Uuest aastast muutub biolagunevate jäätmete kogumine kõikidele kohustuslikuks. Jäätmeveost vabastuse saamiseks tuleb oma komposter registreerida 15. novembriks.
Taotluse saab teele saata läbi jäätmevaldajate registri EVALD. Need, kel pole võimalik iseteenindust kasutada, saavad pöörduda ka otse vallavalitsuse poole. Kuna biolagunevate jäätmete veost vabastuse saamiseks on vaja tõestada kompostri olemasolu, tuleb taotlusega kindlasti foto kaasa panna. Eakamatele elanikele võiks selles osas vajadusel lähedased appi tulla.
„Töökoormus on väga suur. Kodanikud käivad vallavalitsuses, helistatakse palju, taotluste tegemisel on vaja inimesi juhendada,” kommenteeris Rapla valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets. Ta pakkus, et praeguseks on temani jõudnud umbes 500 avaldust. Kõik need tuleb üle vaadata, et esitatud andmed oleksid õiged ja foto tõene.
Biolagunevate jäätmete kompostimiseks vajaliku kompostri võib ise ehitada või poest osta. Silmas tuleb pidada, et see oleks neljast küljest kinnine ja kaanega kaetud. „Et loomad-linnud ligi ei saaks,” lisas Lillemets. „Rapla linnas on probleem varestega, kes tahavad toitu saada. Nad otsivad toitu ja kui see on kuskil hoovis lahtiselt, siis nad ei tahagi linnast ära minna,” tõdes ta.
Seni laekunud taotluste pealt tõi Lillemets tähelepanekuna välja, et registris EVALD taotlust esitades tuleks valdavalt valida „taotle kompostimist” valik. Valikute hulgas on ka „taotle vabastust”, kuid see on mõeldud pigem kinnistutele, mida kasutatakse vaid hooajaliselt. „Ma saan aru, et ongi keeruline aru saada. Olen kõiki aidanud,” rääkis Lillemets.
Veel tõi ta välja, et inimesed, kellele kuulub mitu kinnistut, kipuvad taotluse esitama vaid ühe kohta ja teise unustama.
Taotlustes esitatud info osas teeb vallavalitsus ka järelevalvet. Lillemets rääkis, et paari taotluse puhul on tal tekkinud kahtlus, kas kaasa pandud foto ei ole lihtsalt internetist alla laaditud. Vajadusel lepib ta kokku aja kinnistu külastamiseks, et veenduda kompostri olemasolus.
Mõningaid küsimusi on tekkinud ka näiteks olukorras, kui majapidamises on loomad, kes biolagunevad jäätmed ära tarbivad. Sellisel juhul võib kompostri asemel üles pildistada loomad.
Kompostimise taotlemise tähtajani on veel umbes kuu. Lillemets tõdes, et see on seatud teatud ajavaruga. Taotlusi saab esitada aasta lõpuni ja tegelikult ka uuel aastal. Lillemets rääkis, et asjale püütakse läheneda inimlikult, et inimestel oleks piisavalt aega endale kompostri soetamiseks või ehitamiseks ja taotluste tegemiseks.
Kinnistutel, kus taotlust ei esitata, hakkab toimuma automaatne biojäätmete vedu 1. jaanuarist. Majapidamised, kes otsustavad kompostimise asemel oma biolagunevad jäätmed üle anda, peavad need biojäätmete konteinerisse asetama. Oma kotiga jäätmeid prügiautosse anda ei saa.
Rapla vallas saab teenus olema esialgu tasuta. Lillemets ei välista, et see võib tulevikus tasuliseks muutuda. Ees on ootamas uue hanke korraldamine ja selle käigus selgub, kellega leping sõlmitakse ja ka edaspidised hinnad.
Uus kohustus biolagunevaid jäätmeid eraldi kompostrisse koguda või jäätmevedajale üle anda kehtib kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu kasutusotstarbest või elamu korterite arvust. Eestis tekib keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi- ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastusjäätmed. Inimese kohta tekib keskmiselt 101 kg biojäätmeid aastas, millest kogutakse liigiti vaid veerand.
