Jürgen Kusmin, pärandkultuuri andmebaasi haldur
Maastikul leiduvaid inimtegevuse märke ehk pärandkultuuri objekte on Eestis kirjeldatud ja avalikku andmebaasi kantud käesoleva sajandi algusest alates, kui lisaks riiklikult kaitstavatele kultuurimälestistele hakati tähelepanu pöörama ka neile kasutusest välja jäänud rajatistele, mis omavad tähtsust pigem lokaalselt ja eeskätt maaomanikele endile.
Lubjaahjud ja paemurrud on vaid üks teema sellest mitmekesisest valikust, kus leidub nii vanu talukohti, kohanimesid, kiviaedu, veskeid, metsavennapunkreid ja mida kõike veel. Eriti palju leidub selliseid objekte metsamaastikus. Peamiseks põhjuseks on mastaapne maakasutuse muutus Teise maailmasõja järel, kui hulk põllumaid ja eluasemeid kasutusest välja jäi ning metsa kasvas. Põlvkondade ja maaomanike vahetudes kipuvad kaduma nii suuline teadmine nende objektide asukohtadest kui ka nendega seotud lood ja legendid. Sellepärast sai aastatel 2005-2012 Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvedamisel, välisvahendite toel ning kümnete tublide kohalike huviliste poolt selliseid objekte Eestis kaardistatud. Kogutud andmed (tänaseks üle 40 tuhande objekti) on koondatud avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakendusse. Nii leiame sealt Raplamaa piires 60 lubjaahju ja 99 paemurdu. Järgnevalt valik mõnedest tähelepanuväärsematest lubjaahjudest ja paemurdudest. Kirjeldatud objektide täpsed asukohad leiab Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri rakendusest.
Maidla paemurd. Juurust edelasse jääb Maidla mõisa paemurd, mis on mitme meetri kõrguse seinaga. Kivi oli seal kihiti kõikuva kvaliteediga ja nii sai sealt ehituskivi, materjali lubjapõletuseks ning vähemkvaliteetsetest kergestilagunevatest kihtidest ka lihtsalt teetäitematerjali. Paemurru lähikonda jäävad Kõrve ja Uuetoa talude lubjaahjud, neist viimasel on säilinud ka mälukivi ahju ehitusaastaga (1939).
Uuetoa_lubjaahi. Märjamaalt lõunasse jääv Uuetoa talu lubjaahi on ehitatud tavapärasest kõrgem, ligi neli meetrit. Fotol esiplaanil on näha ahju täitmise ja tühjendamise lihtsustamiseks jäetud eraldi ava (üliauk).
Surdi lubjaahi. Ilmselt kõige paremini säilinud lubjaahi maakonnas asub Koikse – Purku teest lõunas endise kõrgepingeliini lähistel Surdi talu maadel. Ahi oli kasutuses veel 1950. aastatel, toodang läks kolhoosilautade seinte lupjamiseks. Kaasajal on maaomanikud perekond Raidjõe korrastanud nii ahju kui ka ümbrust. Lähikonda jäävad veel Eino ja Rootsimaa talude lubjaahjud.
Karuse lubjaahi. Omapärane maakividest lubjaahi tänaselt Pärnumaalt Karuse lähistelt.
Vormsi lubjaahi. Vormsi saarel Suuremõisa mõisale kuulunud lubjaahi on varisenud raskestimärgatavaks kivikuhjatiseks, kuid üllatab jätkuvalt oma mõõtmetega, olles kümmekonna meetrise läbimõõduga.
Kernu Mõnuste küla lubjaahi. Teada on, et Kernu mõis Harjumaal hakkas Mõnuste külast paekivi murdma 1843. aastal. Eriliselt hea kvaliteediga kivi veeti Tallinna sadamasse ja sealt Peterburi, kus seda kasutati Neeva jõe kallaste kindlustamiseks, Iisaku kiriku alusmüürides ja Talvepalee ehitusel. Kõrgajal olnud murrus tööl kolmsada inimest. Murdmislõik on paarsada meetrit pikk ja üle seitsme meetri kõrge.
Kolga lubjaahi. Kolga mõisa lubjaahju Kuusalu vallas muudab eriliseks tellistest sisevooderdus. Tavapäraselt kaeti tulekindluse saavutamiseks ahju sisekülg lihtsalt saviga.
Karinu lubjaahi. Karinu mõisa lubjaahi Järvamaal ehitati pärast algse kasutuse lõppemist ringi keldriks.
Kuusna lubjaahi. Eesti lubjatootmise keskuse, Rakke, lähistele jäävas Kuusna külas Järvamaal asub lähestikku viis ahju. Algselt kohalikele talumeestele kuulunud ahjud omandas 1930. aastatel Rakkest pärit ettevõtja Rudolf Õunapuu. Riigikorra vahetudes õnnestus samal mehel juba kolhoosi koosseisus samas lubjapõletajana jätkata.
Kingu lubjaahi. Pärnumaale Kaisma lähistele jääva Kingu talu lubjaahju kohta teatakse, et siin tehti vahetuskaupa Nurtu kandi meestega, kes vedasid ahju kütteks kändusid ja vastu said juba põletatud lupja. Ahi olnud seitsmemeetrise läbimõõduga ja olnud ajutiseks elukohaks ka ühele vanapaarile.
Salumäe lubjaahi. Hästi säilinud lubjaahju leiab Mihkli Salumäelt Pärnumaal.
