikkuse poolest selleks muidugi sobiks,” leiab ta.
Tal on kahju, kui ilusa maja saatus peaks olema lammutamine. Pealegi toob ta esile, et vana haigla tagant välja ilmuvad hooned ei paku just suuremat silmailu.
„Parem siis pandagu see hoone müüki klausliga, et see renoveeritakse või et vähemalt fassaad säiliks. Mõni rikas eraomanik ja kinnisvaraarendaja võiks sellest küll huvitatud olla. Mul pole väga usku, et vald tulevikus siis sinna muruplatsile midagi praegusest esinduslikumat ehitaks.
Pigem on „hea” stiilinäide ning uue ja moodsa arhitektuuri kena „pärl“ Märjamaa bussijaama karbike, mis mõne aasta eest püsti pandi. Midagi sellist odavat ja funktsionaalset, kandilist ja ilmetut, aga mahult suuremat siis vahest tulevikus plaanivad,” räägib Kann.
Samuti viskab ta õhku küsimuse, kas vald on hoonega läbi aastate ikka heaperemehelikult ringi käinud. Hoone seisukorra hindamiseks tehti 2014. aastal ekspertiis, mis tõi välja probleemsed kohad. Kann usub, et nendega tegelemine ei oleks miljoneid nõudnud.
„Kui haige inimese ja diagnoosi saamisega paralleel tuua, oleks see ju kuritegelik, kui asjaolud ja probleemsed kohad on teatavaks saanud, mille järgi saaks tõdeda, et üldjoontes on tervis korras, kuid siit-sealt oleks vaja pisut tohterdada ja plaasterdada, aga jäetakse ravi ikkagi aastate jooksul tegemata. Kui ise ei saa ega suuda, võiks teistele võimaluse anda. Ja ühtlasi anda ilusale hoonele võimaluse säilida,” arvab ta.
Mari Kann ning mitmed teisedki märjamaalased näevad hoonet Märjamaa väärtusliku osana. Hoone on suursugune ning väljanägemiselt mõisasarnane.
„Arhitektuuriliselt ikkagi klassitsism, mis siis, et neo- eesliitega. Ja mis siis, et nõuka-aja hoone, ikkagi ilus, esinduslik ja väärikas. Ongi põnev ja huvitav, kui eri ajastute esinduslikumad hooned on alles ja järeltulevatele põlvedele näha. Päris mõisad on ju ka võõrvõimude poolt püsti pandud, ometi me neid tänapäeval imetleme ja võtame muinsuskaitse alla. Äkki peaks tõesti ka Märjamaa vanale haiglale, kunagisele administratiivhoonele muinsuskaitset taotlema?” küsib Kann.
Ideid võiks pakkuda arhitektuurikonkurss
Abivallavanem Villu Karu ütleb, et tänavuse aasta jooksul hoonet ei lammutata. Tänaseks on lammutamisplaanidele pidurit tõmmatud. Karu sõnul lasti õige aeg toetuse taotlemiseks mööda.
Ta räägib, et hoone müümise mõtteid on samuti varasematel aastatel arutatud. „Ma isiklikult ei ole eriti optimistlik, et keegi tahab seda hoonet endisel kujul taastada,” ütleb ta. Ta lisab, et ekspertide hinnangul on kõikidest variantidest selle hoone puhul endise seisukorra taastamine kõige kulukam. „Kas leidub ostjat, kes tahaks oma raha paigutada kõige kallimasse varianti? Minu isiklikul hinnangul see hoone seda väärt ei ole,” nendib Karu.
Märjamaa päevade ajal aia külge kinnitatud näitusel on ka Märjamaa muusika- ja kunstikooli õppeaasta avaaktuse viis aastat vana kuulutus. Kool korraldas 2017. aastal aktuse keskväljakul, avaldades lootust, et kord saab hoonest vallamaja kõrval kodu ka muusikakoolile.
Karu ütleb, et tol ajal tõesti seda mõtet kaaluti. See jäi kõrvale, sest oma praegustes mõõtudes poleks vallavalitsus ja muusikakool koos hoonesse mahtunud. Muusikakool on vahepeal põhimõttelise lahenduse leidnud ning kolib Märjamaa gümnaasiumisse. Vald viib hetkel läbi projekteerimishanget. „Olemas on ruumilahenduse eskiis,” lisab Karu.
Mis siis vanast haiglahoonest edasi saab? „Praegusel hetkel me tahame keskenduda üldisema idee leidmisele,” sõnab ta. Ta usub, et selleks võiks vald sügisel läbi viia arhitektuurilise ideekonkursi, mis hõlmaks ka keskväljakut. „Kõige esimene samm oleks üle vaadata oma rahalised vahendid. Sellise konkursi korraldamine tähendab ka kulutusi,” lisab ta.
Mõte vallamaja keskväljaku äärde tuua on Karu arvates loogiline. Tänase investeerimiskava juures vallal vähemalt lähiaastatel hoone renoveerimiseks piisavalt vahendeid ei ole. Aastaid tagasi enne koroonapandeemiat ja sõja algust hinnati hoone taastamise kuluks enam kui miljon eurot. Tänases turuolukorras on see kahtlemata tunduvalt kulukam.
Karu usub, et lahenduseni jõudmine eeldab astmelist lähenemist. „Kõigepealt peame endale väga selgeks tegema, mida me sinna tahame. Siis saame vaadata, palju sellise idee realiseerimine maksab. Siis järgneb rahaline planeerimine, millise skeemi järgi seda rahastada. Ma ei usu sellesse, et see lähima paari aasta jooksul laheneb,” ütleb Karu.
***
Suvekuudel on mitmed märjamaalased Märjamaa vallalehe veergudel avaldanud arvamust seoses Oru 2 hoone tulevikuga. Avaldame mõned katked neist.
„Maja olemasolu seal on nii iseenesest mõistetav – justkui suur helge emasüli, käed laiali sirutumas, keskväljakut oma embusse haaramas. Mõneti märgiline! Leidub mitmest põlvkonnast inimesi, kes selles majas sünnitusosakonnas ilmavalgust näinud või kellel selles endises adminhoones isegi abielu registreeritud. Paljudele justkui Märjamaa sümbol! Milline hoone arhitektuuriliselt pakuks pompöössuselt konkurentsi?” kirjutab Thea Janson (1. juuni 2022).
„Üle kümne aasta kasutuseta ja kütteta seisnud hoone seisukord on kahtlemata kehv. Kuid tühi plats järgmise büroohoone (?) ehituseni või paljas fassaad ootele jätta – see muudab keskväljaku pildi kordades õnnetumaks. Kuidas võiks maja kasutust leida? Heade lahenduste pakkumisega on siin õige aeg mööda lastud, hea ja jõuka majanduselu tsükkel on languses. Märjamaal ei ole oma seltsimaja, kus võiks koha leida ka koduloomuuseum, seltside ja mõnede teiste liitude kodud, huvitegevusringidele omaette toad? Läbimõtlemist ja arutelu vajaks siis ülalpidamise kulud. Järjest kasvab vanurite arv ja hoolduskohtade vajadus. Kortermaja? Viimane valmis alevis vist Pärna tänaval 1980. aastate teisel poolel?” kirjutab Märjamaalane Malle Liidaru (8. juuni 2022).
„Just see väärikas maja aadressil Oru 2 teeb sellest väljakust Märjamaa keskväljaku,” ütleb Toomas Kokk (15. juuni 2022).
„Mis saab edasi? Märjamaa keskel soliidses stiilis hoone Oru tn 2 on vääriline asupaik Märjamaa ja Vigala ühinenud suurvalla haldushoone jaoks. Oleks tore ja kohane, kui nurgatagusest asukohast endise EPT kontorklubist tuleksid valla juhtivad jõud rohkem rahva keskele,” arvab Uno Knaps (22. juuni 2022).
