Mia Cordelia Kitsing
Vaikselt jahtuma hakkav draama kahe tugeva arvamusliidrist kaunitari vahel on ehtne näide, kuidas inimesed töötavad. Ilmselt suurem osa eestlasi olid pealtvaataja rollis, kui skandaal meediasse jõudis. Lihtne õhtuseks meelelahutuseks, ainult ühe kliki kaugusel!
Kiirel klikiajastul, kui inimene otsib kogu informatsiooni pelgalt pealkirjadest, jättes tähelepanuta sisu, soosib skandaalide võidujooksu. Ja siis läheb mööda päev, kaks, nädal ja me imestame, kuidas daamid jaksavad. Aga võib-olla on nemad sama üllatunud meie tarbimisoskustest. Miks draama ja skandaalid müüvad?
Mõne inimese jaoks lihtsalt on draama huvitav ja ta tunneb, et alati ainult tarbimisest ei piisa.
Miks nii? See pingeline olukord võib anda neile tunde, et nad on hõivatud, mõjuvõimsad ja millegagi aktiivselt seotud, produktiivsed. Lisaks võib see tekitada illusiooni, et kui kõik esmased tunded välja elada, aitab see neid emotsionaalselt.
On inimesi, kes leiavad sellisele käitumisele põhjendusi ja et see on okei. Kahjuks või õnneks see seda ei ole. Selline käitumine on ainult lapseeas okei ja seda ka viieaastaste puhul. Inimene peab elu jooksul õppima kontrollima oma tundeid, emotsioone, need läbi protsessima ja alles siis vastavalt käituma.
Draama võib tekitada sõltuvust ja adrenaliini, see võib ka tekitada naudingut, mis näeb välja nagu uimastisõltuvus. Huvitav fakt on see, et draama võib panna organismi eritama endorfiine, keha looduslikku valuvaigistit, mille tase tõuseb stressirohketes või ebamugavates olukordades. Samamoodi tõuseb endorfiinitase, kui tegeleda teiste rahuldust pakkuvate tegevustega, näiteks süües või trenni tehes. See võib olla põhjus, miks keegi võib tunda, et on sunnitud tekitama draamat ja looma stseeni olukorras, kus seda pole. Ehk teha sipelgast elevandi.
Kindlasti ei tunne keegi end seda siin lugedes ära, aga kuidas on teiste inimeste skandaalidega, miks pakuvad need nii suurt huvi?
Esiteks on tegu ikkagi meelelahutusega, mis ei erine suuresti mõne sarja või filmi vaatamisest. Lisaks see võimalus sattuda pingelisse olukorda, kus näiliselt on sinu turvalisus tagatud ega kaasne vastutust. Sarnane on olukord kurva ja melanhoolse muusika kuulamisega, kuigi elus võib olla kõik kõige suurepärasemas korras. Inimene on loodud emotsioone tundma ning seda suure tahtmise ja kirega. Sellepärast otsimegi tihti uut “seiklust” igavuse peletamiseks. Samuti kipume tarbima teiste draamasid hea meelega, et enda stressirohkest või ebameeldivast sündmusest tähelepanu eemale viia.
Kuid olenemata põhjusest, miks end teiste draamadesse mässime, on oluline ära tunda, millal see harjumus ei pruugi enam toimida kahjutu meelelahutusena, vaid hakkab häirima elu muid aspekte. See võib olla üks toimetulekumehhanismidest, mida me tihti alateadlikult, aga ka teadlikult valime, et stressiga toime tulla või oma mõtteid mujale suunata. Sellisel juhul tuleks oma olukorda hinnata ja teha järeldusi, kuna pikemas perspektiivis mõjub pidev tarbimine ikkagi kahjulikult.
Pidevalt teiste skandaalides või draamades sees olles võivad tekkida füüsilised märgid stressist, ärevusest või ülekoormusest. Seega tuleb tunda piire, kui kaua või mil viisil teiste draamat tarbida. Nii tehes kaitsed enda energiat ja heaolu. Ja kuna meie tähelepanu, jõuvarud ja energia on piiratud, tuleks pühendada positiivsetele asjadele rohkem aega, näiteks hobidele, lähedastele või loomingule.
Muidugi, mõnikord on kalduvus sattuda teiste inimeste draamadesse loomulik, kuid see ei tohiks kunagi tulla inimese enda heaolu arvelt.
